Turism mõjutab nii riigi populaarsust kui ka selle riigi majanduslikke näitajaid. Üha enam muutub turism tähtsamaks sissetuleku allikaks erinevates riikides. Arusaamiseks, et mis täpsemalt on turism, oleks vajalik teada turismi üldist definitsiooni. UNWTO defineeris ,,Turismi" lahti sedasi: ,,Turism koosneb inimeste tegevustest, kes reisivad ja peatuvad paikadest väljaspool nende tavalist keskkonda mitte rohkem, kui üks järjestikune aasta puhkuseks, äriks või muudeks eesmärkideks." Samuti on turism väga erinev tavalisest reisimisest. Turism eeldab, et inimene saab välja enda igapäevasest elukeskkonnast ning see eeldab veel lisaks, et turismireisi tarbija (ehk turist) kasutab või hoopis osutab sellise reisimisega seotuid teenuseid. Kuna turism on väga laialdaselt mõistetav mõiste, siis on tekkinud erinevaid turismi definitsioone, mis
Reisimist on soodustanud transpordivõimaluste avardumine ning uute majutuskohtade ja spaa-keskuste lisandumine. Ka liitumine Euroopa Liiduga on suurendanud huvi Eesti vastu ja lihtsustanud Euroopa Liidu kodanike reisimist Eestisse. [3] Eestis ööbivate turistide arv on oluliselt kasvanud, kuid endiselt on Eesti turismimajandus tugevalt sõltuv lühiajalisi reise tegevatest külastajatest, kellest suure osa moodustavad Eestisse sisseoste tegema tulnud reisijad. Ka ööbimisega reisid on küllaltki lühikesed (keskmine majutuskohas viibimise aeg on vaid kaks ööpäeva), mis viitab sellele, et ei ole piisavalt teenuseid või infot motiveerimaks külastuse pikenemist. [3] Turism on Eestis väga sesoonne kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on keskmine täitumus madal (keskmine voodikohtade täitumus jääb alla 30%). Regionaalselt on turismimajandus jätkuvalt kontsentreerunud Tallinna ja mõne teise turismikeskuse ümber
Vaesus Eestis SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 VAESUS................................................................................................................... 4 SUHTELINE VAESUS AASTAL 2013..........................................................................4 VAESUSE PÕHJUSED............................................................................................... 5 VAESUSE TAGAJÄRJED............................................................................................. 6 MEESTE JA NAISTE PALGAOOTUSED.......................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................
Kogu inimkonna ajaloo vältel on inimesed erinevatel põhjustel reisinud. Lähtuvalt W. Freyeri käsitlusest võib maailma turismi ajaloo jagada nelja faasi, mida iseloomustavad eelkõige erinevad transpordivahendid ja reisimotiivid: 1. Eelfaas kuni 1850 2. Algfaas 1850 1914 3. Arengufaas 1914 1945 4. Kõrgfaas alates 1945 3 1. Eelfaas kuni 1850 Antiikaja turismi iseloomustasid reisid rahu eesmärkidel. Motiivist lähtudes tekkisid ja arenesid vanal ajal spordi-, õppe- ja terviseturism ning turism religioossetel põhjustel. Esimesteks konkreetseteks turismiga seotud reisideks loetakse aastal 1490 e.Kr. toimunud Egiptuse kuningas Hathepsuti kruiisi Puntimaale (Somaaliasse) ja reisimist seoses aastal 776 e.Kr. aset leidnud Olümpiamängudega Ateenas. Kõik osavõtjad ja pealtvaatajad oli vaja transportida, majutada ja toitlustada, seega pidid tekkima turismiteenuste pakkujad.
sõitmist nimetatakse juba reisimiseks. Reisimine hakkas kiiresti kasvama alates 1960. aastatest, sest siis hakkasid inimeste seas populaarsust koguma lennureisid kaugematesse kohtadesse. Nüüdisajal ei ole reisimine enam haruldane nähtus. Õigupoolest võib reisimist nimetada üheks inimese põhivajaduseks. Inimesed reisivad, et koguda inspiratsiooni väljas poolt oma tavaelukeskkonda, tunnetada aegade erinevust, et leida oma elu mõte. (Reisiajakiri Go, 2013) Turismil seevastu on aga palju laiem tähendus. Turism haarab tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende tavalist elukeskkonda mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel (UNWTO). Turismi mõiste on eksisteerinud juba sajandeid, kuid ametlikult hakati mõisteid turism ja turist kasutama alles 1936.a. Rahvasteliidu poolt. (Alasi, 2013). Tänapäeva maailmas on turismil suur olulisus, see
Lapsevanem võib valikuks võtta klassikalisema ning populaarsema nime, mis on paljudele tuntud. See paneb aluse sellele, et väga paljudel on sama või sarnane nimi. Kui otsustatakse millegi erilisema ja ainulaadsema kasuks, on valitud nimi vähematel inimestel. Nimede kohta kogutakse andmeid ja neid kajastatakse statistikates. Väga palju erinevaid rahvastikunäitajate statistikaid on teinud Statistikaamet. Sealne info on usaldusväärne, sest rahvastikuregister täieneb kogu aasta vältel jooksvalt uue infoga. Ka Jõgevamaa kohta on tehtud statistika populaarsematest nimedest. 1. jaanuari 2016. aasta seisuga on nendeks Rein ja Sirje, need nimed on leitud vastsündinutest vanuriteni [10]. Jõgevamaa Gümnaasiumis hetkel õppivad noored on sündinud aastatel 1996-2000 [1]. Selle aja kohta on väljastatud Statistikaameti poolt andmed, näidates nende aastate populaarseimad nimesid, mis pandi lastele peale sündi üle terve Eesti. Välja on toodud
Ühtlasi taheti teada saada ka erinevate gruppide alkohoolsete jookide tarbimise eelistusi. Eesmärgist tulenevalt püstitati järgmised uurimisküsimused: 3 1. Kuidas on alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumis seotud vanuse ja sooga ? 2. Kas ja kuidas oleneb alkohoolsete jookide eelistus soost ja vanusest ? Uurimisküsimustest tulenevalt püstitati ka hüpoteesid: 1. Ülenurme Gümnaasiumis tarbivad 18-19 aasta vanused õpilased rohkem alkoholi kui 15.-16. aastased õpilased ja poiste tarbimise osakaal on suurem kui tüdrukutel. 2. Alkohoolsete jookide eelistus oleneb vanusest ja soost, nooremad tarbijad ja tüdrukud eelistavad lahjasid alkohoolseid jooke ning 18-19 aastased noormehed eelistavad kangeid jooke. 4 1. Kirjanduse ülevaade Kirjanduse osa koosneb seitsmest peatükist, kus antakse ülevaade sellest, mida kujutab
ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine. Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (GBD) – 1990. aastal; Maailmapank, WHO ning Harvard School of Public Health’i koostöö. Eesmärgiks oli hinnata maailma rahvastiku tervise kogukaotust ja tervisekaotuse erinevusi peam
Kõik kommentaarid