7. klassi loodusõpetuse MÕÕTMINE mõisted (1)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Loodusõpetuse mõisted lk 10-27

Mõõteriista täpsus näitab, kui täpselt on võimalik mõõta. Mõõteriista mõõtepiirkond näitab, millises vahemikus saab antud mõõteriistaga mõõta. Mõõtetäpsus näitab, kui õige on mõõtmistulemus. Skaala on jaotiste kogum, mille igal jaotisel on kindel väärtus. Noonius on mõõteriista lisaskaala mõõtetäpsuse suurendamiseks. Kalibreerimise ja taatlemisega kontrollitakse mõõteriista näitu ning vajaduse korral parandatakse seda. Otsene mõõtmine on mõõtmine, kus tulemus saadakse vahetult mõõteriistalt. Kaudne mõõtmine on mõõtmine, kus mõõdetav suurus arvutatakse teiste mõõdetud suuruste põhjal. Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine on saadud tulemuste summa jagamisel mõõtmiskordade hulgaga. Täpsusklass on mõõtmiseks sobiv mõõtühiku suurusjärk. Mõõtemääramatus on vahemik, milles asub mõõdetava suuruse tegelik väärtus. Mõõtmismeetod on viis füüsikalise suuruse mõõtmiseks.

Loodus õpetus

11

doc

Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem

RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) on 7 põhiühikul ja 2 lisaühikul põhinev füüsikaliste suuruste mõõtühikute ühtne ja universaalne süsteem. Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem. Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. Kohaldamine ei laiene t

Füüsika

7

docx

Metroloogia alused KT

Legaalmetroloogia hõlmab endas metroloogiaga seotud seadusandlust ja normdokumentatsiooni. Metroloogia põhiprobleemid: mõõtmise üldteooria, füüsikaliste mõõtühikute otstarbekas määramine, etalonide ja taotlevmõõtude valik, hoidmine ja reprodutseerimine; mõõtühikute ülekandmine etalonidelt toatlevmõõtudele ja viimasena töömõõtudele. Põhiühikuid üritatakse määrata looduslike objektide kaudu. 2. Mõõtmise olemus ja eesmärk Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sama liiki suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõtmise eesmärk on füüsikalise suuruse väärtuse määramine. Mõõtmine on menetluste kogum. 3. Otsesed ja kaudsed mõõtmised: Otsene- on mõõtmine, kus füüsikalise suuruse arvväärtus määratakse mõõteriista abil. Kaudne- nim. Mõõtmist, kus füüsikalise suuruse arvväärtus arvutatakse teiste suuruste kaudu mingi valemi abil. 4. Füs

Geograafia

7

doc

RAKENDUSFÜÜSIKA

seni, kuni avastatakse uued tõsiasjad, mis sunnivad teooriat edasi arendama või uuega asendama, milles objektiivne reaalsus pegeldub paremini. Vaatluste ja katsete juures on oluline lisaks nähtuste kvalitatiivsele kirjeldamisele ka nende kvantitatiivse sõltuvuse kindlaksmääramine. See on võimalik mõõtmiste teel MÕÕTMINE Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga, kusjuures viimaseks on sama füüsikalise suuruse kokkuleppeline väärtus. Mingi suuruse mõõtmine tähendab selle suuruse ja vastava mõõtühiku suhte leidmist. See suhe ongi füüsikalise suuruse mõõduks. Absoluutne viga Mõõdetava suuruse tõese väärtuse x ja saadud mõõtmistulemuse a vahet nimetatakse mõõtmistulemuse absoluutseks veaks . x­a=± Siit x = a ± , so tõene väärtus x võrdub mõõtmistulemuse a ja absoluutse vea summa või vahega. Absoluutset viga väljendatakse mõõdetava suuruse ühikutes.

Füüsika

3

odt

Loodusõpetuse 7.klassi tasemetööks kordamine

Loodusõpetuse tasemetööks kordamine 1) Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 2) Füüsikaliste suuruste tähised, ühikud ja eesliited. Tähised: Kiirus ­ v Pikkus ­ l Kõrgus ­ h Mass ­ m Aeg ­ t Teepikkus ­ s Tihedus Energia ­ E Jõud ­ F Töö ­ A Pindala ­ S Ruumala ­ V Eesliited: MEGA M ­ 1 milj. KILO k ­ 1000 DETSI d ­ 0,1

Loodusõpetus

34

pdf

Füüsika põhivara I

Füüsika põhivara I Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013  1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega, etaloniga. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Esmane nõue on etalonide muutumatus. SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 )

Füüsika

15

docx

Füüsika I semester gümnaasium

________________________________________ Mõõtmine on mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine (8.kl.- keha omaduse või nähtuse võrdlemine samanimelise ühikuks võetud suurusega). Mõõtmine on menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil; 1. Mida mõõdame? Kas kõik asjad on mõõdetavad?(füüsikas, keemias, psühholoogias, sotsioloogias) Mõõtmine algab mõõdetava suuruse määratlusega! (definitsioon) 2. Kas selline mõõtmine on teostatav? Missuguste vahenditega teostatakse mõõtmine? Kas mõõtmine on otsene (mõõdame vahetult mõõteriistaga) või kaudne (arvutame mõõtarvude kaudu, mida enne tuli mõõta, kasutades valemeid)? Kas mõõtühik on olemas? Mis on üldse füüsikalised suurused, defineeri see? 3. Proovi võtmine. Väga oluline küsimus! (keemias) 4. Keskkonnatingimused (füüsikalised mõjurid) mõõteeksperimendi ajal ja nende mõõtmise kvaliteet

Füüsika

150

pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

omaduste kohta objekti mõjutamata, protsessidesse sekkumata. • Hüpotees- Hüpotees on katselist kontrollimist vajav teaduslikult põhjendatud oletus. • Katse ehk eksperiment- Katse ehk eksperiment on looduse objekti eesmärgipärane mõjutamine või uuritava loodusnähtuse kunstlik esilekutsumine kontrollitavates tingimustes. • Milliseid katsetulemusi loetakse piisavalt tõesteks, et neile rajada uusi teooriaid? Füüsikalised suurused ja mõõtmine • Füüsikalise objekti mingi omaduse sellist kirjeldust, mida saab väljendada arvuliselt, nimetatakse füüsikaliseks suuruseks. • Mõnikord öeldakse lihtsalt, et füüsikaline suurus ongi objekti arvuliselt kirjeldatav omadus. Siiski ei tohi unustada, et füüsikaline suurus on vaid inimlik väljamõeldis, vaatlejate ühine kokkuleppeline kujutlus, loodusobjekti mudel. • Põhjendatud hinnangu andmist füüsikalise suuruse väärtusele nimetatakse selle suuruse mõõtmiseks

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne

Kommentaarid (1)