100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 41 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raido123
Õppematerjali autor
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega. Õhuliinid peavad suutma vastu
jaamu jne. Võrguettevõtetes on veel suur osa alajaamu ja elektriliine nii tehniliselt kui moraalselt vananenud. Lisaks seadmete vananemisele on majanduses toimunud muutuste taga- järjel toimunud oluline koormuskeskuste ümberpaiknemine, mistõttu enamus 1970-80. aastatel ehitatud alajaamad ja elektriliinid on tippkoor- muse ajal koormatud ainult 30-40% ulatuses. Sageli asuvad alakoormatud alajaamad praeguseks kujunenud koormuskeskustest kaugel ning nende käit muutub aasta aastalt üha kulukamaks. Samas tekib üha rohkem uusi intensiivse koormuskasvuga piirkondi, kus alajaamad ja elektriliinid on tugevasti ülekoormatud või töötavad edastusvõime piiri lähedal. Tüüpilised koormuste ümberpaiknemise põhjused: 1. Omaaegsete kolhoosi- ja sovhoosikeskuste koormused on langenud mitmeid ja mitmeid kordi. 2. Endistes väikemajapidamistes on elektritarbimine suurenenud, mitme- suguse kodutehnika aga ka uute tehnoloogiliste seadmete arvel. 3
22) nimetatakse kuue kraadi reegliks temperatuuri muutus 6 °C võrra muudab isolatsiooni suhtelist kulumist kaks korda. Avaldise (3.22) alusel arvutatud suhtelise kulumise sõltuvus temperatuurist on toodud joonisel 3.5. Püsitalitlusel nimitemperatuuril, st. suhtelisel kulumisel L = 1 , kulutab trafo oma ressursi ära 20 - 30 aasta jooksul. Kui trafo on käidus lühema aja jooksul, jääb osa ressurssi kasutamata. Trafo ajaühikutes mõõdetav kulumine on leitav avaldisest L = Lt , (3.23) * kus t on tegeliku käidu kestus. Näiteks, kui L = 2 , siis t = 15 aasta jooksul on kulumine
keskpingejaotlateks 110 kV ja 35 kV jaotlaid ning alampingejaotlaks 10 kV jaotlat. Samal ajal 110 kV pingeklassi loetakse pinge väärtuse alusel kõrgepingeks ja 35 kV pingeklassi keskpingeks. Keskpingejaotlate elektriskeemi määrab jaotla kaudu toidetava elektrivõrgu tähtsus süsteemis. Kui pingeks on 110 kV kõrgepinge, siis sellel pingel elektrivõrk on reeglina silmusvõrk, mis on ette nähtud suurema piirkonna ülekandevõrguks. Rikked jaotlas toovad kaasa suuri kahjumeid nii tarbijatele, aga ka elektrivõrgule müümata jäänud energia ning võimalike kahjude kompenseerimistaotlust rahuldamise tõttu. Sellise keskpingejaotla töökindlus peab olema suur ja enamikel juhtudel kasutatakse kahekordsete lattide ja ühe võimsuslülitiga ahela kaitseks skeeme. Eriti olulistel juhtudel on lisaks veel kasutatud möödaviiklatte.
• Koormustulem /effect of action/ − koormuste mõju konstruktsioonielemen- tidele, nt sisejõud, moment, (mehaaniline) pinge, tõmme. Koormustulemi arvutuslikuks väärtuseks on vastavate arvutuslike koormuste kogumõju. • Kordusperiood /return period/ − keskmine ajavahemik ilmastikust tingitud koormuse sätestatud või sellest suurema väärtuse kahe järjestikuse esine- mise vahel. Kordusperioodi pöördväärtus annab sätestatud väärtuse ületa- mise tõenäosuse aasta kohta. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 11 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 2.2 ILMASTIKUST PÕHJUSTATUD KOORMUSED 2.2.1 Üldpõhimõtted Ilmastikust põhjustatud koormused − tuule- ja jäitekoormused ning tempera- tuuri mõju. Ilmastiku mõjude normväärtused määratakse teatud kordusperioodiga piir- väärtuste alusel.
● Kasutage meenutavaid kleebiseid (“Säästa elektrit!”, “Lülita välja!” jms) ● Kasutage suurima kasuteguriga lampe (arvestades värvieralduse nõudeid) ● lülita boiler välja kui kuuma vett vaja pole ● soojusta maja korralikult ● harju madalama temperatuuriga ● kasuta lampide asemel küünlaid 52. Kui palju Eestis aastas elektrienergiat tarbitakse ning kuidas ja miks muutub elektrisüsteemi koormus (nädala ja aasta jooksul)? ● Elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega Eestis oli 2020. aastal suurusjärgus 8,44 TWh aastas (elering) ● Tarbimine muutub kuude kaupa, nagu siinuse graafik: juunis, juulis tarbitakse vähem, jaanuar, detsember rohkem. Tuleneb sellest, et talvel on külm (küte) ja vähem valgust ● Argipäeviti kell 5 hommikul hakkab tarbimine kasvama. Tarbimine kasvab umbes kella 8-ni, ning peale seda on üsna
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloomustus, lahenduste liigid
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine nin
annaabi.ee 
![Joonis 3.. Näide jäitest keskpinge elektripaigaldistel (foto: Ilmar Saabas [3])](./mpic.php?inside=125765%2FBackup-13_1.jpg)
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid