Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

9.klassi geograafia (8)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on aluskord ?
  • Miks Eesti ei ole Devoni ajastust nooremaid settekivimeid?
9 klassi geograafia #1 9 klassi geograafia #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 221 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor blithe001 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Eesti geograafia

1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e

Geograafia
thumbnail
2
rtf

Geograafia

2) Millest koosneb pealiskord? Nimeta pealiskorra kivimid. V: a) Pealiskord koosneb settekivimitest. b) Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni settekivimid savid, liivakivid, lubjakivid. 3) Millest koosneb pinnakate? Pinnakatte paksus. V: a) Pinnakatte koosneb mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted. (moreen, liiv, kruus, turvas jne.) b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem. 4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi 5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad. V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast. b) Kütus ja õlitoore. 6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi? V: Põlevkivi kaevandatakse nii maaalustes kaevandustes kui ka karjäärides. Näiteks IdaVirumaal. 7) Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad põlevkivi kaevandamisega?

Geograafia
thumbnail
3
doc

Eesti geograafia 9. klass

EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart ­ koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart ­ objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on mõõtkavas 1: 10 000 maa ala suurus 5x5 km, mõõtkavas 1: 20 000 10x10 km. 1995. jaotati Eesti territoorium kahekümneks ruuduks mõõtkavas 1: 200 000 GEOLOOGILINE EHITUS aluskord > pealiskord > aluspõhi> pinnakate Aluspõhi kõik pinnakatte all olevad kivimid, koonseb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast kambrium ­ savid ja liivad (madal merijõesetted) ordoviitsium ja silur ­ lubjakivid ja dolomiidid (sügav meri + fossiilid) devon ­ savid, liivad (lõpus lubjakivid) devonist kvaternaarini maismaa kulutus (Peipsi, Türi, Pärnu) Pinnakate

Geograafia
thumbnail
1
doc

Eesti loodusgeograafia

Geograafia töö konspekt 1. Eesti piirid ja suurus, äärmuspunktid ja naaberriigid 2. Platvorm, kilp, aluskord, pealiskate, pinnakate 3. Pinnakate ( moreen, rändrahnud, kivikülvid) 4. Pinnamood ja pinnavormid: kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod ja orundid, koos näitega. 5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas ­ kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3. Moreen erineva suurusega kivimiosakestega segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud Rändrahnud kõige suuremad kivid moreenis Kivikülvid rändrahnud moodustavad kivikülve. 4. Kõrgustikud pinn

Geograafia
thumbnail
9
doc

10. klassi loodusgeograafia

PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osa­mullavesi, tahke osa ­ 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (m�

Geograafia
thumbnail
10
docx

Eesti loodusgeograafia

määral ka tardkivimid. Aluskorra kivimite pealispind madaldub Eestis ühtlaselt põhja-lõunasuunaliselt (Eesti monoklinaal). (Aluskorra sügavus, samuti seda katvate setendte kogupaksuse suurenemine P-Eestist lõuna ja kagu suunas ning aluspõhja kivimite ida-lääne-suunalised avamusjooned annavad tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad aluskorra kõrgendid on nt Uljaste kuplistik, Kärdla astrobleem..  Pealiskord – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestunud kivimeid. Pealiskorra kivimid on samuti nõrgalt kallutatud monoklinaalse- või peaaegu rõhtlasuvusega.  Vendi ladestu – vanim pealiskorra ladestu, mis kuhjus aguaegkonna lõpus u

Geograafia
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

slaidil). · Endemism ­ endeem - väikese areaaliga liik o Neoendeemid (endeemid kitsas mõttes) ­ liik on tekkinud hiljuti, pole veel jõudnud laiali levida o Reliktid ­ kunagi on omanud laia areaali, aga siis pole elukord enam tänapäevasele olukorrale sobinud (nt latimeeria) ­ areaalist on järgi jäänud väikene osake. Eesti tuntuim endeem ­ Saaremaa robirohi (leidub ainult Saaremaal) · Endemismi vastand ­ kosmopolitaansus ­ areaalid, mis on väga suured ­ liik laialt levinud ­ nt inimene (+ inimesega kaasnevad organismid ­ parasiidid jne). Vaalad, tiirud, pilliroog, (üldiselt veega seotud organismid). · Liikide-isendite vastuolu ­ enamus liike maailmas on väikese areaaliga. Ja

Geograafia
thumbnail
2
docx

Eesti pinnavormid

Põlevkivi Elektri tootmine Mineraalvesi Joomine Lubjakivi, Ehitusmaterjal dolomiit Ravimiseks Ravimuda Keraamika, ehitus Savi Põlumaade Turvas väetamine, Kütteks Fosforiit Fosforiidijahu Liiv, kruus ehitusmaterjal 1. Miks ei paljandu Eestis aluskorra kristalsed kivimid? 2. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini? 3. Tuntumad devoni liivakivipaljandid Eestis. 4. Miks on pinnakate oluline? Kuidas mõjutab pinnakate nt majandustegevust? 5. Miks on rändrahne Põhja Eestis rohkem kui Lõuna Eestis? 6. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist? 7. Miks erinevad Pandivere ja Haanja pinnamood? Põhjenda. 8. Kus Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem? 9. Milliste reljeefi pinnavormide piirid eristuvad maastikul selgelt? 10. Ürgorg

Eesti loodus ja geograafia




Kommentaarid (8)

noorkuuu profiilipilt
Noor Kuu: Kordamisküsimustena on päris hea. Aga selle järgi õppida eiriti ei saa.
15:47 08-10-2009
Magdaleen profiilipilt
Magdaleen: Kahjuks eriti ei aidanudm kuid veidi aimu ikka sai.
22:31 29-09-2010
Taavi1994 profiilipilt
Taavi1994: tänud!



Aitas päris palju
22:20 07-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun