8 klass kõik koos (9)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Metallid

Põlemine- ainete oksüdeerumine Redoksreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastmete muutus Redutseerija ­ aine, mis loovutab elektrone, ise oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb Redutseerumine ­ elektronide liitmine, oksüdatsiooniaste väheneb Sool ­ kristalne aine, mis koosneb happejäägist (happe anioon -) ja metalliioonist (aluse katioon+) Tugev hape ­ kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks Ühinemisreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad moodustades uue aine Kindla oksüdatsiooniastmega keemilistes ühendites on: +1 K, Na, Li, H +2 Mg, Ca, Ba +3 Al -2 O Tavaliselt on oksüdatsiooniaste ühendites +1 Cu, Ag +2 Zn, Hg, Fe +3 Fe +4 C, S +5 N, P, Cl +6 S +7 Cl Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine (keemiline ühend), mille üks koostiselement on hapnik.

Keemia

16

odt

Keemia 10. klassi material

Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon

Keemia

4

doc

Happed, alused, soolad

Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oksiidid. H2SO3 -

Keemia

9

docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

Al2O3, Fe2O3, PbO2, ZnO)  aluse (hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega = nõrk alus + uus sool Vähemaktiivsete metallide hüdroksiide saadakse vastavate soolade lahustele leelise lisamisel. Kuna nõrgalt aluseliste hüdroksiidide lahustuvus vees on väga väike, sadeneb hüdroksiid lahusest sültja massina. NiSO4 (l) + 2NaOH (l) → Ni(OH)2 (t) + Na2SO4 (l) Keemilised omadused: 1. kõik alused reageerivad kõikidega happetega (neutralisatsiooni reaktsioon) 2. lahustumata alused lagunevad kuumutamisel oksiididele ja H2O Värvus indikaatorisel:  ff – roosa  lakmus – sinine  metiloranz – kollane  universaalne indikaator – sinine TÄHTSAMATE HAPETE JA ALUSTE KASUTAMINE HAPETE KASUTAMINE H2SO4 – Teiste happete, soolade, ravimite, väetiste (удобрение), värvainete valmistamiseks, naftasaaduste rafineerimiseks

rekursiooni- ja keerukusteooria

5

docx

Elektrolüüdid

Dissotsiatsioonivõrrandid: NaOH = Na+ + OH- Ca(OH)2 = Ca2++ 2OH- NH3·H2O = NH4+ + OH- (NH4+ nim. ammooniumiooniks) Tugevateks alusteks (elekrtolüüdiks) peetakse leeliseid (I- ja II-A r. metallide hüdroksiidid), nõrgad alused on näiteks ammoniaakhüdraat, tuntud nuuskpiiritusena (NH3·H2O) ning vees praktiliselt mittelahustuvad alused. · Soolade dissotsiatsioon Soolad koosnevad üldjuhul metalliioonist ja happejääkioonist. Kõik soolad on tugevad elektrolüüdid ning esinevad lahuses ainult ioonidena ning ühes astmes: NaCl= Na+ + Cl- K2SO4 = 2K+ + SO42- AlCl3 = Al3+ + 3Cl- + - Vesiniksoolad dissotsieeruvad peamiselt ainult esimeses astmes: NaHCO3= Na + HCO3 ? 4.1 Mille poolest erinevad tugevad ja nõrgad happed? Kuidas saaks katseliselt kindlaks teha, kas hape on tugev või nõrk? 4

Üldkeemia

8

docx

Keemia ja selle seletused

Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n?

Keemia

17

pdf

Keemia põhiteadmised

KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit)  AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER)  AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f. s ­ orbitaal p ­ orbitaal · Kui elektron on üksinda mingil orbitaalil, siis on ta paardumata elektron. Kaks elektroni orbitaalil moodustavad elektronpaari ja neid nimetatakse paardunud elektronideks. Näide:

Keemia

17

pdf

Keemia põhiteadmised

KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit)  AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER)  AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f. s ­ orbitaal p ­ orbitaal · Kui elektron on üksinda mingil orbitaalil, siis on ta paardumata elektron. Kaks elektroni orbitaalil moodustavad elektronpaari ja neid nimetatakse paardunud elektronideks. Näide:

Keemia

Kommentaarid (9)