Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

4 pr töö - lihtsustatud õppekava (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
4 pr töö - lihtsustatud õppekava #1 4 pr töö - lihtsustatud õppekava #2 4 pr töö - lihtsustatud õppekava #3 4 pr töö - lihtsustatud õppekava #4 4 pr töö - lihtsustatud õppekava #5 4 pr töö - lihtsustatud õppekava #6 4 pr töö - lihtsustatud õppekava #7 4 pr töö - lihtsustatud õppekava #8 4 pr töö - lihtsustatud õppekava #9 4 pr töö - lihtsustatud õppekava #10 4 pr töö - lihtsustatud õppekava #11
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A_n_n_a Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

5 pr töö - Toimetulekuõpe

Praktiline töö nr 5 Toimetulekuõpe ­ kellele ja millisel tasemel? "Erivajadustega inimene on nagu iga teine inimene, kellel on õigus teistega võrdväärseks eluks" (Haavistu 2009: 51) ja tal peaksid olema "samasugused õigused ja võimalused kui teistel inimestel" (Haavistu 2009: 51), sest "vaatamata eripärale, on erivajadustega inimestel samasugused vajadused kuuluvuse, turvatunde ja eneseteostuse järele nagu teistelgi" (Haavistu 2009: 51). Jaagu Lasteaed-Põhikool eripedagoog Rita Tamm (Tamm 2009: 44) kirjutab: "Vaimupuudega lapsed on palju arenguvõimelisemad kui seda tavaliselt ette kujutatakse." Kui ta kirjutab nii lähtuvalt oma kogemusest hooldusklassi lastega, kellega ta töötab, siis seda enam kehtib see toimetulekuõppe kohta. 1990/1991. õppeaastal Haridusministeerium andis luba "avada klassid mõõduka vaimse mahajäämusega lastele". (http://kroonu.tartu.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=13&Itemid=30) Toimetulekuõpe on mõeldud õpilastele, kellel

Eripedagoogika -...
thumbnail
7
doc

2. praktiline töö - Haridusseadusandlus

Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks. Analüüs: Põhikooli riiklikus õppekavas on kirjas 3 põhikooli lõpetamise tingimust: Et kõik hinded oleksid rahuldavad, et oleksid vähemalt sooritatud vähemalt rahuldava tulemusega kolm eksamit (eesti keele, matemaatika ning üks vabalt valitud) ja oleks kirjutatud loovtöö. Põhikooli lihtsustatud õppekava järgi õppides ei pea sooritama loovtööd ja ise kolmandat eksamit valima ­ kool ise valib (määrusest ei selgu, kas kool valib kõikide jaoks sama eksami või teeb iga õpilase jaoks individuaalsevaliku, lähtuvalttema tugevamatest külgedest). ·Veel üks tähelepanek: Põhikooli riiklikus õppekavas pole kirjas, kas eksamid on riigieksamid või koolieksamid, Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekava on aga täpselt öeldud, et tegemist on koolieksamitega.

Eripedagoogika -...
thumbnail
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima ­ kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus

Eripedagoogika
thumbnail
4
doc

Erikool kui arenduskeskus

Praktiline töö nr 7 Erikool kui arenduskeskus Nõukogude ajal oli terminil "erikool" halvustav tähendus, sest teistest erinemist peeti häbiväärseks. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses." (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Demokraatia arenedes ja eriti peale Eesti iseseivumist hakati üldsuses veidi rohkem tähelepanu pöörama ka puuetega inimeste õigustele ja vajadustele. (Kroonuaia kooli kodulehekülg, edaspidi Kr). Mõisteti, et "iga inimest on vaja ja võimalik arvestada sotsiaalse ressursina ning kaasata ühiskondlikku ellu." (Haavistu 2009: 51) Hariduskorralduses tähendas see eelkõige seda, et poliitilitse otsustena sätestati mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilaste õigus haridusele. (Haavistu 2009: 51). 15. 12. 1999. a haridusministri määrusega nr 59 võeti vastu toimetulekuõppekava. Seejärel

Eripedagoogika
thumbnail
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
7
doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted ­ eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika ­ on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus ­ õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus ­ kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineer

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja...
thumbnail
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

habilitatsiooniline ja rehabilitatsiooniline. Need kaks funktsiooni realiseeruvad eelkõige matemaatika aine õpetamise spetsiifiliste metoodiliste võtete kaudu. Need kaks funktsiooni peavad olema suunatud kõigi psüühiliste protsesside ja isiksuse omaduste hälvete ületamiseks ja kompenseerimiseks. Kogu aeg peab toimuma lõimumine matemaatika ja teiste ainete vahel. Lihtsustatud õppekava on kokku pandud nii, et ta peaks olema jõukohane enamustele lastest, kes seda õppekava vajavad. 75% peaks saama selle õppekava alusel rahuldavalt hakkama. Ülejäänud 25%-le individuaalne õppekava. Matemaatika on jagatud viieks kontsentriks, ,millest igaüks moodustab tervikliku süsteemse tasandi kõigist matemaatika algkursuse valdkondadest. Lisaks ainetevahelisele integratsioonile, peab toimuma ka aine sisene integreerimine.

Eripedagoogika



Lisainfo

Põhikooli lihtsustatud õppekava tutvustus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun