Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

21. sajandi väljakutsed (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda?
  • Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks?
  • Missugused sotsiaalsed probleemid meid ümbritsevad?
  • Kuidas mõjutab liigne tarbimine inimest ja keskkonda?
  • Millised on 21 sajandi sotsiaalsed probleemid Eestis?
  • Miks muudab võimalusterohke muu maailm oma riigi ja maa tähtsusetuks?
  • Millised on suurimad väljakutsed inimkonnale 21 sajandil?
  • Mis on nende tagajärg?
  • Kuidas mõjutab riigi probleemid ühiskonda?
  • Millest on tingitud tööpuudus ning kuidas saaks selle väljakutsega võidelda?

Lõik failist

TEEMA: „21. SAJANDI VÄLJAKUTSED“
Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand , milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme.
ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU:
Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda?
Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada.
Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud.
Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks?
Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi.
Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng.
Peaprobleem: Kuidas ohjeldada tehnika kiiret arengut ning suurel kiirusel kasvavat populaarsust inimeste seas?
Peamõte: 21. sajandil mängib tehnika inimeste seas liiga suurt rolli. Tänu nutividinatele kaob järk- järgult inimestevaheline füüsiline kontakt ning toetutakse rohkelt tehnikale.
Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas ohjeldada ja peamõttes vastatakse et tehnika mängib suurt rolli ja mida see kaasa toob.
Peaprobleem: Missugused sotsiaalsed probleemid meid ümbritsevad?
Peamõte: Noorte tulevik oleneb mitmetest asjadest, eelkõige töötahtest, haridusest ja õnnest.
Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse missugused probleemid meid ümbritsevad ja peamõttes kirjutatakse noorte tulevikust .
Peatees: Riik ei saa eksisteerida probleemideta, sest igal inimesel on oma arusaam maailmast.
Peamõte: Üheskoos saab muuta rohkem. (Kõik probleemid on lahendatavad.)
Ei lähe kokku. Probleemis kirjutatakse, et riik ei saa eksisteerida probleemideta, aga peamõttes kirjutatakse, et kõiki probleeme saab lahendada.
Peaprobleem: Kuidas mõjutab liigne tarbimine inimest ja keskkonda?
Peamõte: Inimene on kõige kahjulikum elusolend looduses oma harjumuste tõttu.
Ei lähe kokku. Probleemis kirjutatakse liigsest tarbimisest ja selle mõjust inimesele ja keskkonnale aga peamõttes hoopis inimesest.
Peaprobleem: Millised on 21. sajandi sotsiaalsed probleemid Eestis?
Peamõte: Eestis on 21. sajandil mitmeid sotsiaalseid probleeme, mis
Vasakule Paremale
21-sajandi väljakutsed #1 21-sajandi väljakutsed #2 21-sajandi väljakutsed #3 21-sajandi väljakutsed #4 21-sajandi väljakutsed #5 21-sajandi väljakutsed #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristiina moosel Õppematerjali autor
ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad

Makroökonoomika
thumbnail
17
docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

kõiknud, pigem püsinud suht samal tasemel ehk +/-100. Rändestatistikat on raske hinnata täpselt ja see keeruline protsess aga eelmine aasta võeti kasutusele see et mõõdeti rännet elukohavahetusel, kus on märgitus sisserände puhul inimese eelmiseks ja väljarände puhul uueks elukohariigiks mõnis välisriik. sisseränne: 21% EL kodanikud, palju rännatakse soome-eesti vahet Eesti rahvastiku võimalused ja väljakutsed: 1) Võimalused- panustada noortesse (Eesti tulevik) 2) Väljakutsed- rahvastiku vananemine, tööjõu arendamine, et poleks töötuid, tõsta sisemajanduslikku koguprodukti (skp) 4. Ühiskonna sektorid, kodanikuühiskond a) Milline kodanik on aktiivne kodanik? Kes on kosmopoliit? Kodanik- eriliste teenete eest, sünniga, oled 15 aastane ja 5 aastat oled elanud eestis Kohustus- kaitseväkke pead astuma. Naistele kohustuslikuks. Asendusteenistus- abistan lasteaias teisi.

Ühiskond
thumbnail
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

tarbimisharjumuste vähendamiseks mõningates maailma piirkondades. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. ÜRO Säästva arengu maailmakonverents (Rio +10), Johannesburg, 2002 ÜRO Säästva arengu maailmakonverents (Rio +20), 2012 eesmärk - kinnitada riikide poliitilist tahet säästva arengu Elluviimiseks Kinnitada uued väljakutsed ja hinnata agenda 21 tegevuskava eesmärkide täitmist keskkonnasõbralik majandus säästva arengu ja vaesuse vähendamise kontekstis säästva arengu institutsionaalne raamistik EL säästva arengu strateegia Säästva arengu deklaratsioon, Euroopa Komisjon (kevad 2005) EL uuendatud säästva arengu strateegia aastateks 2005-2010 (juuni 2006) Kliimamuutused ja puhas energia Säästev transport Säästev transport

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
32
docx

Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine

näitajad 2.saj mitte oluliselt väiksemad Euroopast 14-15/17.sajandil). Küll kasvas Euroopas aastatel 1000-1500 rahvastik ülejäänud maailmast kiiremini, aastatel 0-1800 oli rahvaarv maailmas kasvanud 230 miljonilt 1 miljardile, suurima rahvaarvuga maa 1000-1500 oli India, teisel kohal Hiina, kes jõudis aastaks 1820 esikohale. Suurimad linnad olid Tokio, London ja Pariis. 11. Suuremad migratsioonilained 19. sajandi eel. Ränne oli traditsioonilistes ühiskondades pigem vähene, oluline oli küll 7-8 mln aafriklase viimine Brasiiliasse ja Kariibi mere basseini maadesse. Vabatahtlikuna mindi Ameerikasse pigem vähe, kuigi peamine sisseränne USAsse ja Kanadasse algas 17.sajandil, minejad peamiselt noored mehed. 12.Intellektuaalne murrang 18. sajandil. Euroopa intellektuaalses elus toimus 18.sajandil murrang valgustuse näol. See pani aluse inimeste

Globaliseeruv maailm
thumbnail
16
doc

Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

Kattel) Omadused: ei ole seotud kodakondsuse ja inimsetega (staatus, vajadus, olukord); täiendav kulu riigile; mitmed riigiorganid kindlustavad; Raskendavad ressursside ümberjagamist. Marshall: tsiviilõigused (vabadus, eraelu), Poliitilised õigused (valimised), Sotsiaalsed õigused (ei ole seotud kodakondsuse ja inimestega, nt ka hallipassi omanik saab pensioni, võivad tekkida olukorraga, nt laps jääb haigeks) 8. Milles seisnevad Clarki arvates heaoluriigi uurimise väljakutsed? 1. Sisseränne, rahvus, rahvas, multikultuursus ­ kes on kes ?kas vaatame rahvusriiki(ainult eestlased) või sotsiaalriiki 2. devolutsioon (riik loobub oma vastutusest), detsentralisatsioon, erastamine, kohalik, riiklik ­ riigi rolli, tähtsuse pidev muutumine heaolu tagamisel; kuidas juhtida riiki, et tagada heaolu? 3. Ideoloogia, universaalne-selektiivne, vastutus, õigused-kohustused ­ mida tähendab heaolu

Haldusjuhtimine
thumbnail
88
docx

Rahvusvahelise poliitika loengud

?] ● Liidud - Casus foederis -> ehk põhjus, päästik, mis selle liidu tegevuse valla päästab, nt NATO 5 artikkel - Kohustused -> Millal tekivad? Mõnel pool automaatselt, mõnel pool läbirääkimiste käigus. - Vägede integratsioon -> Uus leiutis, NATO on lipulaev, vägede ühildamine, suhtlemine jne. - Geograafiline ulatus -> NATO ei sekkunud Falklandi sõjas, sest see toimus Lõuna- Atlandi piirkonnas. Heaolu ● 20. sajandi eesmärk - Sotsiaalne heaolu ja majanduskasv ● Strateegiad - Autarkia -> Täielikult isemajandav, varem lihtsam (pmst ainult toit), tänapäeval on keerulisem. - Merkantilism -> Oma siseturu kaitse, ei lase importkaupu lihtsalt sisse (tollimaksud). ** Uus protektsionism -> Bürokraatia keerulisem väliskauplejatele, maksusoodustused väliskonkurentidele ei laiene jne. - Vabakaubandus ** Regionaalsed liidud -> Euroopa Liit - Majanduslikud liidud -> nt G77

Rahvusvahelised suhted
thumbnail
22
pdf

Suurriikide välispoliitika loengu konspekt

kui ka Euroopas. Kas Türgi on tõusev piirkondlik võim? Millises piirkonnas? Globaalne võim? Türgi-Venemaa suhted Parem, kui kunagi varem... aga Venemaa ja Ottomani impeeriumitel on raske ajalugu: Krimm ja Nato. Impeerimu järgsed riigid paranevate suhetega: energia kaubandus-Turkish stream. Venemaa turistid- 3,5 mil iga aasta. Vastastikune austus, mis lubab erinevustel eksisteerida tagab stabiilse suhte. Koostöö ulatus väljaspool enda riike- Afganistaan, Küpros. Väljakutsed jäävad- Süüria, Iraan, Nagorno-Karabakh. Milliseks kujuneb Türgi välispoliitka? Hea moslemi riik Euroopas- kas EL tahab? Regionaalne Keskmine võim Idas- pehme võim on tugev? Globaalne võim- BRICS, NATO? HIINA VÄLISPOLIITIKA Hiina Impeeriumi Ajalugu Viimane püsiv impeerium. Antiik-Hiina (tianxia või kõik taeva all kontekst; Tributary süsteem). Yuani dünastia 1261-1368 Mongoli impeeriumi ja Hiina dünastia edulooja. Mingi dünastia 1368-1644 viimane etniline Hani dünastia

Diplomaatia
thumbnail
29
doc

Referaat Globaliseerumine

ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Kasvuhooneefekt on algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis ulatuks maakera keskmine temperatuur -18C, praeguse +15 asemel. Kogu maakera oleks sel juhuhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine

Kodanikuõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun