Sja tagajrjed Sda peeti 105 peva ja Soome saavutas trjevidu - Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet, vaid ainult vheseid alasid. Moskva rahulepinguga Soome aga kaotas le 10 % oma seaduslike aladest. Kaotati osa Sallast, Kalamehe poolsaar, enamik Soome Karjalast koos Viiburi linnaga ja 4 Soome lahe saart. Kaotused Soome kaotas Talvesjas surnutena 21 396 meest, haavatutena 32 557 meest ja teadmata kadunutena 1 434 meest. Punaarmee kaotustest on leida numbreid igahele meelepraseid- nagu ikka NSVLi statistika. Nukogude Liidu vlisminister Vjateslav Molotov valetas NSVli kaotusteks lemnukogu istungil 1940. aasta 29. mrtsil surnutena 48 745 ja haavatutena 158 863 (Soomlaste kaotusteks valetas ta vhemalt 60 000 surnutena ja 250 000 haavatutena). Uuema vene statistika jrgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja vangi langenutena 84 994 meest, haavatutena 186 584, haigestunutena...
Iraak Pindala: 434 924 km2 Rahvaarv: 27 177 000 Pealinn: Bagdad Keeled: araabia (riigikeel), kurdi Rahaühik: dinaar President: Celal Talabani Iseseisvus: 3. oktoober 1932; märtsist 2003 USA okupatsiooni alt Riigihümn: Ardulfurataini Watan Deviis: Jumal on suur (Allahu akbar) Maailma vanimate kultuuride hällis asuv Iraak on araabia kultuuride üks keskusi. Maapõues leiduvast naftarikkusest hoolimata on...
I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end ise...
Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest vastavalt läbimõõtudele 10 -15 ja 10 -10 m, massiga suurusjärgus 10 - 27 ...... 10 - 25 kg. Aatomi mass on koondunud 99,9 % ulatuses aatomi tuuma, tuuma tihedus on 10 17 kg / m 3 . Elektronid paiknevad aatomi tuuma ümber kihiliselt , seejuures välimises kihis olevat...
Eesti Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgas põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja pool on Soome, üle Läänemere lääne pool on Rootsi. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on LääneEuroopas...
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste E...
Ülesanne 2 Tabelid Sellele lehele kopeerida ja täita andmetega "kirjanurk" eelmisest ülesandest. Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Ardi Lepp Õppemärkmik 82176 Õppejõud Jelena Vendelin Õpperühm KAKB-11 Ristlõike number on jääk õ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud mat...
Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b)...
-156 6 6 1230 -371 955 -248 -309,50 1753 -189 7 7 1156 -445 910 -293 -369,00 1728 -214 8 8 1082 -519 860 -343 -431,00 1694 -248 9 9 1011 -590 816 -387 -488,50 1667 -275 10 10 945 -656 769 -434 -545,00 1646 -296 11 11 879 -722 735 -468 -595,00 1627 -315 12 12 798 -803 691 -512 -657,50 1601 -341 13 13 730 -871 653 -550 -710,50 1580 -362 14 14 604 -997 592 -611 -804,00 1530 -412 15 15 16 18...
218 509 1,187 2,884 .. - maksebilanss) Rumeenia - 37 73 95 294 - 40 120 207 501 22 Slovakkia 18 82 100 144 79 28 110 210 354 434 102 Sloveenia - 41 113 112 88 f 7 72 183 294 374 185 Makedoonia - - - - 5 - - - - 5 3 Ida-Euroopa 605 2,306 3,102 3,919 3,013 1,095 3,424 6,552 10,524 13,608 126 Valgevene .. - 7 10 15 - - 7 17 3...
Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed...
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008...
890 0.0029 23 74 347 32.1 56.5 4.034 0.0029 24 72 345 31.8 57.3 4.048 0.0029 25 70 343 31.5 61.1 4.113 0.0029 26 68 341 31.2 66.2 4.193 0.0029 27 66 339 30.9 68.7 4.230 0.0029 28 64 337 30.9 72.9 4.289 0.0030 29 62 335 30.6 80.1 4.383 0.0030 30 60 333 30.6 84.3 4.434 0.0030 31 58 331 30.3 90.6 4.506 0.0030 32 56 329 30 97.4 4.579 0.0030 33 54 327 29.8 105.8 4.662 0.0031 34 52 325 29.8 112.6 4.724 0.0031 35 50 323 29.5 126 4.836 0.0031 36 48 321 29.2 134.9 4.905 0.0031 37 46 319 29.2 148 4.997 0.0031 38 44 317 28.9 156.4 5.052 0.0032...
73 5329 78 6084 27 729 22 484 8 4 16 98 9604 13 169 66 4356 30 900 9 61 3721 20 400 8 64 97 9409 84 7056 10 68 4624 71 5041 35 1225 13 169 20 400 xi 26668 28152 28286 38649 30560 Pj= 152315 xi^2 434 424 444 523 484 Rj= 2309 (xi)^2 188356 179776 197136 273529 234256 Rj^2= 1073053 p =5 q = 10 S GEN = Pj - (R ) j 2 = 45685,38 FEMP =...
AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Sealhulgas muudest või...
48 m merepinnast kõrgemale kerkiv paeküngas. Rahvuskangelase Kalevi hauaküngas. Kui hiiglane Kalev suri, kandis lesk Linda suuri kivirahne hauale. Põll rebenes viimast kivi kandes, linda nuttis palavaid pisaraid. Sinna rajasid eestlased 11. saj keskpaigas seoses sadama kasutuselevõtuga oma puulinnuse 1219-Taa...
Majandusarvestus Kaugõppe osakong ARVESTUSE ALUSED Ainetöö Üliõpilane: Juhendaja: Aino Sillamaa Tallinn 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS...
Kool ROOTSI Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Koht, aeg 2 ROOTSI...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus...
Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsivii...
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
