3 põnevat päeva Ida-Virumaal (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

36

odt

Liivimaa linnused

Wilhelm Neumanni kavandi järgi ja korrastati Vallimägi.1941 lasid taganevad Nõukogude väed Vallitorni õhku. Torn taastati ja avati külastajaile 23. aprillil 1993.Vallimäel ja linnusevaremetes korraldatakse vabaõhuüritusi.2009 algasid Vallimäe ja Vallitorni rekonstrueerimistööd. 10 11 12  Narva Hermanni linnus Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal, Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2, Narva Ajalugu 1254. aastast pärinevad esimesed teated taanlaste ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada 1220. aastatel – seega kohe pärast Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale, kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli Taani

Ajalugu

37

odt

Esiajalugu

vabatahtlike kogumine ja saatmine Soome. 1940 13. märts Talvesõja lõpp. 14. juuni Algas Eesti õhu- ja mereblokaad. NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse 16. juuni lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule). 17. juuni Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid  baasidest. NSV Liidu esinduse korraldatud meeleavaldus Tallinnas, kohale oli toodud ka 21. juuni Petserimaa venelasi ja baaside töölisi; Johannes Varese valitsuse moodustamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse vastased Riigivolikogu valimised, kõik Eesti Töötava 14.–15. juuli

Ajalugu

56

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

2) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisest esma- I. Üldsätted abi koolituse tunnistusest; 1. Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikat- 3) tõendi, et on töötanud eelneva kolme aasta sioonieksami läbimise kord on Eesti Vabariigis jooksul vähemalt 18 päeva laagrikasvatajana; edaspidi noortelaagri juhataja ja kasvatajate kva- 4) praktilise tööna vähemalt kuuepäevalise lin- lifikatsioonieksami läbiviimist reguleeriv doku- navälise laagri toetuse taotlemise projekti. ment. Sooritab eksami teemadel: 2. Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikat- 1) laagritegevust puudutav seadusandlus;

Ühiskond

72

docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

1211 Eestlased alustasid vastu pealetungi- valmis isegi sõjaplaan. Toreda alla koondus Eestlased proovisid merd pidi põgeneda, kuid olid lõpuks sunnitud seda jalgis mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik- linnu piirati sisse. tegema. 1212 Sõlmiti vaherahu 3 aastaks- Toreida vaherahu 1210 Pihkva vürst M. Ulja ja Vladimiri väed piirasid 8 päeva Otepäe linnust. Eestlased olid vee ja toidumoona puuduse tõttu sunnitud rahutaotlema. 1212 M. Uljas tuli suure väega Eestisse, suundus Jõgevamaale ja sealt Varbola linnusesse. Varbolas pakuti neile 700 hõberaha ja venelased pöördusid koduteele. 1215 Rüüsteretk Ridalasse ja Sakalasse. Sakslased tegid koos abiväega suurema sõjakäigu P- Armuti tapmine kestis 3 päeva, siis põõrduti tagasi Liivimaale.

Ajalugu

147

docx

Eesti XX sajandi algul

linnadest), ohvitseri käsul lasti rahvamassi ning järgnes paaniline põgenemine. Suri kuskil 90-100 inimest. Süüdistati Aleksei Lapuhhinit tülistamises, kuid teised süüdistati Voronovi ning süüdistas Kapten Nikolai Vironovit. Kuulutati välja kodanikuõigused. Streik peale seda hakkas vaibuma. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused: Manifestist said alguse vabaduse päevad, mis kestsid 8 nädala päeva. Tundus, et vabadus on saabunud. Politsei ja sõjavägi hoidusid eemale. 1) Toimusid koosolekud, miitingud, mille jaoks lubasi polnud. 2) Kõneleda võis kõigest, ei takistatud kedagi. 3) Tsensuur ametlikult püsis aga ei eesti, vene ega saksa keelsed ajalehed ei pöördunud tsensori poole, vaid ise tegelesid sellega.  4) Vabastati arreteeritud isikud. ESDTÜ- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühistu. 26. novembril pandi alus

Ajalugu

226

doc

Portugali põhjalik referaat

juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ

Geograafia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

290

pdf

Holokaust

Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse otsusele 6. augustist 2002 on 27. jaanuar nimetatud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. 27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev, teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)