Üle 6000 meetri. 4000 meetrit. ine kõrgus Kõrgei Mount Everest(8848m) Aconcagua(6959m) Mount Blanc(4807m) m tipp Pikkus 2400 km 9000 km 1200 km Pilt Pildi http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klas http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klas http://miksike.ee/documents/m s/3loodusvoondid/83571.htm s/3loodusvoondid/83562.htm s/3loodusvoondid/83551.ht allikas
vineeritööstuse suurele puiduvajadusele. Seal tegeldakse ka väärtuslikest puudest mööbli ehitamisega. Eestis ei ole väärtuslikke puid, millest valmistada kalleid mööbliesemed.Erinevalt Kalimantanist langetatakse siin puid ka kütte eesmärgil. Puidutööstus on ka eestis üks suuremaid tööstusharusid. Viited: http://en.wikipedia.org/wiki/Borneo http://et.wikipedia.org/wiki/Kalimantan http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-51-3.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-51-1.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-48-2.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-49-1.htm http://www.klimadiagramme.de/Australien/kuching.html http://www.google.ee/imgres? q=liaan&hl=et&biw=1024&bih=653&gbv=2&tbm=isch&tbnid=WSPFBPsKOS1fAM:&imgr efurl=http://koolitaja.eenet.ee:57219/Waramu3Web/downloader%3FresourceId%3D1-
http://74.125.77.132/search?q=cache:iEeaiRnZrmYJ Kõrbete tüübid Savikõrb raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb suur soolasisaldus Kivikõrb koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb kõige levinum, liigirikkaim Savikõrbed http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-1.htm/ Savikõrbed rasked mullad ja muutlik veereziim kevaditi esineb ajuti liigniiskust, sest savi on vettpidav, kuid peagi vesi aurab ja maapind muutub kuivaks ja kõvaks, praguneb ning koorub pealt plaatidena lahti. Savikõrbeid esineb kõrbevööndi põhjaosas, näiteks Araali ja Balkasi järve vahelisel alal. Savikõrbed
asteldega taimi. Kaamel on kuni 3 m pikkune, harilikult 2-2,1 m kõrged, suurimad kaaluvad üle 800 kg. Neil on üks või kaks varurasvu sisaldavat küüru. Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva. Magu on kaamelil kolmeosaline; vatsa seintes on põiekesed vee säilitamiseks. Ta võib kanda kuni 400 ja vahel isegi kuni 700 kg raskusi koormaid. Ratsakaamel läbib ööpäevas ligi 100 km (keskmise kiirusega 10-12 km/h) . (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm). 3 2. Liigid Kaameleid on kahte liiki - üksküürkaamelid ehk dromedarid (Camelus dromedarius) ja Kaksküürkaamelid ehk baktrianid (Camelus bactrianus). Lõuna-Ameerika laama on kaameliga lähedases suguluses, aga tal ei ole küüru. Mõhnjaliste hulka kuuluvad ka alpaka, guanako ja vikunja, kes elavad samuti Lõuna-Ameerikas. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia). , Suguküpseks saab 3-5 aastaselt
Nepaali, mille territoorium jääb põhiosas Himaalaja mäestikku, suureks tuluallikaks on turism. Maailma kõrgemaid tippe tullakse vaatama ja vallutama kogu maailmast. Alpinistidele, kes tahavad ronida Mount Everesti tippu, on kehtestatud küllalt suured maksud, kuid puudust neist esialgu siiski veel ei paista olevat. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gi http://et.wikipedia.org/wiki/Himaalaja http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-57-1.htm http://thegeminiweb.com http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-57-2.htm
kaamelite osatähtsus mõnevõrra langenud. See on ka täiesti mõistetav - tee, millele kaamelikaravan kulutab terve kuu, läbib auto ühe ööpäevaga. Ja ometi on autod, rongid ja lennukid vaid ahistanud kaameli kasutamist. Päriselt pole nad teda kodustelt kõrbekarjamaadelt küll suutnud välja tõrjuda. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm Kaameleid on kahte liiki - üksküürkaamelid ehk dromedarid (Camelus dromedarius) ja Kaksküürkaamelid ehk baktrianid (Camelus bactrianus). Üksküürkaamelid elavad ainult kodustatuna laialdasel alal Aafrikast Indiani. Tema eellaste kohta ei ole midagi teada. Enamik maailma 14 miljonist kaamelist on üksküürkaamelid. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Avita, 2000, lk.201). Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Kesk-,
Kõrgeim punkt Mount Everest 2400 km pikk Keskmiselt 300 km lai. Kujunemine Himaalaja mäestiku tekke põhjustajaks oli laamade põrkumine Nimi tuleneb sõnast himlaya Huvitavad faktid Himaalaja keskosa koosneb kristalsetest kivimitest ninasarvik ,elevant, panda Kartul,oder,riis Ingvar Luhaäär. Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search?q=himaalaja&biw=1366&bih=608&source=lnms&tbm=i =_ http://et.wikipedia.org/wiki/Himaalaja http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/83571.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paigad.htm
PREERIA Karmen Kallas 8.a Tõrva Gümnaasium Preeria Preeria e Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla Kanada lõunaosast loode-kagu suunalise vööndina USA keskosani USA territooriumil preeriat nimetatakse ka Kesk-Lääneks Mandri pikimad jõed Asend Jõed · Mississippi · Lisajõgi Missouri · Mitmed kahe lisajõed Loomad · Ameerika piison · Koiott · Preeria koer · Ja teised loomad Loomad Maastik Rohtaimed Idaosa niiskem-viljakas ja paks preeriamuld Lääne poole liikudes läheb üle mustmullale Kuivematel alade punakaspruunid kastanmullad Tänapäeval suurem osa preeriaid on põllumaadeks tehtud KASUTATUD MATERJALID Pildid · https://media1.britannica.com/eb-media/10/89910-004-41 FE8D31.gif · http://animalfactguide.com/wp-content/uploads/2013/01/ worldmap_prairiedog.png · https://vignette.wikia.nocookie.net/raamaturott/images/ 8/8d/American_bison_k5680-1.jpg/revision/latest?cb=2014 0819193154&path-prefix=et · htt...
jõed, järved ja oaasid ära kuivada · Muld võib soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks Kõrbes kasvavad taimed · Saksauul Tamarisk Agaav Aaloe Kaktus Piimalill Kõrbes kasvatatakse · Arbuus · Dattel · Melon · Nisu · Oder · Puuvill Kasutatud allikad · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/korbetest.htm · http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.html · http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-26-2.htm · http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRNXSxCZLCu3SK5YeHRKnMYLdty8c534EUTGtciR3Mgro7KJ8xBiuveQS · http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcS7dOpxI2Mcm7MeaV5WrMig4c_O9muTUPmD · http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRddknZ_G4t8c5yqm9iLMZRgIzgp9cWQiDPxhrxhOcFkQRCxL0J9S6Oem72 · http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQ5dh3Qe0jrdQWFZHV2f5c1PWhbDBnQXMLAtBry9HPa-uME-A6M · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korb_liina.htm
kivisütt, Floridas fosforiiti Arenenud tööstuspiirkonnad Populaarsed puhkepiirkonnad Keskkonnaprobleemid Ekvatoriaalsete vihmametsade hävimine Parasvöötme metsade muutumine liigvaeseteks majandusmetsadeks Looduskeskkonna koormamine Liigne metsade maharaiumine Põllumaade väljakurnamine Väetiste jäägid Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-32-1.htm http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg7097k/metsmajkeks.pdf http:// kliimavootmed.snappages.com/L%C3%A4histroopilinev%C3%B6%C3%B 6de.htm Powerpoindi esitlus K.Haljasmetsa poolt AITÄH!
karvastikuga. Pikad ja sihvakad jäsemed. Tagumised käpad on esimestest pikemad. Ei vaja paju vett, peavad joomata kaua vastu. Toituvad rohust. GUANAKOD Jooksevad kiiresti. Higistavad sisemiselt. Elavad karjana. Uudisimulikud ja sõbralikud. PUUMA Kiired Alapool hele. Ülapool on hallpruun kuni tume punane. Jahib saaki pisikestest närilistest lõpetades hirvedega. TOIDUAHEL PAMPAROHI PATAGOONIAMAARA PUUMA KASUTATUD MATERJAL http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-25-2.htm http://www.pisi.ee/viewtopic.php?f=12&t=2316 http://mangukoobas.lahendus.ee/id/26/monster/412597/action/gallery/mode/picture/pictureid/53973/ http://www.voyage-amerique.fr/wp-content/uploads/2010/01/pampa.jpg http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=317 http://pixdaus.com/pics/1290565331EkvRxVd.jpg http://lemill.net/content/exercises/polli-loomaaia-sobralikud-loomad-test http://www.ohtuleht.ee/294732 http://detox.info.pl/zoo/480/lama_guanako.jpg http://www.miksike
Kuid naised elavad vanemaks. Kui meeste keskmine eluiga on 63 aastat ja 2 kuud, siis naistel on 67 aastat ja 10 kuud. 74. 75. 76. 4 77. Kasutatud kirjandus: 78. Vikipeedia 79. http://et.wikipedia.org/wiki/India 80. Google pildiotsing 81. http://images.google.com/images?q=india&rls=com.microsoft:et:IE- SearchBox&oe=UTF-8&sourceid=ie7&rlz=1I7SKPB_en&um=1&ie=UTF- 8&sa=N&hl=et&tab=wi 82. Miksike 83. http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-46-1.htm 84. http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-46-1.htm 85. Ajakirjandus: Postimees 86. http://www.postimees.ee/180804/online_uudised/142157.php 87. geo.ut 88. http://www.geo.ut.ee/inimtool/ained/valisreg.html 89. Skeptik 90. http://www.skeptik.ee/index.php/2008/09/09/indialastest-80-taimetoitlased-vaevalt- kull/ 91. http://et.wikipedia.org/wiki/Mumbai 92. Google Otsing 93. http://www.google.ee/search?
http://www.hot.ee/norman77/Tsernoobol.doc http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_katastroof http://www.newhopeseed.com/vegetable/images/corn/big_daddy_field.jpg http://dirttime.ws/Photos/IM003477.jpg http://partija.chat.ru/grivna.jpg http://www.kolkatabirds.com/ddsteppeeagle81.jpg http://www.puzer.com/.composer/upload/ukraina.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Ukraina_j%C3%B5ed http://et.wikipedia.org/wiki/Galiitsia http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-22-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-23-2.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/loodusvoondid_tabel_larstrunin.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8kll3tssisu.htm ,,Maailma riigid kuidas maailma valitsetakse" , 2004, London, lk 232 http://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Janukov%C3%B5t%C5%A1 11 http://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Ju%C5%A1t%C5%A1enko http://www.miksike
• Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. • Palju metsa on ka hävinud torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: Happevihmad. • Veekogude reostamine ja veevarude ammendamine, seda eriti just neis piirkondades kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Kasutatud kirjandus: • http://et.wikipedia.org/wiki/Okasmets • http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-14-1.ht m • https:// www.google.ee/search?q=okasmetsade&biw=1024&bih= 673&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=3MEaVeT8N 8m6UfGeg-gB&ved=0CDwQsAQ&dpr=1 • Õpik lk 28-33. Videod: • Loomade elustik : https:// www.youtube.com/watch?v=1rrfzEs 27wM • Loomad : https:// www.youtube.com/watch?v=h4tQ5jG J9cQ • Lühiülevaade okasmetsavööndist : https:// www.youtube.com/watch?v=N_Y-oyo ZXU4
kaardil Michaganis on mees oma naise juuste seaduslik omanik Iga USA Kentucky osariigi elanik peab seaduse kohaselt vähemalt kord aastas vannis käima USA-lapsed kulutavad päevas kümme miljonit dollarit kartulikrõpsudele Kirjandus http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-33-2.ht m http:// media.unwto.org/ru/press-release/2013-05-15/v-2012-godu -dokhody-ot-mezhdunarodnogo-turizma-vyrosli-na-4 http://www.ameerika.ut.ee/et/elamine-kombed http://forum.planet.ee/showthread.php?t=59564 https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid Tänan tähelepanu eest!
savannimaastike ilme muutunud. Liigse karjatamise tõttu hävib rohttaimesti ja kõrg laieneb savannialadele. Kasvav rahvahulk ei suuda end enam ära toita. 10 Kasutatud kirjandus: 1)Dorling Kindersley Looduse Entsüklopeedia 1999 lk. 84-85 2)EE 8, 1995 lk. 392 3)Eneke 3, 1984 lk. 288-291 4)Jauhiainen, Jussi ja Kont, Are Loodus- ja Inimgeograafia põhikoolile II osa 2004 lk. 36-43 5) http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-41-2.htm14.11.09 6) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-42- 1.htm 14.11.09 7)http://et.wikipedia.org/wiki/Savann 15.11.09 8)http://et.wikipedia.org/wiki/Akaatsia 14.11.09 11
ära. 2 Kasutatud allikad Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. A. Aben, H. Allik, J. Kahk jt, Tallinn 1989 Elusloodus. Tõlkinud H. Rauk, Tallinn 1983 Loomade elu. Selgrootud III. M. S. Giljarov, B. M. Mamajev, G. M. Dlusski jt, Tallinn 1984 http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/10kusimust_amblikud_evelin.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-1.htm http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2902/Zooloogia+ill _2008_3a_Pp.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Latrodectus_tredecimguttatus http://www.srv.net/~dkv/hobospider/widows.html http://www.carakurt.org.ua/index_uk.html 3
kariloomi ja veel hiljem teravilja kasvatama. Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa maailma teraviljast. Niiskemates piirkondades on hiiglasuurtele aladele külvatud mais, kuivematesse piirkondadesse nisu. Sellistel suurtel põldudel on teravilja tootmine üldiselt kõrgelt mehhaniseeritud ja maa saagikus väga kõrge. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/83221.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/8kll3tssisu.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/parasvootme_rohtla_liisaojakoiv.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Pampa
ruutkilomeetrite suuruseid alasi. • Palju metsa on ka hävinud torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. • Halvasti mõjubmetsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: Happevihmad. • Veekogude reostamine ja veevarude ammendamine, seda eriti just neis piirkondades kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Kasutatud kirjandus: • http://et.wikipedia.org/wiki/Okasmets • http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-14-1.ht m • https:// www.google.ee/search?q=okasmetsade&biw=1024&bih= 673&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=3MEaVeT8N 8m6UfGeg-gB&ved=0CDwQsAQ&dpr=1 • https://annaabi.ee/Okasmetsad-mx47223.html Videod: • Loomade elustik : https:// www.youtube.com/watch?v=1rrfzEs 27wM • Loomad : https:// www.youtube.com/watch?v=h4tQ5jG J9cQ • Lühiülevaade okasmetsavööndist : https:// www.youtube.com/watch?v=N_Y-oyo ZXU4
pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. (miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm) 1.2Taimestik Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Lühikese suve tõttu peavad õistaimed õitsema kiiresti. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-10-1.htm) Tundras arvatakse olevat umbes 1700 taimeliiki, kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed , kidurad puud ja põõsad. Taimed on madalad ja kasvavad üksteise lähedal, neil puudub sügavale tungiv juurestik Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. (http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrataimed.htm)
*Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. *Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest. 5 6 KASUTATUD ALLIKAD https://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets#Kliima http://www.tmk.edu.ee/~tsassian/kodu/?Okasmets:Huvitavaid_fakte http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.htm http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-48-2.htm 7
savannialadele. Seda piirkonda Aafrikas, kus kohtuvad Sahara kõrb ning savann, nimetatakse Saheliks. Saheli riikidest on saanud praeguseks üks suurim näljapiirkond maailmas ning pidev kiire rahvaarvu kasv süvendab seda tulevikus veelgi. 7 KASUTATUD ALLIKAD https://et.wikipedia.org/wiki/Savann http://miksike.ee/documents/main/referaadid/savann.htm http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-42-2.htm 8
mln, lambad 892 tuh, hobused - 407 tuh .Kodulindude üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud). Ka veiste kitsede arv: kalkunid - 166 mln, hanid - 5,7 mln, pardid - 1,4 ja pühvlite arv on maailma suurim. Religioossetel põhjustel mln, kanad - 350 tuh. sööb liha ainult 1/5 elanikkonnast. Kasutatud kirjandus · http://www.fao.org/faostat/en/#data · http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-45-2 .htm · https:// et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kirill_Aleksandrov/Kan ada_p%C3%B5llumajandus · https:// www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geo s/ca.html
korraga mõlema kehapoole jalgu. Lisaks õppis autor veel, et kaamelid elavad 30 liikmelistes karjades ja võivad elada kuni 40 aastaseks. Autori teadmised kaameli eluviisi, elupaiga, toitumise ja poegimise kohta arenesid suuresti tänu sellele referaadile. Autori arvates sai ta päris hästi hakkama ja on oma tööga rahul. 7 KASUTATUD MATERJALID Kaamelid. Kättesaadav: https://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm Kõrbetaimed ja loomad. Kättesaadav: https://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm Lory, Herbison; George, W. Frame. Camelus. Kättesaadav: https://www.britannica.com/animal/camel 8
rannikul ning on ümbritsetud Malaisiaga. Brunei majandus põhineb nafta ja maagaasi tootmisel ning töötlemisel. Seetõttu on Brunei sissetulek üks maailma suurimaid. Turistidel tuleks arvestada kindlasti Bruneisse sõitmisel islamimaade kommetega. 4 5 Kasutatud kirjandus http://www.reisid.postimees.ee/index.html? op=lugu&rubriik=56&id=17699&number=919 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3- 53-1.htm http://www.estravel.ee/estraveller/march_april2001/brunei.html http://www.epl.ee/artikkel_274405.html https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/bx.html http://travel.yahoo.com/p-travelguide-501677- brunei_darussalam_introduction-i 6
ee/kas-sina-teadsid-mis-maailma-suurim-korb/ Miksike. (2017). Kõrbetaimed - ja loomad. Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm Miksike. (2018). Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas Miksike.ee: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm#Sisu Miksike. (2018). Taimede kohastumine eluga kõrbes. Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-28-1.htm Saar, K. (2005). Miksike. Kasutamise kuupäev: 01. 04 2018. a., allikas http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/3teema/loodus/korbed.htm Tartu Ülikool. (2017). Geo Ut. Kasutamise kuupäev: 01. 04 2018. a., allikas http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbetaimed.htm Tartu Ülikool. (2018). Kõrbetes elavad loomad. Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm Taskutark. (2018)
võimalusi põllumajandusega palju tegeleda, aga vaatamata sellele on neil ube, puuvilju ja muidu tooraineid, mida eksporditakse ja on isegi esimesel kohal nende eksportimisel. KASUTATUD ALLIKAD · http://entsyklopeedia.ee/meedia/brasiilia3/nene1_2_page_0409 · http://www.hot.ee/cigarbrands/kaardid/Brasiilia.gif · http://www.reisiguru.ee/riikID/114 · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm · http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-49-1.htm · https://sites.google.com/site/katrinlillemaee/home/geograafia/brasiilia-pollumajandus · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5llumajandus · http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-FISHING.html · http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-INDUSTRY.html · http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-AGRICULTURE.html
9. SUUR MAAILMA ATLAS, Eesti Entsüklopeedia kaardiköide, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaardikirjastus Ja sta , 2005 10. Internet: · http://foorum.kuristiku.ee/index.php?showtopic=70&mode=threaded · http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia · http://www.koolielu.ee/pages.php/0310,2371?aj=1102 · http://www.zone.ee/welcom/Vulkaanid.htm · http://miksike.com/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-38- 1.htm · http://vabaeuroopa.org/Article.aspx?ID=CE1B326B-F359-409E-BA33- 23E664A56FEE&m=10&y=2000 · http://z.about.com/d/geography/1/0/j/J/italy.jpg 12
kooslustes ning et neid peab hoidma ja kaitsma . 15 7.KASUTATUD KIRJANDUS 1.) http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmaloom.htm 2.) http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets 3.) http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmataim.htm 4.) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.htm 5.) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/83491.htm 16 17
7. EE 15 Eesti Entsüklopeedia, Tallin Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007 8. MAAILMA ATLAS, Kaardikirjastus Ja sta, kartograafia 2002,Eesti Entsüklopeediakirjastus, eestikeelne väljaanne. Kolmas, täiendatud trükk, 2003 9. SUUR MAAILMA ATLAS, Eesti Entsüklopeedia kaardiköide, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaardikirjastus Ja sta , 2005 10. Internet: · http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-38-1.htm · http://metsad.ee/main.html · http://www-1.mtk.ut.ee/doc/Ernits_Maailma%20peamised%20keskkonnaprobleemid.doc · http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf · http://z.about.com/d/geography/1/0/j/J/italy.jpg 18
bambuskaru, kes on Maailma Metsiku Looduse Fondi sümbol. Tiibetis on võimalik näha ka lumeleopardi ehk irbist, lõunas aga gepardit. Hiinas elavad aga ka sellised imetajad, nagu pesukaru mägikits, hunt, rebane, ulukhobune ja antiloop. Mitmekesine ja muljetavaldav on aga linnuriik.. Kõige tavalisemad koduloomad on seal vesipühvel, kaamel ning jakk. Hiina - http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiina_liina.htm Taimestik & Loomastik - http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3- 34-2.htm 2. Rahvastik Hiina on suurima rahvaarvuga riik. Hiinas elab üle 1,3 miljardi inimese. Ühel km² elab u. 140 inimest. 94% Hiina rahvastikust moodustavad pärishiinlased. Kuigi hiinlastel on säilinud tugev kultuuri- ja rahvaühtsus, ilmneb piirkonniti suuri eripärasid, mis avalduvad põhiliselt keeles. Tegelikult ühendab Hiina murdeid ainult kirjapilt. Ilma selleta ei saaks kõnelejad teineteisest üldse aru. Mõnda dialekti võib pidada isegi eri keeleks. Lisaks
htm http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/bio.pdf http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/ope.pdf Ene 10 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.doc Bioloogia Gümnaasiumile 1 osa Tago Srapuu Henni Kallak http://www.lennuk.ee/src/marsruut/sihtkoht.php3?L1=marsruut&L2=kaart&idt=maa- ja-loodus&id=3 http://my.tele2.ee/tiigrid/populatsioon.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-49-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.htm Looduse entsüklopeedia David Burnie
htm (25) · http://www.miksike.ee/referaadid/albaania.htm (28) · http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%3D4%2D4.htm (30) · http://miksike.ee/lisa/8klass/3teema/loodus/alpid.htm (32) 31 · http://miksike.ee/referaadid/kreeka2.htm (33) · http://miksike.ee/referaadid/kreeka.htm (35) · http://www.miksike.ee/referaadid/albaania.htm (3) · http://www.miksike.ee/elehed/8klass/3loodusvoondid/8%2D3%2D38%2D1.htm ( 26) SISUKORD 1. EUROOPA.................................................................................lk 2 2. PÕHJA-EUROOPA......................................................................lk 4 2.1. Soome Vabariik....................................................................lk 6 3. KESK-EUROOPA........................................................................lk 8 3.1. Saksamaa Liitvabariik.............................................
annaabi.ee 
