5. Ristisõda (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Viies ristisõda

VIIES RISTISÕDA Viies ristisõda (1217-1221) oli kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima

Ajalugu

6

pptx

Ristisõjad

RISTISÕJAD GREGOR LABUNSKI 7.B NELJAS RISTISÕDA · IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees-Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn

Ajalugu

3

doc

Kõrgkeskaeg

Kuigi riigi ühtsuse säilitamine tekitas keisrile aeg-ajalt raskusi, oli Püha Rooma riik X-XII sajandil siiski tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. Ristisõjad Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.­13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna- Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Esimene ristisõda toimus aastatel 1096­1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning

Ajalugu

4

doc

Kõrgkeskaeg

esitas paavst Urbanus II 1095. a üleskutse minna ristisõtta, põhjendades seda Jumala tahtega ja lubades pattude andeksandmist. Esimene ristisõda- 1096- 1099 Ristisõda kuulutati välja 1096. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost Eurooplaste ekspansioonis. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Teine ristisõda 1147- 1149 Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa

Ajalugu

43

pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

Asendas õukonna aadlikud keskklassist nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati ametnikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve. Pariisi parlament oli kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. Albilaste sõjad. Ristisõda albilaste vastu 1209-1229. Albilased olid ususekt Lõuna-Prantsusmaal. Sõja ettekäändeks oli paavsti legaadi mõrvamine Toulouse krahvi Raimond VI paazi poolt. Ristisõdijad Simon de Monforti juhtimisel võidavad nii Toulouse krahvi, kui ka tema liitlase Aragoni kuninga Pedro II (viimane hukkus Muret' lahingus 1213) ja allutavad Lõuna-Prantsusmaa. 1218 Simon de Monfort hukkus ja Raimond VI haaras oma alad tagasi. Sõjad jätkusid aastani 1229, mil tehti Toulouse ja kuninga vahel rahu

Keskaeg

20

doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

keelas ära linnadevahelised liidud. Sigismund - Karl IV noorem poeg, kes sai võimule pärast kaht ebaõnnestunud valitsejat (esimene tema vend Wenzel). Viimane Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser., ungari kuningas(valitses ungari kuningatest kõige pikema aega). Tema ajal toimub ,,usulise iseloomuga tsehhi rahvuslik talupoegade sõda Saksa aadli ja Saksa keisri ülemvõimu vastu". Juhtis türklastevastast ristisõda, kuid sai Bayezit I-lt Nikopoli lahingus 1396 lüüa. Hoolimata enda antud turbekirjast sanktsioneeris 1414 J. Husi hukkamise. Sigismundi korraldatud hussiitidevastased ristisõjad olid edutud. Friedrich III ­ Tark (1486-1525). Saksi hertsog ja kuurvürst. Pooldas riigireformi (eriti riigivalitsuse, s.o keisri juures asuva vürstide komisjoni loomist), kuid loobus talle 1519 pakutud keisritroonist. Asutas 1502 Wittenburgi ülikooli, millest sai luterliku opositsiooni keskus

Ajalugu

54

docx

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

Nad soovisid,et Alist saaks järgmine kaliif, kelleks ta ka sai, kuid alles järjekorras 4ndana. Ka hetkel toimib valdav šiidide enamus maailmas ning Iraanis endiselt uskumus, et Jumal valib järglased ja juhid ise – mistõttu viimased juhid on olnud võimul väga kaua ning elavad väga vanaks. 8. RISTISÕJAD, KIRIKULÕHE, REKONKISTA, 100 AASTANE SÕDA 8.1 Ristisõjad Kokku oli ristisõdasid 7, kuid tähtsaimad neist on esimesed 3! Moslemite jaoks tähendab ristisõda barbaarset hävitust, kristlaste jaoks aga oli see oma uskumuste ja väärtuste eest seismine ja võitlemine. Ristisõdasid ei alustanud väeüksused, vaid üksikisikud vabatahtlikult – alustati oma teekonda, koguneti kuskil punktides ja suunduti koos Püha Maa poole. Infot levitati kirikute, turgude, paavsti kaudu. Suurimaks motivatsiooniks ristisõtta minna oli patulunastus – mistõttu enamik ristisõdijatest olid ka röövlid. 70 000 kohalikku tapeti Jeruusalemma vallutades aastal 1099.

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

134

doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)