kohal (0,7 ha ühe elaniku kohta). Eestis oli 2000 a põllumaad 1,119 milj. ha. Kasutamata põllumaad 1994 16%, 19959622%,199721%. Need alad kasvatavad võsa ja on kasutatud elamuehituseks. · Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiaretamisele. Taimede produktiivsust piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks kasvatavad taimed 0,60,8 %. Ideaalsetes tingimustes võib see ulatuda 34 %ni. Siit võiks arvata, et taimesaaki on võimalik 5kordseks tõsta. 1960ndatel maisi ja nisuaretuskeskuses Mexicos N.Borlaug , kes sai sordiaretuse saagikuse suurendamise eest Nobeli preemia. Aretas nisusordid, mis andsid 23 suurema saagi kui eelmised. Generatiivset pinda võiks olla 50 % ja assimileerivat ka 50%.Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass. pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 23 m. Kõrt üritatakse
Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja invetariga, ning jalapäevades. Lisaks oli veel naturaalandamid ja rahamaksud (nt vakuraha) mõisa heaks. 19saj algas teorendilt üleminek raharendile. Pearaha oli riiklik kohustus mis kehtestati 1783a ja algse maksumäära 70kopikaga igalt meeshingelt kavades ajajooksul 5kordseks. Koroonud olid riigitalupojad. Peamiselt Saaremaal. Nekrutiandmine oli riiklik kohusutus, sõja koormis. Alguses ilma reegliteta kus priiid talupojad, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed värbati sõjaväkke. Sellest sai vabaksosta. Halva teo eest võis mõisnik talupoja nekrutiks anda. Nekrutite toitmine ja majutmaine oli kogukonna mure. Nende tööks oli maakaitsevägedes teenimine, vägede majutamine,
annaabi.ee 
