9.klass EestiNSV kordamistööleht (1)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

NSVL - teema kokkuvõte

kultuur rohkem levinud, kui mujal NSVLis ja E asus ka NSVLis geograadiliselt kõige lääne pool SUNDINDUSTRIALISEERIMINE ­ sunniviisiliselt tööstusmaaks muutmine(E põlevkivi, masina ja kergetööstus), toimus Eestis NSVLi teise okupatsiooni ajal. Plaanimajandus, erasektor puudus KOLHOSEERIMINE ­ ehk kollektiviseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks, toimus Eestis 19471952 ENSV ­ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, E nimetus NSVLi kuulumise aastatel 19401991 KULAK ­ E talupoeg, kes ei tahtnud minna kolhoosi + kes kasutas võõrast palgatööjõudu ja omas põllutöömasinaid ning ei olnud selle pärast NSVLi võimule meelepärane 2. ISIKUD! N. HRUSTSOV ­ NSVLi juht 19531964, tema valitsemise ajal algas NSVL sula, millele oli iseloomulik vägivallapoliitika ja isikukultuse vähendamine, NSVLi inimese elujärje parandamine, ebaratsionaalne majanduspoliitika

Ajalugu

4

doc

Teine Maailmasõda

-järgulise karmistamise vastu. 14) Kirjelda NSV Liidu majandust - Majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. 1964-1947 aastal oli põud ja sellega kaasnesid näljahädad. Siiski arenes majandus 1950. aasta teisel poolel jõudsalt. Kuid 1960. aasta majanduslik areng pidurdus. 1962. aastal tõsteti toiduainete hindu. Naftadollarid aitasid elanikkonda varustada toiduainetega. 1980. aastal oli NSV Liidu majandusmudel ammendatud. 15) Kuidas juhiti Eesti NSV-d ? Nõukogude võim taastati Eestis 1944. aastal Punaarmee abil. Juhtiv koht oli kommunistlikult parteil. Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale. Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest. 1951. oli EKP-s üle 18 000 liikme.

Ajalugu

17

docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader

Ajalugu

4

pdf

ENSV aeg

EESTI 1939 ­ 1992 EESTI NSV 1944 ­ 1991 1. ENSV aeg enne Teist maailmasõda: 21.07.1940 ­ 07.07.1941 (vt. teemat EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS ­ iseseisvuse kaotamine). 2. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile: Teises maailmasõjas okupeeriti paljud riigid vastase poolt, kuid ainult Balti rahvaste omariiklust ei taastatud sõja lõppedes. Eesti kaotas Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, u. 280 000 inimest. Neist rindekaotused olid 20 000 meest. Eestlasi sunniti võitlema võõraste lippude all. Võõras mundris Eesti vabaduse eest võidelda polnud võimalik. Mõlemad totalitaarreziimid kasutasid eestlasi ära oma eesmärkide huvides. Eesti kaotas kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939 ­ 1940 Saksamaale, rannarootslased 1943

20. sajandi euroopa ajalugu

5

doc

Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte.

senine kodanikuühiskond, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati riiklikule plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Nõukogude võimu kehtestamisse suhtus enamik inimesi eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii aktiivset kui ka passiivset vastupanu. Poliitiliste olude leevendumine, majanduse edenemine ja metsavendluse mahasurumine. 1950. aastatel soodustas kohandumist ja leppimist uue võimuga. Tihenesid ka kontaktid välismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud piirkonnaks'' ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes 1946. Aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskustest. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja

Ajalugu

3

docx

Peatükid 22-24

Nõukogude võim taastati eestis 1944 Punaarmee abil. ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissatiaatidest, seejärel ministeeriumitest jt. keskasutustest. Kõrgem seadsandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse Veteranidest, Venemaa eestlastest ning teistest NSVLi piirkondadest päris inimestest. Nikolai Karotamm (1944-1950) Tagines juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, arvestades liiduvabariigi vajadustega. Johannes Käbin (1950-1978) Ajas laveerimispoliitikat, oli Moskva-meelne, arvestas ENSV eripäradega, harjus kiirelt erinevate kordadega. Karl Vaino (1978-1988) Uus venestamisaeg, vene keele kasutamise propaganda.

Ajalugu

7

odt

Eesti Nõukogude võimu all

Eesti Nõukogude võimu all Nõukogude okupatsioon 1944­1991 Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (1944­1953) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi

Ajalugu

6

doc

Maailm pärast teist maailmasõda

1989 esimesed vabad valimised. valiti Rahvasaadikute kongress ja president, kelleks sai M. Gorbatov. 1990 kaotati NLiidus üheparteisüsteem. Ülejäänud kuulutati võrdseteks. 1990 suveräänsusdeklaratsioonid. Demokraatlikult valitud ülemnõukogud võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone ­ see tähendas, et liiduvabariikide seadused olid kõrgemal kui Nliidu seadused. 1991. märts referendum NSVL säilitamise kohta ­ ¾ vastasid JAH. eesti, Läti, leedu, Gruusia ja Armeenia boikoteerisid. 1991 valiti Jeltsin demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks. 19.08.1991 ­ augustiput. Vanameelsed jõud soovisid taastada endist poliitilist situatsiooni. 20.08. 1991 kuulutati välja Eesti Vabariik. esimesena tunnustas Island, teisena Venemaa. 21. detsember 1991 NL lõplik lagunemine, õigusjärglaseks sai Venemaa. dets. 1922 loodi. IdaEuroopa Sotsialismileer KeskEuroopa sovjetiseerimine

Ajalugu

Kommentaarid (1)