30. aastane sõda (0)

Sarnased õppematerjalid

1

rtf

Uusaeg

pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sama,gustav II adolf-rootsi kuningas,ta võttis kasutusele maapalgalise süsteemi,mille kaudu kutsuti lisaks vabatahtlike värbamisele välismaalt ka oma elanikke teenistusse, teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse 1 talumees, kes kindlustati vajalikuga(maatükk,maja) see tõttu

Ajalugu

2

doc

Sissejuhatus uusaega

Tööstuses- masintootmine, linnastumine, uus elulaad Vaimuelus ­ tuli valgustus, see andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Rõhutati hariduse levitamist.Usuline ideoloogia jäi uusajal tahaplaanile, ilmalik tuli. Riigivalitsemises ­ alguses oli rohkem absolutistlik monarhia, tasapisi tõusis esile parlamentlik monarhia.Paljudes maades käis võitlus põhiseadusliku riigikorra saavutamiseks, sellega kaasnesid ususõjad. 30-aastane sõda 1618- 1648 Õpik lk 12 . Richelieu ­ Prantsusmaa peaminister Ferdinand II Habsburg ­ saksa-rooma keiser Christian IV .Taani kuningas Tilly ­ Saksa-Rooma keisri väejuht Wallenstein ­ Saksa-Rooma keisri väejuht GustavII Adolf Rootsi kuningas ja tema sõjaväereform : armee kokkupanemisel kasutati lisaks välismaa vabatahtlikele ka oma elanike teenistusse kutsumist. See teostati

Ajalugu

2

docx

Spikker ajaloos 17.-18.sajandi Venemaa ja Euroopa

Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, 30. aastane sõda langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada 1618-1620 Böömimaal mässatakse Austria ülevõimu ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel vastu valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja 1625-1627 Taani astub protestantide poolel sõtta välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel 1629 Protestantidest sakslased on sõda kaotamas suur näljahäda sajandi algul

Ajalugu

4

doc

Reformatsioon ehk usupuhastus 1517 kuni 17 sajand

· Algasid väljaastumised kiriku vastu ­ pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda Saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtus luua Jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,Kelle võim, selle usk" · Saksamaa oli killustunud, keskvõim puudus · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säilitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis: · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetust veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Piirati lõbustusi · Reeituti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult

Ajalugu

66

doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski „göösid”, mida viimased uhkusega kandsid. (1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel.) Linnad käisid korduvalt käest kätte. 1572. aastal kuulutasid Hollandi ja Zeelandi provintsid hispaanlastega kooskõlastamata Oranje Willemi asehalduriks. See oli esimene samm iseseisvuse suunas. Järgmisel aastal kutsus Felipe II Alba hertsogi Madalmaadest tagasi ja oli valmis mõningateks järeleandmisteks. Madalmaade vastupanu kandis ka sõjaline edu. 1574. aastal, kui hispaanlased piirasid Leidenit,

Ajalugu

8

doc

Euroopa 17-18 sajand

Sõja algus: Kuningal oli raha vaja, et sotimaal puhkenud mäss maha suruda, selleks ta pidi uuesti kokku kutsuma parlamendi, ta sai raha, kuid talt võeti õigus parlament uuesti laiali saata, kuningas põgenes inglismaalt ja sellega kaasnes ka kodusõda. Sõja lõpp: Kuninga väed said mitmes lahingus lüüa ja kuningas põgenes sotimaale, kuid sotlased andsid ta välja suure rahasumma eest parlamendile. 1649.a 30.jan raiutigi kunigal pea maha londonis. Kolmekümneaastane sõda 1612-1648 Osapooled: Katoliiklaste poolel olid prantsusmaa, põhja-saksa- rooma keisririik., sveits. Puritaanide poolel olid taani, keda toetasid inglismaa ja holland, saksa-rooma keisririigi lõunapool. Taani sekkus 1625.a, Rootsi sekkus 1630.a, Prantsusmaa sekkus 1634.a. Sõja algus: Keisrile valmistasid meelehärmi tema enda maadel valitsevad protestantlikud väikevürstid, seega hakati lutheri kirikuid sulgema. Seepeal moodustasid protestandid oma uniooni 1608

Ajalugu

15

docx

Saksamaa Uusajal

kaupa kuna algul materjali lugedes märkasin, et paljud asjad lõppevad sajandite lõpus ning uued algavad kohe sajandi alguses. Nii oli kergem teha ja usun, et tuli ka terviklikum tekst millest on kergem aru saada ja kergem lugeda. 1. Saksamaa 17. sajandil Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt vürstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama. Usulisi pingeid see ei lahendanud. Juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud sõda usuliste rahutuste tõttu keisrile kuuluvas väikeses Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku ning kuna keiser oli katoliiklane, pidas ta seda usurahu rikkumiseks. 1608. aastal moodustasid protestandid uniooni ning 1609. aastal vastasid sellele katolliklased oma ühenduse loomisega. Mõlemal poolel oli oma sõjavägi ja kokkupõrge katoliiklaste ja protestantide vahel oli vältimatu. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23. mail 1618

Ajalugu

70

docx

Nimetu

usku. - Paavst uuendas inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi - Itaalias renessanssi kunst ja arhitektuur vastureformatsiooni teenistuses. Vaimuvabadus kaob. - Pöördeline Trento Kirikukogu (1545-63): Katoliikluse põhjalik teoloogiline ja kiriklik reorganiseerimine.Konservatiivsus. - Saadakse aru, et Lääne kirik on jäädavalt lõhenenud: Prot. Boikoteerivad. - Vastureformatsiooni vaimne töökava Tulemuseks: Scmalkaldeni sõda Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (1546-47,1552) - Algab ususõdade periood, mis kestab sada aastat (kuni 1648) - Augsburgi usurahu (1555): - Vürst määrab oma alamate usutunnistuse (Cuius regio , Eius religio) - Riigilinnade elan. saavad valida usu ise. - Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise - Kehtis ainult Kat. ja Luterlaste puhul, ei puudutanud Kalviniste. - Vaimulik reservatsioon: Roomakat. läänistused peab tagastama kat.kirikule kui piiskop vahetab usku. - Karl V loobub troonist (1556)

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)