9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
ÜLDBIOLOOGIA
Botaanika – uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik)
Zooloogia – uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi
Mikrobioloogia – uurib mikroorganisme
Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest...
ELUSOLENDID
  • Koosnevad rakkudest ( ainuraksed /hulkraksed)
  • Paljunevad (suguline/mittesuguline)
  • Reageerivad keskkonna muutustele
  • Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine)
  • Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega)

SÜSTEMAATIKA
Liik : kodukass
Perekond : kass
Sugukond : kaslased
Selts : kiskjalised
Klass : imetajad
Hõimkond : keelikloomad
Riik : loomariik
Eeltuumne rakk , milles rakutuum ei ole eristunud
Päristuumne – rakk, milles on eristunud rakutuum
Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid , protistid , seened, taimed, loomad
RAKUD Taimerakk: loomarakk :
TAIMERAKK
MÕLEMAL
LOOMARAKK
Rakukest
Kloroplastid
Vakuool
Tsütoplasma
Mitokondrid
Rakutuum
Tsütoplasmavõrgustik
Ribosoomid
Golgi kompleks
Rakumembraan
Lüsosoomid
Rakukest – annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta toimub aine- ja energiavahetus
Kloroplastid – plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmsitatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikeseenergiat
Vakuool – õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti
Tsütoplasma – see on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanislisi aineid

Mitokondrid
– varustavad rakku energiaga. Hapnikku tarbides muunduvad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks
Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust, st kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kromosoomid , mis sisaldavad pärilikkusainet
Tsütoplasmavõrgustik – koosneb arvukatest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained
Ribosoomid – kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud
Golgi kompleks – sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi
Rakumembraan – eraldab rakku teistest rakkudest ja ümbritsevast keskkonnast. Imeõhuke, pooridega, mille kaudu on omavahel naaberrakud ühenduses
Lüsosoomid – lagundatakse rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid
Epiteelkude : närvikude: südamelihas : silelihas :
võõtlihas: sidekude: luukude:

Epiteelkude
Toodab organismi jaoks vajalikke ühendeid.
Närvikude
Erutuse vastuvõtmine ja juhtimine.
Südamelihaskude
Rütmiline kokkutõmbumine.
Silelihaskude
Tõmbuvad aeglasti kokku ja võivad nii jääda pikaks ajaks ilma et väsiks
Vöötlihaskude
Moodustab põhilise oda inimese lihastest.
Sidekude
Seab organismi tervikuks ja moodustab toese
Luukude
Täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb osa keha toes



TAIMED
Juur-kinnitab taime mulda
Vars-seda mõõda liiguvad toitained
Leht-valmistab orgaanilisi aineid ja toimub hingamine ja vee aurumine ,vajab kasvuks
Õis-õistaime sugulise paljunemise organ
Vili-õistaime organist arneb pärast viljastumist mille see son seemned
Õhulõhe-toimub gaasivahetus
Juhtkimp -kattekoe all asuv põhikude
Tõusev vool-ained mida taim saab mullast ning see liigub edasi teistesse osadesse
Laskuv vool-ained mida taim saab välaspoolmulda liigub edasi mõõda niineosa
Fotosüntees- valgusenergia abil orgaaniliste ühendite tekkimine veest ja SHG-st
Anorgaaniline aine-
Orgaaniline aine-
Süsihappegaas-värvusetu ja lõhnatu kaas mis tekib hingamisel
Hapnik-värvusetu ja lõhnatu gaas hingamiseks hädavajalik
Tärklis-tekib taimedes fotosünteesi tulemusena ja talletatakse varuainena juurtes ,risoomides,mugulas,seemneis
Klorofüll-taimes sisalduv pigment mis annab taimele rohelise värvuse
Rakuhingamine -ainevahetusprotsess mis annab vajalikku energiat.tarbivad hapnikku ja eritavad SHG-i

Vegetatiivne paljunemine
Mittesuguline,kasvuoranite abil (maikelluke, tulp )
Eoseline paljunemine
Valmivad eoslates eosed(sõnajalg,samblad)
Suguline paljunemine
Vajab sugurakkude olemasolu(kass,koer)

Viljastumine - seemne ja munaraku ühinemine
Tolmlemine-õietólmu kandumine tolmukailt emakasuudmele
Seeme-taime levimisvahen,sisaldab idu ja enamasti toitekude,mis on ümberitsetud seemnekstega
Vili- õistaime organist arneb pärast viljastumist mille see son seemned
emasKäbi-käbi milles asuvad seemnealgmed ja kus arenevad seemned
isasKäbi-käbi milles on tolmukotid tolmuteradega
Eos-paljunemis ja levimis vahend
Eosla-enamasti kotjas moodustis milles valmivad eosed
Taimede ja vetikate osatähtus looduses ja inimese elus
looduses
Inimese elus
  • Paljudele loomadele toiduks
  • Paljudele loomadele elukohaks
  • Toodab hapniku mida on inimesel on eluks vaja.
  • Toiduks

BAKTERID, VIIRUSED

Bakterite ja viiruste erinevused:
Viirused
Bakterid
  • Paljunevad elusates rakkudes
  • Paljunevad pooldudes
  • Viirustel puudub rakuline ehitus
  • Bakterid pn ainuraksed
    Baktereid kasutakse-toiduainete valmistamiseks
    Viirusi kasutatakse-vaktsiinides
    Inimese organismis on vaja elavaid paktereid 1) lõhutavad toitaineid
    2) sünteesivad vitamiine
    Vaktsiin-haigustekitajatest valmistaud ained, mille viimine organismi hoiab ära sellesse haigusesse haigestumise
    Viiruste osatähtsus looduses ja inimese elus:
    looduses
    Inimese elus


    ALGLOOMAD

    Algloomad osatähtsus inmeste ja looduses:
    looduses
    Inmese elus
    • Toiduks suurematele organismidele( kalad )
    • Osalevad looduse aineringes mida taimed saavad kasutada
    • Aitab mäletsajatel rohtu seedida
    • On olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel

    Amõõb ja silmviburlane paljunevad pooldudes

    kingloom paljuneb ristpooldudes

    SEENED,SAMBLIKUD
    Seened paljunevad:1)pungudes 2)esotega
    Seente osatähtsus looduses ja inemese elus:
    Looduses
    Inimese elus
    • Asendamatud looduse aineringes
    • On elukohaks putukatele
    • Osa seeni tekitab loomadele ja taimedele haigusi(hävitavad puid)
    • Toiduks ja toiduaineteks
    • Hallitusseened hävitavad toiduaineid
    • Osa seeni põhjustavad haigusi
    • Toodetakse antibiootikume

    Seen -------- vetikas : vesi ja mineraalained
    Vetikas------seen : orgaanilised ained
    Samlike osatähtsus looduses ja inimese elus:
    Looduses
    Inimese elus
    • Kõdunedes tekib huumus kus saavad hakata kasvama taimed.
    • Toiduks loomadele
    • Kasutatakse geoloogiliste objektide
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #1 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #2 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #3 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #4 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #5 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #6 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #7 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #8 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #9 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #10 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #11 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #12 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #13 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #14 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #15 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #16 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #17 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #18 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #19 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #20 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #21 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #22 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #23 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #24 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #25 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #26 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #27 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #28 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #29 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #30 9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal #31
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-08-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kairo08 Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Kõik teemad põhjalikult alatest 7. klassist kuni 9. klassini, iga punkti kohta on täpsustavaid skeeme ja pilte.
    üldbioloogia , taimed , bakterid , viirused , algloomad , seened , samlblikud , loomad , inimene , pärilikkus , evolutsioon , ökoloogia , keskkond , sÜstemaatika , botaanika , zooloogia , mikrobioloogia

    Mõisted

    Sisukord

    • ÜLDBIOLOOGIA
    • Botaanika
    • Zooloogia
    • Mikrobioloogia
    • Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest
    • Perekond
    • Sugukond
    • Selts
    • Klass
    • Hõimkond
    • Eeltuumne
    • Päristuumne
    • TAIMERAKK
    • MÕLEMAL
    • LOOMARAKK
    • Rakukest
    • Kloroplastid
    • Vakuool
    • Tsütoplasma
    • Mitokondrid
    • Rakutuum
    • Tsütoplasmavõrgustik
    • Ribosoomid
    • Golgi kompleks
    • Rakumembraan
    • Lüsosoomid
    • Epiteelkude
    • Närvikude
    • Südamelihaskude
    • Silelihaskude
    • Vöötlihaskude
    • Sidekude
    • Luukude
    • TAIMED
    • Õhulõhe
    • Juhtkimp
    • Tõusev vool
    • Laskuv vool
    • Fotosüntees
    • Anorgaaniline aine
    • Orgaaniline aine
    • Süsihappegaas
    • Hapnik
    • Tärklis
    • Klorofüll
    • Rakuhingamine
    • Vegetatiivne paljunemine
    • Eoseline paljunemine
    • Suguline paljunemine
    • Viljastumine
    • Tolmlemine
    • Seeme
    • Eosla
    • Inimese elus
    • BAKTERID,VIIRUSED
    • Viirused
    • Bakterid
    • Baktereid kasutakse
    • Viirusi kasutatakse
    • Vaktsiin
    • ALGLOOMAD
    • Inmese elus
    • SEENED,SAMBLIKUD
    • Seened paljunevad
    • Looduses
    • Seen--------vetikas : vesi ja mineraalained
    • Vetikas------seen : orgaanilised ained
    • Kooriksablik
    • Lehtsamblik
    • Põõsassamblik
    • LOOMAD
    • TUNNUS
    • SELGROOGSED
    • SELGROOTUD
    • Lihastik
    • Närvisüsteem
    • Süda ja vereringesüsteem
    • Käsnad
    • Elupaik
    • Toitumine
    • Paljunemine
    • Tähtsus looduses
    • HÜDRAD
    • Hüdrad on lahkusuglised loomad
    • Põlüüp
    • Kehaehitus
    • MEDUUS
    • Liikumine
    • VIHMAUSS
    • Looduses ja
    • Looduses
    • Seedeelundkond
    • Vereringe
    • Kiritigu
    • Tähtsus
    • Inimesele
    • KARBID
    • Elukoht
    • Ja inimese elus
    • VÄHID
    • Seedeelundkonna
    • Sigimine
    • Kavamine
    • ÄMBLIKUD
    • PUTUKAD
    • Kehaehitus ja elupaik
    • KALAD
    • Kalade osa looduses
    • KAHEPAIKSED
    • Eluviis
    • ROOMAJAD
    • Linnud
    • Elukohad
    • Tähtsus looduses
    • IMETAJAD
    • INIMENE
    • Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest
    • Luustiku ülenasnded
    • LIHASED
    • Lihaste ülesanded
    • SÜDA
    • VERERINGE
    • Suurvereringe
    • Väikevereringe
    • Arter
    • Kapillaar
    • Vere ülessanded
    • HINGAMISELUNDKOND
    • Rakuhingamine
    • SISENÕRENÄÄRMED
    • NÄRVISÜSTEEM
    • Peaaju
    • Seljaaju
    • Kesknärvisüsteem
    • Väikeaju
    • Piklikaju
    • Parem ajupool
    • Vasak ajupool
    • MEELEENUDID
    • Lühinägevuse korral
    • Kaugelenägevuse korral
    • SEEDELEUNDKOND
    • Lipaas
    • Pensool
    • Jämesool
    • ERITUSELUNDKOND
    • SUGUELUNDKOND
    • Munandites
    • Kusiti
    • Munajuha
    • Emakas
    • PÄRILIKKUS
    • Kromosoom
    • Dominantne alleel
    • Retsessinve allel
    • Mittepärilik muutlikus
    • Pärilik muutlikkus
    • Mutatsioon
    • Mutageen
    • Geneetiliselt muundatud organismide

    Teemad

    • hulkraksed
    • mittesuguline
    • jääkide eritamine
    • moondega
    • Riik
    • bakterid, protistid, seened, taimed, loomad
    • Juur
    • Vars
    • Leht
    • Õis
    • Õhulõhe
    • Juhtkimp
    • Tõusev vool
    • Laskuv vool
    • Fotosüntees
    • Anorgaaniline aine
    • Orgaaniline aine
    • Süsihappegaas
    • Hapnik
    • Tärklis
    • Klorofüll
    • Rakuhingamine
    • Viljastumine
    • Tolmlemine
    • Seeme
    • Vili
    • emasKäbi
    • isasKäbi
    • Eosla
    • Baktereid kasutakse
    • Vaktsiin
    • looduses
    • Seened paljunevad
    • Kooriksablik
    • Lehtsamblik
    • Põõsassamblik
    • ohustatus
    • elukoht
    • liikumine
    • toitumine
    • sigimine
    • kehaehitus
    • paljunemine
    • inimese elus osatähtsus
    • inimese elus
    • Meeleelundiga
    • kompimis- ja maitsmismeel
    • hõõrla
    • nälkjas
    • ja inimese elus
    • meeleeundid
    • kompimis-,haistmis- ja
    • nägemismeelel
    • kompimis ja nägemismeel
    • raamatkopsud
    • trahheed
    • püünisvõrguga
    • paljunemine
    • Kalade osa looduses
    • Eluviis
    • sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne
    • Eluviis
    • Elukohad
    • mineraalained annavad luudele kõvaduse,orgaanilised ühendid
    • elastsuse
    • Luustiku ülenasnded
    • Lihaste ülesanded
    • Arter
    • Kapillaar
    • Rakuhingamine
    • Peaaju
    • Seljaaju
    • suuraju
    • Väikeaju
    • Piklikaju
    • Vasak ajupool
    • Lipaas
    • pärasool
    • seemnetorukesed
    • seemnepõiekeste ja
    • eesnäärme
    • mööda seemnejuhasid
    • munasarjad
    • Tupe
    • Geen
    • Kromosoom
    • Dominantne alleel
    • Mittepärilik muutlikus
    • Mutatsioon

    Kommentaarid (2)

    RuttM profiilipilt
    RuttM: Sellest materjalist oli mulle väga palju kasu.
    16:06 11-06-2012
    xcruelcupcakex profiilipilt
    xcruelcupcakex: väga hea.
    23:57 22-05-2012


    Sarnased materjalid

    34
    docx
    Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
    15
    pdf
    Bioloogia eksamiks
    19
    docx
    Eksami teemad
    62
    doc
    Üldbioloogia materjal
    84
    docx
    ELUSLOODUS
    9
    docx
    Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
    16
    doc
    Bioloogia eksami materjal
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !