70000 Al-Zn-sulamid Puhas alumiinium (1xxx) on kalestatav, Tal on hea töödeldavus, korrosioonikindlus ning elektrijuhtivus, Samas on tal halvad mehaanilised omadused, sest ta kõvadus pole kõige parem. Ta on keevitatav ning joodetav. Kasutusalad on näiteks toidu foolium, nõud toidu pakendamiseks, keemiatööstus. [3] Al-Cu sulamid (2xxx) legeerivateks elementideks on vask 3-6% ning Mg kuni 2%. Nad on termotöödeldavad, Toatemperatuuril ning kõrgematel temperatuuridel on neil head tugrvusomadused. Nad on mehaaniliselt liidetavad ning mõned sulamid on ka keevitatavad. Neid kasutatakse näiteks lennukitööstuses, autotööstuses ning liitmike tootmisel. [3] Al-Mn-sulamid (3xxx) sisaldavad 1-2% Mn ning on puhtast alumiiniumist umbes 15% tugevamad ning natuke parema korrosioonikindlusega. Nad on hästi vormitavad. Tõmbetugevuseks on neil ca 250 Mpa. Need sulamid on hästi keevitatavad ja joodetavad. Kasutusaladeks on näiteks toidunõude valmistamine. [3]
kõvadus kuni 70…80 HB. [11] 12 1.7. Alumiiniumi omadused Kaal Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. [12] Tõmbetugevus Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta. [12] Soojuspaisumine Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Mõne osa kavandamisel tuleb sellega arvestada. [12] Vormitavus
Malmvalandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab grafiidi eraldumist mõjutab soodsalt tsementiidi (Fe3C) tekkimist. Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii sulamalmi kristalliseerumisel kui ka faasimuutustel tardolekus. Räni on põhiliseks elemendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struktuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vaid väga vähestes piirides. Kõrgetel temperatuuridel soodustab räni tsementiidi lagunemist, mille tulemusena tekib grafiit. Sel juhul osutub räni elemendiks, mis nõrgestab raua ja süsiniku aatomite vahelist sidet nende ühendis tsementiidis. Kristalliseerumise käiku on võimalik ka muuta, lisades sulamalmile lisandeid, mis ei lahustu või moodustavad lahustumatuid osi ning osutuvad grafiidi eraldumisel kristalliseerumiskeskmeteks. Selle tulemusena on võimalik saada peenemate grafiidiosakestega tugevamat malmi. Sellist protsessi
paigutumisel α-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8) , väike tugevus ja kõvadus , suur plastsus. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii külmalt kui kuumalt, tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Kuni 768 °C-ni on ferriit ferromagnetiline. δ-ferriidi puhul on maksimaalne süsiniku lahustuvus 0,1%. Ta ei esine süsinikterase struktuuris sellistel temperatuuridel, millel terast termotöödeldakse või kasutatakse, seetõttu pakub tema olemasolu vähe huvi. Austeniit (A) on samuti raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku aatomid on asetunud γ- raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. Austeniit pole stabiilne temperatuuridel alla 727 °C. Ta võib suure süsinikusisaldusega terastes säilida ka toatemperatuuril, kui kasutada kiiret jahutamist. Austeniidi omadused: Kõvadus suurem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
