Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

9. klass füüsika KT - astronoomia (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kordamine füüsika KT-ks
Päikesesüsteemi ehitus
Merkuur, Veenus , Maa, Marss, asteroidivöö, Jupiter , Saturn, Uraan , Pluuto
Päikesesüsteemi moodustavad: Päike, 8 suurt planeeti ja palju väikekehi.
Planeedid jagunevad: 1) siseplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), 2) välisplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun)
99% päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse.
Päikesesüsteemi väikekehad: asteroidid ehk väikeplaneedid, meteoorid, komeedid , kuud
Täht
Täht on taevakeha , mille sees toimub energia vabanemine termotuumareaktsioonide läbiviimisel.
Meie süsteemi ainus täht on Päike, mis on eksisteerinud 5 miljardit aastat.
Planeet
Madala keskmise pinnatemperatuuriga ümber päikese tiirlev, valgust peegeldav tahke kerakujuline taevakeha.
Kuu
Planeedi ümber tiirlev ja pöörlev üldiselt kerakujuline looduslik taevakeha.
Kuud puuduvad kehel esimesel planeedil – Merkuuril ja Veenusel.
Kõige rohkem kuusid on Jupiteril ja Saturnil.
Suurim kuu on Jupiteril.
Kokku on Päikesesüsteemis üle 100 kuu.
Asteroid
Tahke ümber Päikese tiirlev ebakorrapärase kujuga madala temperatuuriga keha.
Tiirleb Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil.
Mõndasi suuremaid asteroidi moodi kehi nim väikeplaneetideks.
Pluuto kuulub 2006. aastast alates väikeplaneetide nimekirja.
Komeet
Tahkest ja gaasilisest ainest koosnev keha.
Liikumistrajektoor ulatub Päikesesüsteemist väljapoole, kuid on ovaalse kujuga.
Aeg-ajalt satub Päikese lähedusse.
Tähe läheduses gaas keha pinnalt aurustub ning muudab komeedi silmaga nähtavaks nn sabatäheks.
Meteoor
Tahke suure tihedusega ja ebakorrapärase kujuga keha, mis pärineb
9-klass füüsika KT - astronoomia #1 9-klass füüsika KT - astronoomia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anne-Mai Kahu Õppematerjali autor
Päikesesüsteemi ehitus, täht, kuu, planeet, asteroid, komeet, meteoor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

9. klassi füüsika kontrolltöö

Füüsika kontrolltöö 1. Horisont ­ tasand kuhu taevavõlv toetub. Taevavõlv ehk taevasfäär ­ poolkera pind, mille keskpunktis me vaatlejana asume. Seniit - Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Asimuut - nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. 2. Taevakehade näiv liikumine on põhjustatud meie kui seisva objekti ettekujutusest, kuidas ümbritsev maailm liigub. Ööpäeva vaheldumine: näiliselt liigub päike meie suhtes. Aastaaegade vaheldumine: näiliselt liigub Päike suvel pikema distantsi pikema ajaga kui talvel. 3. Taevakehade tegelik liikumine ei klapi näiva liikumisega. Tegelikust liikumisest saadi aru alles 1543. aastal. Päike tõuseb idast ja loojub läände. Päikese asemel Maa liigub ehk pöörleb ümber oma telje tekitades ööpäeva vaheldumise. Teoreetiliselt võiks ööpäeva vaheldumine olla kõigil Päikesesüsteemi planeetidel. Suvel on päeva pikkus ajaliselt kauem kestev kui talvisel priood

Füüsika
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

Me teame süsteemist ja planeetidest palju, kuid siiski võib õelda, et me ei tea mitte midagi. See kõik on vaid väike osa meile teadaolevast maailmast. 32 KASUTATUD ALLIKAD: 1. Graham, I. (2000). Marshall mini space, Suurbritannia: Marshall Publishing Ltd, tõlge eesti keelde (2002) Kosmos, Tallinn: Koolibri 2. Jaaniste, J. (1999). Füüsika 12. klassile Kosmoloogia, Tallinn: Koolibri 3. Jones, B. (1990). Space exploration, Suurbritannia: Belitha Press Ltd, tõlge eesti keelde (1995). Kosmose uurimine, Tallinn: Koolibri 4. Tiirmaa, R. (2002). Meteoriidid ja meteoriidikraatrid, Tallinn: K&O Ofsett 5. http://opik.obs.ee/boxid.html [2.aprill] 6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm [4.aprill] 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm [4.aprill] 8. http://www.miksike

Füüsika
thumbnail
18
doc

Päikesesüsteem

Loomulikult see ei ole ainus põhjus miks ma tahaksin Päikesesüsteemi kohta rohkem teada, põhimõtteliselt ma ju elan siin (päikesesüsteemis nimelt).Ma arvan, et alati peab teadma tähtsamaid asju oma elukoha(laiemas mõttes) kohta, ning arvatavasti see referaat valgustab mind nii mõnestki kohast. Selle teema käsitlemisel kasutasin rohkesti tänapäeva tehnoloogia võimalusi ­ arvutit, kuid ka mõningaid raamatuid (k.a. füüsika õpikut). 3 Päikesesüsteem Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Arvatakse, et sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine

Füüsika
thumbnail
15
docx

Astronoomia

Mass. Saab leida siis, kui tähel on kaaslane. Siis saab leida Newtoni gravitatsiooniaseaduse läbi. Spektraalsed karakteristikud Kõige rohkem informatsiooni tähtede kohta saame spektrianalüüsist. Tähti liigitatakse nende spektri järgi. Neeldumisspekter koosneb tumedatest neeldumisjoontest. Joonte lõhustumine määrab magnetväla tugevust. Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab pöörlemist. Tekib punanihe ja sininihe Tähtede füüsika Hr diagramm(Hertzsprungi-Russelli diagramm). Iga tähe asukoht graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele. Peajada diagrammil on piirkond, kus on 90% tähtedest. Tähemudel Täht koosneb peaaegu ideaalsest gaasist ja on kerakujuline. Raskusjõud e gravitatsioon tõmbab gaasi kokku. Gaasi rõhk hoiab tähte kokku kukkumast(Raskusjõud tõmbaks muidu tähe kõik keskele). Kuna täht kiirgab valgust, tekib tasakaalustavaks jõuks ka valguse rõhk. Tuumareaktsioonide

Astronoomia
thumbnail
29
pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

Gravitatsioon - http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri seadused – Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised: 1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. 2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Astronoomia põhivara lk 20. Õp. Lk.26-27 Tähesuurus – Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus. Astronoomia põhivara lk 7. Doppleri efekt – Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti kaudu. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastastikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. Astronoomia põhivara lk 15. Õ.lk.60 Suur Pauk –

Astronoomia ja astroloogia
thumbnail
14
doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

Uurimustöö Päikesesüsteem Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM...........................................................................................................4 PÄIKE..............................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS .......................................................................................................................

Füüsika
thumbnail
11
doc

Päikesesüsteemi tekkimine

Referaat Päikesesüsteemi tekkimine 11.11.2008 Mariliis Kikas Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps (kokkulangemine iseenda raskuse all), mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototähena ­ Päike. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning

Füüsika
thumbnail
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

Sisukord........................................................................ 1. Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. 3. 8. Neptuun................................

Füüsika




Kommentaarid (1)

maiku15 profiilipilt
maiku15: suureks abiks
15:28 27-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun