Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

7. klassi ülemineku eksami kordamisküsimused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju kulub tal 6km läbimiseks?
  • Kui pika tee läbib ta poole minutiga?

Lõik failist

1.Kirjelda vedela aine ehituse mudelit.
Vedelikus on osakeste vahel üksikud tühikud, osakesed võnguvad, aga nad saavad ka oma kohalt lahkuda ja liikuda teise kohta. Aineosakeste vahelised sidemed on vedelikus nõrgemad kui tahkes aines.
2.Kirjelda tahke aine ehitusemudelit.
Tahkes aines aatomid paiknevad kindla korra järgi, moodustades ruumvõresid. Osakesed ainult võnguvad oma tasakaalu asendi ümber.
3.Kirjuta vee tekkimise võõrand ja nimeta ained.
H2+O=H2O Kaks vesiniku aatomit ühineb ühe hapniku aatomiga ja tekib vesi.
4.Kirjuta hapnikuvaese põlemise võrrand ja nimeta ained.
2C+O2=2CO Kaks süsiniku molekuli ühineb ühe hapniku aatomiga ja tekib vingugaas.
5.Iseloomusta positiivse iooni teket.
Kui aatom annab ära mõne elektroni, siis ta muutub positiivseks iooniks . Positiivse laenguga ioonis on elektrone vähem kui prootoneid.
6.Iseloomusta negatiivse iooni teket.
Kui aatom saab juurde mõne elektroni, siis ta muutub negatiivseks iooniks. Negatiivse laenguga ioonis on elektrone rohkem kui prootoneid.
7.Iseloomusta elektroni laengu, massi ja asukoha poolest.
Laeng: Negatiivne elektrilaeng .
Mass: Tuuma massist palju kordi väiksem ja prootoni ning neutroni massist ligikaudu 2000 korda väiksem
Asukoht: Elektronid liiguvad ümber tuuma, mis moodustavad elektronkatte.
8.Iseloomusta neutroni laengu, massi ja asukoha poolest.
Laeng: Elektriliselt neutraalne , puudub elektrilaeng.
Mass: Ligikaudu võrdne prootoni massiga.
Asukoht: Asub aatomituumas .
9. Aine tiheduse mõiste.
Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass.

7-klassi ülemineku eksami kordamisküsimused #1 7-klassi ülemineku eksami kordamisküsimused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor salajane Õppematerjali autor
Kordamisküsimused koos vastustega.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuks on 1 meeter SI

Füüsika
thumbnail
27
doc

Füüsika

Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1

Füüsika
thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

Ek=mv2/2=3/2kT; k-Bolzmanni konstant 1,3810-23 J/K; T-absoluutne temperatuur. 1 3/2*1,3810-23 . 43. Ideaalse gaasi olekuvõrrand(Clapeyroni - Mendelejevi võrrand) seob omavahel gaasi olekuparameetreid: rõhku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul: p V = n R T , kus n on gaasi moolide arv (n=N/V; N/Na=m/M); R=kNa- universaalne gaasikonstant. 8,31 J / (K mol) ; p1V1/T1 = p2V2/T2 p1V1/T1=const. 44. Isoprotsessid gaasist ühest olekust teise ülemineku protsess, mille korral on üks parameetritest jääv. pV/T=const kui T=const, siis isotermiline( ), p=const isobaariline( , ), V=const isohoorne ( ). 45. Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda. Pindpinevusnähruse põhjustavad molekulaarsed jõud. 46. Absoluutseks (A) niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. A=p/V p-veeauru mass V-ruumala [A]=[kg]/[m3]

Füüsika
thumbnail
27
pdf

Loodusteaduste aluste konspekt

kristallstruktuur Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses Amorfsed ained on füüsikalisi omaduste poolest lähedased tahkistele, kuid struktuuri poolest suure viskoossusega vedelikud Faasid on aine struktuuri vorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused agregaatolekud ja nende üleminekud on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom Faaside ülemineku siirdesoojused on soojushulk, mis aine üleminekul ühest olekust teise neeldub või eraldub aine ühe massiühiku kohta. Siirdesoojuse ühik on džauli kilogrammi kohta sulamissoojus on ühikulise massiga ainekoguse sulatamiseks kuluv või tahkumisel eralduv soojushulk λ= sulamissoojus (1 J / kg) Q= soojushulk (1 J) m= mass (1 kg) aurumissoojus sh keemissoojus on soojushulk, mis kulub 1 massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul. keemissoojus on aurumissoojus keemistemperatuuril

Kategoriseerimata
thumbnail
13
pdf

Füüsika

1. VALGUSÕPETUS Valguse peegeldumine valguse mõiste- valgus on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub sealt samasse keskkonda tagasi Peegelpinna ristsirge - valguskiire langemispunktist pinnaga risti tõmmatud sirgjoon Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui asetada valguskiire teele mingi valgust mitteläbilaskev keha-paberleht,peegel-, siis valguskiire suund muutub ja valguskiir pöördub samasse keskkonda tagasi. Pinna ristsirge ehk pinnanormaal joonestatakse punktist, kuhu kiir peeglil langeb. Valguse langemisnurgaks loetakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisnurgaks loetakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisel on kiirte käik pööratav. Valguse peegeldumisnurk on võrdne valguse langemisnurgaga (β = α). Katse: Suuname laserikiire peeglile. Valgus langeb peeglile ja peegeldub sellelt. Näeme, et peegeldunud kiir levib mingis teises suunas. Muutes valguse langemisnurka, muudab k

Aineehitus
thumbnail
4
docx

Loodusõpetuse ülemineku eksam

Loodus õpetus :kõik kordamiseks. · Vesi Vesi on üks tuntuimaid lahuseid Vee omadused :läbipaistev , lõhnatu , värvitu , maitsetu,voolav , ei ole kokkusurutav ,külmub 0´kraadi juures ja keeb 100´kraadi juures ,vesi kujundab Maa kliimat. Vee olekud : tahke (jää), vedel(vesi) , gaasiline(veeaur) Miks kattuvad talvel veekogud jääga just pinnalt ? V:Sest jää on kergem kui vesi ja selle tihedus on väiksem. Talvisele väljasõidule on vaja kaasa võtta puhast vett , ilm on külm(temperatuur alla nulli) Mis anumas vett kaasa võtta ? :Metall , plastik , klaas. Vees lahtustuvad ained : äädikhape,etamool,suhkur,keedusool,piiritus. Vee puhastamise meetodid :Setitamine(mitte lahustuvate ainete põhja sadestumine.) Destilleerimine(Vee aurustumine ja siis selle kondenseerimine) Filtrimine (ainete eraldamine filtri abil). · Õhk Õhu kooostis : lämmastik(78%),hapnik(21%). Hapniku tähtsus elusl

Loodusõpetus
thumbnail
3
docx

Füüsika mõisted 8. ja 9. klass

Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võ

Füüsika
thumbnail
11
doc

Füüsika konspekt

Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s ­ nihe, l ­ teepikkus, v ­ kiirus, t ­ aeg, vk. ­ keskmine kiirus, a ­ kiirendus, v ­ lõppkiirus, v0 ­ algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Joonkiirus on ri

Füüsika




Kommentaarid (1)

salajane profiilipilt
salajane: võite julgelt tõmmata hea kodramine on
16:36 25-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun