Kõik need vabatahtlikud ja sunniviisilised immigrandid armastasid oma muusikat. NO oli väga musikaalne linn. Sajandi alguses tegutses seal 30 tipptasemel orkestrit. NO muutus igast maailmanurgast pärit kummalise ja eksootilise romantika kehastus. Seal kristalliseeruvad jazz-muusikale omased aspektid. Istanduste tööliste töölaulud, spirituaaldi ja rahalikud bluesid. Kõik mainitud stiilid sulavad jazziga üheks. NO positsioon Jazz muusiaks on olnud eriline. Kuni 30ndateni on enamus Jazz muusikuid pärit siit linnast. Põhjused: 1) Pr ja hispaania linnakultuur soosis kultuuri vehtust 2) koos olid 2 erinevat populatsiooni musta, mis tekitas pingeid 3) Vilgas muusikaelu võiamldas pidevaid kokkupuuteid Euroopas. 4) kõik need punktid said kokku story villeis, kus miski polnud keelatud. No 2 musta kogukonda olid kreoonid ja ameerika neegrid. Kreooni muusikute nimed ona alti prantsuse pärased. Ameerika mustadest kujuneb aga välja proletariaat. Kreoonid imetlesid
Mõisate kruntimine viidi läbi mõisnike initsiatiivil. 19. saj keskpaigast alates hakati kruntimise ideed intensiivsemalt levitama: räägiti kõikjal, et kruntimine on kasulik talumajanduse edendamise vahend. 1850ndatel algas kruntimine suuremas ulatuses. Põhja-Eestis oli kruntimise kõrgperiood 1870-80, Lõuna-Eestis 1860-70, Saaremaal hiljem. Palju kroonumõisate ja Saaremaal ka eramõisate talumaid jäid kruntimata kuni 1920-30ndateni. Muutus kogu Eesti asustuse ilme: asustus muutus hajusamaks, ka külade sisu muutus. Sisuliselt muutusid kõik talud hajataludeks, küla endises tähenduses kadus nüüd tähistas küla mõiste pigem hajatalude kogumikku. Likvideeriti ka senine kogukondlik süsteem, kadus karjamaade ja metsade ühiskasutus. 10. Maaasustuse areng 20. sajandi teisel poolel: kolhooside-sovhooside tekkimine, muutused maakasutuses ja asustuse paiknemises.
annaabi.ee 
