Referaat plaatina
Sealsed tarbijad
ostavad igal aastal ligi 85 protsenti maailmas toodetavatest plaatinaehetest.
Kasvavale populaarsusele vaatamata on plaatina üks maailma haruldasematest
metallidest.
1975.a andmeil oli kapitalistlikest riikidest suurim plaatina tarbija Jaapan (64,1
t), järgnesid USA (51,6 t), Saksamaa LV (22,2 t) ja Shveits (11,32 t). Hinnatakse,
et plaatina tarbimine kasvab aastas 5 % võrra.
Viimase poole sajandi vältel suurenes plaatina tootmine umbes 30kordseks,
samal ajal kui kullatoodang kasvas 23 korda. Seitsmekümnendail
kaheksakümnendail aastail oli kapitalistlike ja arengumaade plaatinatoodang
siiski veel üle 20 korra kullatoodangust väiksem, ent plaatina oli kullast vaid 1,5
korda kallim. 1980.a maksis maailmaturul unts
(31,1 g) kulda 500, unts plaatinat aga 700 dollarit. Aastaks 2000 prognoositi
plaatinametallide vajaduseks maailmas 400 tonni. Maakoores on ühe tonni kohta
vaid 5 mg plaatinat, raudmeteoriidis aga 30 g.