21. sajandi probleemid –
must ja valge stsenaarium
Võrreldes eelmiste sajanditega on üleüldine elatustase tipus ja areng pidev.
Sellest hoolimata leidub ka tänapäeval laialdaselt globaalseid
probleeme, millele lahendusi leida on keeruline.
Terrorism ,
mis ei ole mitte uus nähtus, on aga sel sajandil kasvuteel. Peale
otseste kaotuste kaasnevad terrorismiga muud suured kulutused: ressursid , mis kuluvad sellega võitlemiseks ja selle ennetamiseks,
kui ka sellest tingitud kahjude korvamiseks. Relvavõitlus häirib
kohalike elu või muudab elu piirkonnas võimatuks: tekib rändekriis,
millega tekivad omakorda probleemid nii finants - kui muudes
eluvaldkondades.
Tehnoloogia arenguga kaasnevad ka võimsamad relvad – maailmas on suur
tuumasõjaoht. Kuigi Ida-Lääne vastasseis on lõppenud, ei ole
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
help1
Õppematerjali autor
sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi. ("Kodumaata mees", 2005). Kurt Vonnegut, 1922-2007 oli ameerika romaanikirjanik. Teemavalik oli etteantud ning oluline sellejaoks, et töötaksin läbi globaliseerumisega seotud infot, selle kasulikkust ning ka kahjulikkust endale teadvustades. Töö eesmärk on anda aru kuidas olen mõistnud teemaga seonduvat. Aru saanud millised tähtsamad globaliseerumisega seotud probleemid maailmas esile on kerkinud kõige teravamalt, mis mõjutab kogu meie järeltulevaid põlvi, kaasaarvatud meid ennast. Järgnevas töös selgitan lahti globaliseerumise mõiste ning annan ülevaate selle ajaloolistest faktidest. Püstitan endajaoks tähtsaimad globaliseerumisega seotud probleemid ja selgitan neid probleeme lahti põhjalikumalt. Enda valitud probleemi käsitlen süüvinumalt ja veelgi põhjalikumalt kui eelmisi, see näitab globaalprobleemi mis on minujaoks kõige
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................
1. Terminite „globaliseerumine“ ja „globaalprobleemid“ tekkimine ja kujunemine Esmakordselt tarvitati sõna 17.sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma
Max Webberi teooria – lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; - poliitiline kihistumine – milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet – inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine – kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti valdamine – kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus
Max Webberi teooria  lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; - poliitiline kihistumine  milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet  inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine  kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti valdamine  kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem
Max Webberi teooria  lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; - poliitiline kihistumine  milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet  inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine  kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult,kuidagiviisi või halvasti valdamine  kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus
1 Möödunud kümnendil ületas kaubanduse aastane kasv vähemalt kahekordselt tootmise aastakasvu, mis tähendab, et maailmamajandus lõimub erakordselt kiiresti. Kuid kaubandusest veelgi enam soodustab lõimumist kapitali ja investeeringute liikumine. Globaliseerumise etapid: Maailm on praegu astunud globaliseerumise kolmandasse faasi. Esimeses globaliseerumise laines, mis algas 16 sajandi paiku maadeavastuse ja globaalse inimrände algusega andis tooni Euroopa. See protsess katkes 1914. aastal. Teine faas oli geograafiliselt piiritletum, puudutades peamiselt Lääne-Euroopat, Põhja-Ameerikat ja Jaapanit, ning selles andis tooni Ameerika majanduse tugev ekspansioon. Loomulikult kestab see faas teatud määral veel tänapäevalgi. Globaliseerumise kolmanda faasi palge määrab Vaikse ookeani piirkond. Aasia naasmine maailmaareenile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid