20. sajandi kunst (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
20. SAJANDI KUNST
KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST
Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas , teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane , vaid ülim väärtus.
Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süžeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks . 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat.
Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks)
Gustave Moreau
Odilon Redon
Ferdinand Hodler
Jan Toorop
Arnold Böcklin
Mihhail Vrubel
James Ensor
Auguste Rodin (stiililt impressionist , kuid sisult sümbolist)
Edvard Munch
Juugend - Levis algselt tarbekunstis ja arhitektuuris ning sai alguse Suurbritanniast. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ning materjaliehtsad. Hoonete välisilme pidi jälgima siseruumide paigutust, kuid ehitusmasside paigutus võis olla ebasümmeetriline. Üheks kõige olulisemaks ühtset stiili loovaks teguriks peeti ornamentikat. Juugendstiili ornament on ebasümmeetriline ning lähtub orgaanilisest loodusest, meenutab taimi või tuleleeki. Juugendstiilis kujundati kõike alates mööblist lõpetades raamatute ja klaasiga. Arhitektid kasutasid uusi materjale, eriti raudbetooni ja klaasi. Hiline juugendstiil (eriti arhitektuur ) muutus aga funktsionalismi eelkäijaks. Kujutavas kunstis oli oluline dekoratiivse terviku loomine, pilt pidi laotuma seina pinnale, iseloomulik süntetism (ruumikujutuseta pildid, puhta värviga kaetud pinnad eraldati üksteisest tumeda kontuuriga).
Arhitektur: Arthur MacMurdo (lõi juugendi ornamendi)
Charles Rennie Macintosh (algusajast)
Victor Horta
Antonio Gaudi
Hector Guimard
Maal: Aubrey Beardsley
Gustav Klimt
Jan Toorop
Ferdinand Hodler
Rahvusromantism - Saksamaalt lähtus ideoloogia, et rahvaste ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus, mille alustalaks on omakorda rahvuslik kultuur. Iseseisvusele otsiti õigustust ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikud kunstnikud täitsid rahva ootusi. Pidasid väärtusteks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Rahvusromantism väljendab kollektiivseid ideaale ja käsitleb oma rahva mütoloogiat rahvusliku ühtsuse sümbolina. Eriti tugevalt on rahvusromantism esindatud Norra ja Soome kunstis (seal polnud oma riiki). Norra kunstnikud olid algselt realistid, kuid varsti asendus objektiivne kujutamine ülistamise ja fantastikaga. Arhitektuuris olid tugevad mõjutused vanadest püstpalkkirikutest. Soomes oli kunst venestamise tõttu ka vaimse vastupanu vahend. Soome arhitektid võtsid omaks ka rahvusvahelise juugendstiili omadusi. Mõned rahvusromantilised kunstnikud lõid ka teoseid, mis kuuluvad internatsionaalse sümbolismi alla.
Maal: Erik Werenskiold
Theodor Kittelsen
Gergard Munthe
Akseli Gallen -Kallela
Hugo Simberg
Arhitektuur: Eliel Saarinen
Lars Eliel Sonck
Postimpressionism - Kuna postimpressionismi ei saa lugeda ei stiiliks ega ka vooluks, sest ta on lihtsalt mõiste, mis hõlmab kunstnikke, kes tegelesid algselt impressionistiga, kuid siis liikusid sellest edasi. Eraldi tuleks rääkida kolmest tähtsamast postimpressionistist, kes on Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne . Van Gogh ei tahtnud enam maalida ainult seda, mida ta näeb. Tema eesmärgiks sai väljendada oma tundeid värvidega. Vastandus suhtumisele, mis käsitles kunstnikku kui erapooletut vaatlejat, ning selle käigus vastandas väljendamist ka jäljendamisele. Uskus, et värvid võivad väljendada ka ideid, sai seega ekspressiivse kunstisuuna rajajaks. Paul Gauguin pidas samuti impressionismi vooluks, mis muudab kunstniku passiivseks maailma jäljendajaks. Arvas , et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt midagi müstilist ja salapärast. Otsis seda primitiivsetest kultuuridest. Tema eesmärgiks sai seinamaal või selle taoline tahvelmaal. Ta vähendas oma tsentraalperspektiivi, muutis kujutise tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks, loobus varjudest, kattis suuri osi maalist üheainsa puhta värviga. Oli seega süntetistliku stiili esindaja. Siiski on ta teosed vaoshoitumad ja planeeritumad kui Munchil või van Goghil. Paul Cezanne tunnustas impressionismi värvide ilu ja valgusküllast koloriiti. Tema eesmärgiks sai ühendada impressionistlikud värvid klassikalise vormikindlusega. Lähendas looduses leiduvaid vorme mõnele stereomeetrilisele kujundile ( silinder , kera jne). Pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist ning lõhkus sellega tsentraalperspektiivi. Cezanne pidas maali süžeed täiesti ebaoluliseks. Maalis maastikke, natüürmorte, staatilisi figuure .
Maal: Vincent van Gogh
Paul Gauguin
Paul Cezanne
Neoimpressionism - Seurat stiili kutsutakse ka kutsutakse samuti punktüallismiks, sest loodust anti edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Eesmärk oli samuti tõetruult jäljendada reaalset maailma, kuid taheti seda teha veel rohkem teaduslikel aspektidel. Värvide valimisel taotleti optilist segu, mida vaatleja tajub õigesti vaid teatud kaugusel pildist. Tihti kasutati puhtaid spektrivärvusi. Samas ei tahetud piirduda vaid looduse jäljendamisega ning taotleti ka harmoonilist kompositsiooni. Taheti joontega valjendada emotsioone ning neile anti sarnane tähendus muusikaga. Valguse edasiandmine on äärmiselt intensiivne, kuid figuurid on veidralt staatilised. Touluse-Lautrec oli samuti huvitav postimpressionist , kes rõhutas oma subjektide klassikuuluvust ning moonutas tihti neid karikatuursuseni, ta oli algselt mõjutatud impressionistidest, kuid hiljem Gauguinist, Jaapani puulüigetest ja juugendist. Nabiid olid vaimustunud Gauguini sünteetilisest stiilist ning katsetasid nii sümbolistliku sisu kui ka juugendliku dekoratiivsusega. Nad olid ainuke seos välismaal oleva Gauguini ja Euroopa vahel. Hiljem hakkas paljusid nabiisid huvitama impressionism.
Maal: Georges Seurat
Paul Signac
Henri de Toulouse -Lautrec
Maurice Denis (nabii)
Pierre Bonnard (nabii)
Eduard Vuillard (nabii)
Fovism - Nende joonistus oli tinglik , kuid värvid puhtad ja kõlavad. Värvid kantud lõendile suurte korrapäratute laikudena. Nad hülgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide peidetud loo. Eesmärk oli kirjeldada kunstniku meeleolu ning seega erinesid värvid tihti looduses esinevast ning ei oldud täpsed ka üksikasjades. Kogu kompositsioon pidi olema väljendav, ei tunnistatud kunstis midagi jutustavat. Kunst peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele lõõgastavalt.
Maal: Henri Matisse
Raoul Dufy
Andre Derain
Maurice de Vlaminck
Georges Rouault (ainult stiili poolest, moraliseeriva sisuga)
Ekspressionism - Eelkäijateks olid van Gogh ja Munch, kuid eelkõige foovid . Väljenduslik kunst tekkis foovidega samal ajal ka Saksamaal, kus moodustati liikumine "Die Brücke". Kui prantsuse väljenduslik kunst oli seotud positiivsete emotsioonidega, siis Saksamaal oli peamiseks sisuks rahutus , ühiskonnariitika, igatsus parema maailma järele ja lihtne maailmavalu. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Lihtsustasid inimesi ja esemeid, nende joonistus oli lihtsustatud, üldistatud ja nurgeline. Värvide puhul olid tihti toored kontrastid või siis meelega poriseks jäetud koloriit. Inimene on tihti sünge ja karikatuurse ilmega, et edasi anda ühiskonna seisundit või indiviidi hingeelu. Tegeleti palju graafikaga, mis pidi samuti väljendama kirglikult inimeste tundeid.
Maal: Ernst Ludwig Kirschner
Karl Schmidt- Rottluff
Emil Nolde
Oskar Kokoschka
Egon Schiele
Kubism - Lähtekoht oli leida looduslikes elementides nende põhivõrme ja püsivaid struktuure. Kubismile on iseloomulik reaalsuse lagundamine osadeks ning selle kujutamine korraga
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
20-sajandi kunst #1 20-sajandi kunst #2 20-sajandi kunst #3 20-sajandi kunst #4 20-sajandi kunst #5 20-sajandi kunst #6 20-sajandi kunst #7 20-sajandi kunst #8 20-sajandi kunst #9 20-sajandi kunst #10 20-sajandi kunst #11 20-sajandi kunst #12 20-sajandi kunst #13 20-sajandi kunst #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 195 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helenikla Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt Kangilaski keskkooliõpiku põhjal. Erinevate stiilide lühiiseloomustused (ca 10 lauset stiili kohta) koos tuntumate esindajatega. Pildimaterjali pole lisatud.
20 sajandi kunst , moodne kunst , ekspressionism , futurism , abstraktne kunst , juugend , kubism , dadaism

Mõisted

Sisukord

  • SAJANDI KUNST
  • KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST
  • Uusromantismi ideoloogia
  • Sümbolism
  • Juugend
  • Rahvusromantism
  • Postimpressionism
  • Neoimpressionism - Seurat
  • Fovism
  • Ekspressionism
  • Kubism
  • Futurism
  • Abstraktsionism
  • Naivism
  • Metafüüsiline maalikunst
  • Sürrealism
  • Funktsionalism
  • Konstruktivism
  • Modernistlik realism
  • Mehhiko
  • Totalitaarne kunst
  • Abstraktne ekspressionism
  • Internatsionaalne stiil
  • Orgaaniline funktsionalism/arhitektuur
  • Corneille
  • Neodada
  • Popkunst
  • ndate abstraktsionism
  • Minimalism
  • Op-kunst
  • Kineetiline kunst
  • Performance ja happening
  • Yoko Ono
  • Nam June Paik
  • Joseph Beuys
  • Gilbert ja George
  • Antivormiline kunst
  • Maakunst
  • Christo
  • Kontseptualism
  • Kehakunst
  • Postmodernism
  • Hüperrealism
  • Neoekspressionism
  • saj. lõpu arhitektuur
  • Uus meedia kunstis

Teemad

  • SAJANDI KUNST
  • Sümbolism
  • Chavannes
  • Moreau
  • Redon
  • Hodler
  • Toorop
  • Böcklin
  • Vrubel
  • Ensor
  • Rodin
  • Munch
  • Juugend
  • MacMurdo
  • Rennie Macintosh
  • Horta
  • Gaudi
  • Guimard
  • Beardsley
  • Klimt
  • Rahvusromantism
  • Werenskiold
  • Kittelsen
  • Munthe
  • Gallen-Kallela
  • Simberg
  • Saarinen
  • Sonck
  • Postimpressionism
  • van Gogh
  • Gauguin
  • Cezanne
  • Seurat
  • Signac
  • Toulouse-Lautrec
  • Denis
  • Bonnard
  • Vuillard
  • Fovism
  • Matisse
  • Derain
  • Vlaminck
  • Rouault
  • Ekspressionism
  • Kirschner
  • Schmidt-Rottluff
  • Nolde
  • Kokoschka
  • Schiele
  • Kubism
  • Picasso
  • Braque
  • Gris
  • Delaunay
  • Leger
  • Brancusi
  • Arhipenko
  • Lipchitz
  • Futurism
  • Boccioni
  • Carra
  • Balla
  • Severin
  • Sant Elia
  • Abstraktsionism
  • Kandinsky
  • Macke
  • Kupka
  • Mondrian
  • Malevitš
  • Naivism
  • Rousseau
  • Pirosmanašvili
  • Generalič
  • Utrillo
  • Kondas
  • Dada
  • Duchamp
  • Picabia
  • Schwitters
  • Grosz
  • Heartfield
  • Metafüüsiline maalikunst
  • Chirico
  • Carra
  • Sürrealism
  • Ernst
  • Masson
  • Tanguy
  • Chirico
  • Magritte
  • Giacometti
  • Funktsionalism
  • Gropius
  • Konstruktivism
  • Tatlin
  • Rodtšenko
  • Lissitzky
  • Pevsner
  • Rietveld
  • Doesburg
  • Ozenfant
  • le Corbusier
  • Art deco
  • Laurencin
  • Modernistlik realism
  • Maillol
  • Despiau
  • 1940 Euroopas
  • Modigliani
  • Chagall
  • Beckmann
  • Barlach
  • Lehmbruck
  • Kollwitz
  • Moore
  • Hepworth
  • USA kahe MS vahel
  • Demuth
  • Davis
  • Henri
  • Hart Benton
  • Wyeth
  • Mehhiko
  • Rivera
  • Orozco
  • Siquieiros
  • Tamayo
  • Kahlo
  • Breker
  • Muhhina
  • Speer
  • Pollock
  • Gorky
  • Kooning
  • Kline
  • Rothko
  • Motherwell
  • Still
  • Francis
  • Gottlieb
  • Tobey
  • Twombly
  • Smith
  • Mies van der Rohe
  • Nienmeyer
  • Lloyd Wright
  • Aalto
  • Stael
  • Manessier
  • Singier
  • Esteve
  • Fautrier
  • Dubuffet
  • Marini
  • Manzu
  • Vedova
  • Burri
  • Fontana
  • Appel
  • Klein
  • Tinguely
  • Saint Phalle
  • Johns
  • Rauschenberg
  • Hamilton
  • Blake
  • Oldenburg
  • Lichtenstein
  • Rosenquist
  • Warhol
  • ndate abstraktsionism
  • Newman
  • Kelly
  • Stella
  • Morris
  • Andre
  • Serra
  • Vasarely
  • Riley
  • Calder
  • Schöffer
  • Hesse
  • Kounellis
  • Manzoni
  • Maria
  • Smithson
  • Heizer
  • Kosuth
  • Acconci
  • Gordon Smith
  • Mariani
  • Ligare
  • Colescott
  • Sherman
  • Holzer
  • Kruger
  • Estes
  • Goings
  • Cottingham
  • Close
  • Pistoletto
  • Hanson
  • Andrea
  • Bazelitz
  • Penck
  • Immendorf
  • Kiefer
  • Richter
  • Paladino
  • Cucchi
  • Clemente
  • saj. lõpu arhitektuur
  • Pelli
  • Calatrava
  • Gehry
  • Koons
  • Cragg
  • Haacke
  • Hirst
  • Hill
  • Viola

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

119
doc
20 SAJANDI KUNST
20
docx
Inglise 17 -18 sajandi kunst
161
docx
Kunstiajalugu 20-21 sajand
120
docx
20 -21-sajandi kunst
103
doc
Kunstiajaloo kokkuvõte
4
doc
20-saj kunst
5
doc
20-sajandi kunst-suunad ja kunstnikud-Kangilasiki
68
doc
20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !