Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

5 pr töö - Toimetulekuõpe (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele ja millisel tasemel?
  • Milles see seisneb?
5 pr töö - Toimetulekuõpe #1 5 pr töö - Toimetulekuõpe #2 5 pr töö - Toimetulekuõpe #3 5 pr töö - Toimetulekuõpe #4 5 pr töö - Toimetulekuõpe #5 5 pr töö - Toimetulekuõpe #6
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A_n_n_a Õppematerjali autor
Toimetulekuõptuppe õppevaldkondade tutvustud. Toimetulekuõppekava vajava vaimse alaararengu kirjeldus.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Vaatluspraktika viies kodutöö

ISESEISEV TÖÖ NR 5 Toimetulekuõpe: kellele ja millisel õppetasemel. Üliõpilane on läbi töötanud ja esitab kokkuvõtvalt nii "Toimetulekuõppe õppekava" (Põhikooli lihtsustatud RÕK, lisa 2) kui loetud kirjutiste materjalianalüüsi. Esitan lühidalt ,,lisa 2" punkte, mille lõppu panin kokkuvõtte ja tutvustuse Mihkli koolist. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 [RT I, 20.09.2011, 1 ­ jõust. 23.09.2011] TOIMETULEKUÕPE 1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 1.1. Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada mõõduka intellektipuudega õpilase arengut 1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele: 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED 2.1. Toimetulekuõppes lähtutakse põhimõtetest, mille kohaselt igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. 2.2. Toimetulekuõppes ja igapäevastes ko

Vaatluspraktika
thumbnail
4
doc

Erikool kui arenduskeskus

kas minna Waldorfkooli või Prantsuse lütseumi või kristlikku kooli. Neil on praeguse seisuga ainus õige võimalus, kus neid õpetatakse nii, et nad sellest tõesti areneksid. Huvialaringe peetakse ka õppimise üheks osaks (huvihariduseks), nii et kirjeldan ka seda. Pealegi koduleküljel on öeldud, et "Kroonuaia koolis on klassivälisel tegevusel märksa kaugemale ulatuv tähtsus kui ainult õpilaste vaba aja sisustamine. Ka klassivälise töö korraldus teenib korrektsioonitöö eesmärke." "Tundide väliselt on õpilastel võimalik vaba aega sisustada järgmistes huvialaringides: · kangakudumise ring, · kunstiring, · meisterdamise ring, · muusikaring, · estraadilauluring, · poiste spordiring. Huvitöö teised üldeesmärgid on: 1. laste vaba aja võimetekohane ja huvipakkuv sisustamine 2. õpilaste arengupotentsiaali leidmine ja arendamine 3. lisateadmiste ja oskuste andmine 4. koostööoskuste arendamine 5

Eripedagoogika
thumbnail
11
doc

4 pr töö - lihtsustatud õppekava

8) õpilane eesmärgistab, kavandab ja hindab oma igapäevast tegevust; 9) õpilane oskab tuttavates situatsioonides valida, nõu küsida, otsustada ja vastutust kanda; 10) õpilane on valmis koostööks; 11) õpilane osaleb võimetele vastavas täiendusõppes; 12) õpilane mõistab lihtsat teavet, oskab teavet hankida (sh Internetist); 13) õpilane valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine ja kõne mõistmine, kõnelemine; lugemine, kirjutamine, arvutamine; 14) õpilane mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile, on valmis endale otsima sobivat tööd; 15) õpilane omab kujutlust maailmast kui tervikust." Samuti on olulised õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted, mis mõneti erinevad Põhikooli riiklikus õppekavas esitatega. "2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED Lihtsustatud õppes lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 2.1

Eripedagoogika - vaatluspraktika
thumbnail
22
docx

„RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL”

- aja struktureerimine, vaba aja sisustamine; - juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel; - kaasamine töösarnasesse tegevusse; - pereliikmete ja lähedaste toetamine; - eneseabigruppide tegevuse toetamine. Teenuse konkreetse sisu (tööülesanded) iga isiku kohta ja selle osutamise kestuse määrab teenusele suunaja (Sotsiaalkindlustusamet) oma suunamiskirjas. Päevakeskus Päevalill Päevakeskus on mõeldud intellektipuudega noortele vanuses 18 ­ 45 eluaastat. Päevakeskuse töö käib oma põhimääruse järgi. Päevakeskus allub sotsiaalministeeriumile ning riiklikult finantseeritud kohti on asutuses 16. Päevakeskus osutab igapäevaelu toetamise teenust. Päevakeskusel on välja töötatud igapäeva toetamise plaan, mis allub töökorrale, kodukorrale ning päevakavale. Üldtööplaan koostatakse kaks korda aastas. Päevakeskuse noortel on võimalik osaleda kolmes huviringis: 1. Kunstiring ­ õpetajaks Ene Udevald 2. Puutööring ­ õpetajaks Aivar Tamla 3

Sotsiaaltöö
thumbnail
7
docx

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste ­ 1.­3. klass; 2) II kooliaste ­ 4.­6. klass; 3) III kooliaste ­ 7.­9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid

Eripedagoogika
thumbnail
16
docx

Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine

usp=sharing Õigekiri - õigekirjavead (sh selgitada välja vigade põhjused – häälik- ja/või foneemanalüüsioskuse puudulikkusest tingitud vead, reeglivead jms); - enesekontroll kirjutamisel. [7] https://drive.google.com/file/d/1qtiVFkO2zQsHYm5mkuIMSk7fgvyJsX09/view?usp=sharing - Kirjalik tekstiloome Kuidas uurida? Võimalused - Õpilase tehtud kirjatööde analüüs (ülesanded töövihikus, vihikus) – pöörata tähelepanu kirjavigadele, käekirjale, töö puhtusele. Vanemates klassides saab infot ka kirjalike tekstide koostamise kohta – sidusus, terviklikkus. - Vaatlus. Vaadelda õpilast tunnis (last õppetegevustes lasteaias) – klassis lugemine, sh järje hoidmine, loetu põhjal küsimustele vastamine jms. 3 Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus)

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
48
docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

muusikalisi mustreid instrumendi abil. Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida stseene ja situatsioone, pallimängus omandab ta matemaatikat paremini kui lihtsalt arve kokku lugedes, laske tal mõõta, kui kaugele ta üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada. Naturalist – kus võimalik, kasutage ainet selgitades loodusobjekte või loomade, taimede fotosid ja raamatuid. Interpersonaalselt võimeka lapse jaoks on tähendusrikas töö rühmas, igasugused meeskonnamängud ja grupidiskussioonid käsitletava aine teemadel on tema köitmiseks parimad vahendid. Eksistentsialistliku intellektuaalsusega laste puhul on võluväega arutelud filosoofilistel teemadel. Lasteaiaõpetajad on arvamusel, et andekad lapsed vajavad lisaks tavapärastele tegevustele ka täiendavaid, individuaalseid tegevusi. http://www.teatoimeta.ee/_Andekas_laps_lasteaias_ja_individ_408.htm e

Alushariduse pedagoog
thumbnail
12
docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

Üleriigiline nõustamiskomisjon: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või sotsiaaltöötaja, Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja. Nõustamiskomisjon lähtub lapse parimatest huvidest ja juhindub Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, lapse hariduslikest vajadustest ja SA Innove Õppenõustamisteenuste korraldamise töökorrast. Nõustamiskomisjoni sihtrühm on hariduslike ja arenguliste erivajadustega lapsed, lapse perekonnaliikmed. Õpetaja töö on toetada õppijate arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust. Vajadusel toetub oma töös nõustamisele ja mentorlusele ning nõustab ise õppijaid ja lapsevanemaid

Eripedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun