Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4
Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................3 Nartsissism................................................................................................................. 4 Nartsissismi liigid ......................................................................................................5 Narkissose müüt.........................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................8 Viidatud allikad..........................................................................................................9 Sissejuhatus
Last tuleb õpetada lugema k ant digitaalseid tekte, mille olulised osad on teksti kõrval ka helid ja fotod! 14. Mis seostub nende kahe sõnaga? ÕPETAJA – MEEDIAKASVATUS Meediakasvataja (nii õpetaja kui ka lapsevanem) tutvustab lapsele meedianähtuseid, planeerib ja viib ellu meediakasvatust ning on teadlik meedia kasutamise ohtudest ja võimalustest. 15. Too näide, kuidas lõimiksid meediakasvatust valdkonnaga mina ja keskkond/keel ja kõne/kunst/matemaatika *Mina ja keskkond- . Meedia abil võib tekitada looduse vastu huvi, näitlikustada objekte ja loodusnähtusi, millega tavaelus kokku puutuda ei saa. Matkad loodusesse, linnakeskkonda või muuseumisse võimaldavad tutvustada ümbritsevat elu ning meedia aitab omakorda neid süvendada lugude, illustratsioonide, filmide jms kaudu. *Keel ja kõne- Arutelu! Võrdle erinevaid meediatekste (elektroonilised ja trükitud), uurige ja lugege seal leiduvaid sõnu
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine...................................
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu.
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on
Essee : ,,Me peame rääkima Kevinist", Lionel Shiver ,,Me peame rääkima Kevinist" on nukker, kuid aus tõlgendus sellest, millises maailmas me hetkel elame. Loomulikult ei ole alati kõik nii must-valge nagu selles loos, aga see meenutab meile, et peame alati olema valmis ootamatusteks. Lugu leiab aset Ameerikas, kuid koolivägivald on ka meie igapäevases elus aina süvenev nähtus ning põhjanaabrite juures toimunud koolitulistamine Jokelas, ei jätnud külmaks vast mitte kedagi. Õpetajana peaksin olema vaimselt valmis kriisiolukordadeks, aga emana ei oskaks ma ealeski käituda ei ühes ega teises olukorras, mis selles teoses ette tulevad. Õhku jäi küsimus ja jääb alati sellistel juhtudel - kes on süüdi ? Lapse turvatunne ja usaldus maailma vastu saavad alguse hetkest, mil ta siia ilma sünnib
MIDA ON LAPSEL KAVAMISEKS VAJA? Jari Sinkkonen Lapsevanemaks olemine on kahesuunaline protsess. See hõlmab lapse eest hoolitsemist, aga see tähendab vältimatult ka sügavaid muutusi täiskasvanu enda isiksuses. Emaks saanud naine pole kunagi enam samasugune kui enne ja meeski pole isaks saanuna enam endine. Lapsevanema kohus on hoolitseda lapse toidu, puhtuse ja puhkuste eest. Me peame lapsele pakkuma inimväärseid võimalusi järgides ühiskonna norme. Statistika näitab, et tänapäeva lapsed on väga närvilised
Kõik kommentaarid