Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

A-HEPATIIT EHK KOLLATÕBI (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUIDAS HAIGUS LEVIB?
A-HEPATIIT EHK KOLLATÕBI #1 A-HEPATIIT EHK KOLLATÕBI #2 A-HEPATIIT EHK KOLLATÕBI #3 A-HEPATIIT EHK KOLLATÕBI #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mariell Saar Õppematerjali autor

A-HEPATIIT EHK KOLLATÕBI

A-hepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Kollatõbi

KOLLATÕBE Viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks

Nakkushaigused
thumbnail
14
docx

Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud erinevatel vormidel

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud erinevatel vormidel Riiko Kojoni Juhendaja : Reet Parik 2017 Hepatiidid, Mis on Hepatiit? Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest.

Haigused ja ravi
thumbnail
23
docx

C hepatiit

 B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS:  haige inimene  viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE  Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid,  süstimisel ühiste süstaldega,  tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral,  sugulisel teel  Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal.  Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased.  Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,

Kategoriseerimata
thumbnail
48
odt

Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine (piltidega)

on heksonid, mis moodustavad võrdkülgse kolmnurga, Põhjustab respiratoorset haigestumist ­ tonsilliit farüngiit, mille tippudes on trahheiit, pentonid bronhiit, bronhopneumoonia KOERTE INFEKTSIOOSNE HEPATIIT Põhjustajaks: Adenoviridae Mastadenovirus Koerte adenoviirus- 1 Vasuvõtlikud: koer, rebane, hunt, skunk, karu Põhjustab ägedat ja kroonilist hepatiiti, respiratoortrakti kahjustusi, konjunktiviiti, entsefalopaatiat, neriiti. Neerude inektsioon on seotud viruuriaga, mis on oluline viiruse levikul. Paranenud koerad võivad viirust levitada kuni 6 kuud. Viirus levib: Uriini, väljaheidete ja süljega

Veterinaarmeditsiin
thumbnail
54
docx

DNA viirused

Seroloogiline uurimine - hemaglutinatsioonipidurdusreaktsioon, neutralisatsioonireaktsioon, ELISA. Dif.diagnoos: Infektsioosne bronhiit, infektsioosne larüngotrahheiit, Newcastle´i haigus, lindude gripp, Mareki haigus, süsteemseid kahjustusi põhjustavad patogeenid, Coryza, parasiidid, ainevahetushäired, intoksikatsioon sulfoonamiididega, insektitsiidideaga. Adenoviridae -> Perekond – Mastadenovirus -> Liik - Koerte adenoviirus -1 -> Koerte infektsioosne hepatiit Vastuvõtlikud liigid: rebane, hunt, skunk, karu. Esmakordeselt isoleeriti viirus entsefaliiti põdevatelt rebastelt. Koertele põhjustab viirus ägedat hepatiiti, respiratoortrakti kahjustusi, konjunktiviiti, entsefalopaatiat, kroonilist hepatiiti, nefriiti. Neerude infektsioon on seotud viruuriaga, mis on oluline viiruse levikul. Paranenud koerad võivad viirust eritada uriiniga kuni 6 kuud. Lisaks levib viirus väljaheidetega ja süljega.

Nakkushaigused
thumbnail
58
pdf

Viirused

• Farüngokonjunktivaalne palavik – lastel ja täiskasvanutel. Puhangutena. • Äge respiratoorne haigus – sõjaväkke värvatutel • Läkaköha-laadne sündroom – imikud, väikelapsed • Pneumoonia – imikud, väikelapsed, nekrutid, immuunkompromiteeritud Teised haigused: • Äge hemorraagiline tsüstiit – lapsed, luuüditransplantaadi saanud • Epideemiline keratokonjunktiviit – kõigis vanustes; neerusiirdamine • Gastroenteriit – imikud, väikelapsed • Hepatiit – maksasiirdamine ja teised immuunkompromiteeritud • Meningoentsefaliit – lapsed, immuunkompromiteeritud Diagnostika. Kliinilistes materjalides ja koekultuurides viiruse määramiseks, tüpeerimiseks, grupeerimiseks immuunmeetodid (fluorestsents, ELISA), PCR ja DNA sondid. Seroloogiat kasutatakse harva, ainult epidemioloogilistel kaalutlustel. Isoleerimiseks rakukultuurid. Histoloogiliselt rakkudes iseloomulikud tuumasisesed inklusioonid (esinevad harva, vaja eristada CMV-st).

Bioloogia
thumbnail
86
pdf

Bakterid

Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam

Bioloogia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (1)

NoNStoP profiilipilt
NoNStoP: täitsa korralik
18:16 07-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun