Facebook Like
Hotjar Feedback

20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis iseloomustas keskaegset riiki ?
  • Mis iseloomustas uusaegset riiki ?
  • Mida uut need sisaldasid ?
  • Mis on muutunud uue sajandi esimesel kümnendil ?
 
Säutsu twitteris
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799.
  • Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest “ebaõnnestumisest” jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine.
  • revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt).
  • Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne.
  • Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648).
Mis iseloomustas keskaegset riiki?
  • Feodaalne hierarhia
  • Patrimonaalne võimukasutus – riik nagu kuninga “ eraomand ”. Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga.
  • Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele).
  • Erineva õigusega seisused
  • Erasõjad võimalikud.
  • Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim.
  • suur usuline ja kultuuriline ühtsus.
  • Eksisteeris ka nn. riiklik superstruktuur - Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik . Loomulik alus hegemooniataotlustele (Kissinger), tänu oma nõrgalt artikuleeritud keisrivõimule on selles püütud näha ka Euroopa Liidu “riigiülese võimu” teatavat eelkäijat.
Mis iseloomustas uusaegset riiki?
  • Paljurahvuseliste feodaalriikide asemel kujunevad reeglina välja rahvusriigid.
  • Religiooni asemel kujunevad konsolideerivaks jõuks rahvuskultuur ja rahvusriiklik korraldus.
  • Tekivad arusaamad riiklikust suveräänsusest, riiklikest huvidest, riigivõimu totaalsusest (pole riigist kõrgemat võimu).
  • Tekib arusaam riikide süsteemist, riikide vastastikkusest tunnustamisest, teiste riikide siseasjadesse mittevahelesegamisest, kuid samas ka riikidevahelise jõudude tasakaalu hoidmise vajalikkusest (vajaduse korral ka militaarsete vahenditega).
  • Riigi sees kujuneb välja ühetaoliste õigustega kodanikkond ning valitsevaks saab arusaam, et ka valitsejad peavad alluma enda poolt kehtestatud seadustele.
  • Tekib arusaam kodanlikest isikuvabadustest
  • Leiab aset pikaajaline üleminek esindusdemokraatlikele institutsioonidele ( parlamentarism ) ja tagatakse võimude lahusus .
Valgustusliikumine
  • Saab tegelikult alguse Inglismaalt (Hume, Locke jt.), levib Prantsusmaale ( Voltaire , Diderot , Montesquieu , Rousseau jt.), sealt Saksamaale (Kant,. Herder jt) ning mujale.
  • Juhtivaks põhimõtteks saab
  • Asus deistlikel positsioonidel (Jumal loonud loodusseadused, loodus toimib vastavalt neile),
  • Usk mõistuse kõikvõimsusse.
  • Oluliseks muutub rahva harimine (“valgustamine”).
  • Tekivad salongid, klubid, lugemisringid, vabamüürlus (“ kodanlik avalikkus”), hakatakse ratsionaalselt arutama riigi ja ühiskonna korraldusse puutuvaid küsimusi.


Absolutism
  • Tõi kaasa ekspansionistliku välispoliitika.
  • Hegemooniataotlused. Algselt kujunes maailmapoliitiliseks suurjõuks Hispaania

1701-1714 Hispaania pärilussõda
  • Tüüpiline “hegemooniaperioodi” sõda.
  • Puhkes pärast viimase Habsburgi soost Hispaania kuninga Carlos II surma. Carlos kutsus Hispaania troonile Louis XIV pojapoja Philippi. Teised riigid kartsid Hispaania-Prantsusmaa dünastilise suurriigi teket ja alustasid sõda.
  • Ühel pool Hispaania, Prantsusmaa ja Baier, teisel pool Saksa-Rooma keisririik, Inglismaa, Holland , Portugal ja Savoia .
  • Hispaania kaotas oma valdused Madalmaades ja Põhja-Itaalias. Prantsusmaa loovutas Newfoundlandi ja Nova Scotia. Inglased said Gibraltari.
Loius XV
  • 1715 suri Louis XIV ja troonile sai 5-aastane Louis XV.
  • Prantsusmaa kuningakoda hakkavad kummitama finantsprobleemid. ”Pärast mind tulgu või veeuputus !”
  • 1738 sekkus ta Poola pärilussõtta ja 1740 Austria pärilussõtta
  • 1756-1763 nn. Seitsmeaastane sõda. Prantsusmaa kaotas Kanada ja India valdused Kujunesid välja kaks riikide blokki: a) Prantsusmaa, Austria ja Venemaa ning b) Inglismaa ja Preisimaa .
Suure Prantsuse Revolutsiooni eelõhtu
  • Süvenes eelarvedefitsiit.
  • Protest privilegeeritud seisuste vastu. Esimene seisus (150 000 vaimulikku), teine seisu (400 000 aadlikku) ja kolmas seisus (24 miljonit ülejäänut).
  • Louis XV läks vastuollu parlamentidele (pagendas parlamendiliikmed). Parlamendid oli Prantsusmaal kohtuorganid ja neis kohad põhimõtteliselt ostetavad.
  • 1768 ostis Prantsusmaa Genualt Korsika .
  • 1774 suri Loius XV ja troonile tõusis Louis XVI. Finantsminister Anne Robert Jacques Turgot koostas esimese riigieelarve ja kaotas põllumajandustoodete sisetollid.
  • 1778 astus Prantsusmaa Ameerika Iseseisvussõtta toetama USA-d
  • Kutsuti kokku rahvaesindus (generalstaadid, viimati 1614), aga oli juba hilja.
  • Septembris 1793 külmutati hinnad ja palgad ning kehtestati terror
  • Algul kõrvaldati zirondiinid, seejärel hebertistid (radikaalid), seejärel mõõdukad
  • Juulist 1793 juhtis terrorit Jakobiinide Klubist välja kasvanud Maximilien de Robespierre . Rahvapäästekomiteed asus juhtima triumviraat (tema, Gouthon ja Saint-Just). Seadis sisse Kõrgema Olendi kultuse. Seati sisse üldine sõjaväekohutus. Prantsuse väed vallutasid Belgia ja Reinimaa.
  • 18. detsembril 1793 vabastasid prantslased Touloni linna. Kapten Bonaparte ’st sai kindral .
  • 27. juulil 1794 vangistati Robespierre ja hukati. Võimule tulid tsentristid.
  • Järgnes hindade vabakslaskmine ja sankülottide ülestõus mais 1795, mis suruti maha.


Direktoorium
  • 1795 asendus Konvendi võim Direktoorium (täidesaatev organ).
  • 1795 purustas kindral Napoleon Bonaparte rojalistide ülestõusu.
  • 1796 algatas Direktoorium sõja Itaalias. Oktoobris 1797 oli Austria sunnitud sõlmima rahu ja väljuma koalitsiooniks
  • 1797 Campoformio rahu
  • 1798 siirdus Napoleon Egiptuse sõjaretkele. Maal suudab inglasi lüüa, saab Abukiri neeme juures aga Horatio Nelsonilt lüüa.
  • 1799 tegi direktor Emmanuel Joseph Sieyes riigipöörde.
  • 1799 naasis Napoleon Pariisi, tegi riigipöörde ja seadis ametisse kolm konsulit (tema, Sieyes ja Ducos).
Napoleoni Prantsusmaa
  • Napoleoni 18. brümääri riigipöörde järel kehtestatud riigikorda kutsuti konsulaadiks.
  • Võim tsentraliseeriti. 1800. sai Napoleon esimeseks konsuliks.
  • loodi Prantsuse Riigipank. 1803 . seadis ta sisse nn. zerminaali frangi, mis pidas vastu 1914. aastani.
  • Vaimulikud said riigiametnikeks, vastu nõuti lojaalsust.
  • võeti vastu uus konstitutsioon , millega konsuli amet muudeti eluaegseks.
  • kuulutas Napoleon välja tsiviilkoodeksi. Tagas ettevõtlusvabaduse ja talupoegadele kindlustunde feodaalkorra taastumatuse suhtes.
  • 1804Napoleoni saab keisriks.
Napoleoni sõjad
  • 1799 moodustus teine koalitsioon. Vene väed Suvorovi juhtimisel tegid eduka retke Põhja-Itaaliasse. 1800. aastal õnnestus Napoleonil lüüa Austria vägesid.
  • 1802 puhkes uus sõda Inglimaaga.
  • 1805 moodustus kolmas koalitsioon ja sõtta astusid taas Austria, Preisimaa ja Venemaa. 1805 sai Nelsonilt lüüa Trafalgari lahingus.
  • 1805 hõivas Napoleon Viini.
  • 1805 saavutas hiilgava võidu Austerlitzi lahingus. Austria kirjutas alla rahulepingule ja loovutas oma valdused Itaalias.
  • 1806 purustas Napoleon Preisi väed ja vallutas Berliini.
  • Napoleon allutas Prantsuse võimule Belgia, Hollandi, Illüüria, Loode-Saksamaa
  • Lõuna-Saksamaal lõi Napoleon endale lojaalse Reini Liidu. Värskelt jagatud Poolas lõi Varssavi hertsogkonna. Itaalias Napoli kuningriigi, Helveetsia jt. vasallriigid
  • Sundis-meelitas enda liitlasteks ajutiselt ka Austria, Venemaa, Taani ja Preisimaa.
  • Jagas asehaldurite kohti oma sugulastele (vend Joseph Napoli ja Hispaania asekuningas, vend Louis Hollandi kuningas, vend Jerome Vestfaali kuningas).
  • 1807 sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsiti rahu. Venemaa liitus kontinentaalblokaadiga, tunnistas Napoleoni vallutusi Lääne-Euroopas, aga sai ühtlasi ka vabad käed tegutsemiseks Soomes. Inglismaa kuulutas Venemaale sõja, aga sõjategevust ei järgnenud.
  • 1807. alustas Napoleon kampaaniat Portugali vastu. Vallutades selleks suure osa Hispaaniat, kus kohtas vihast vastuseisu . See oli esimene suurem Napoleoni viga.
  • 1809 sõlmiti Austria ja Inglismaa vahel viies Napoleoni vastane koalitsioon. Napoleoni õnnestus peale suruda Schönbrunni rahu. Venemaa kuulutas sõja Austriale, aga sõjategevust ei toimunud.
  • 1810 liitis Napoleon Hollandi Prantsusmaaga
  • 1811 oli peaaegu kogu Euroopa allutatud Napoleonile. Olid jäänud veel vaid Inglismaa, Venemaa ja tegelikult ka Rootsi.
  • 1812 tungis Napoleon Venemaale. Talve hakul oli sunnitud taanduma. ületati Berezina ja sellest alates algas korratu taganemine. Alles 4. jaanuaril 1812 anti Preisimaal esimene lahing.
  • Saksamaal puhkeb Napoleoni vastane ülestõus. Inglise-Hispaania väed jõuavad Lõuna-Prantsusmaale. Moodustub kuues koalitsioon.
  • 1813 Leipzigi nn. rahvastelahing . 1814 marssisid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus võimust ja pagendati Elba saarele .
  • 1815 naaseb Napoleon “ sajaks päevaks” võimule. Seitsmes koalitsioon.
  • 1815 Waterloo lahing. Lõplik pagendus Saint Helena saarele keset Atlandi ookeani.
Kokkuvõtteks:
  • Suur Prantsuse Revolutsioon oli sillutanud teed uut tüüpi ühiskonnale kogu Euroopas.
  • Revolutsioonist kasvas välja Napoleoni Prantsusmaa, mis rakendas edukat ekspansionismi, levitades samas neidsamu ideid.
  • Napoleon oli edukas mitte üksnes sõjaliselt, vaid ka poliitiliselt. Võttes oma vastaseid ette ükshaaval, kasutas ta ära nendevahelisi vastuolusid, sõlmis separaatrahusid.
  • Vallutatud maadel rakendas “jaga ja valitse!” poliitikat, samas ei olnud ka pärast tema taandumist miski enam endine.
  • Napoleoni sõjad panid tolle aja teiste riikide riigimehed mõtlema püsiva riikidevahelist tasakaalu tagava süsteemi sisseseadmise üle (Viini kongress 1815).
Napoleoni sõdade peamised tagajärjed:
  • Kujunesid välja püsivamat liitlassuhted Euroopa riikide vahel.
  • Tõi kaasa vajaduse teatud tüüpi julgeolekukorralduse (“uue poliitilise korralduse”) järele.
  • Keskseks saab just jõudude tasakaalu põhimõte
Viini kongress:
  • Alustas tööd septembris 1814
  • Esimene rahvusvaheline konverents pärast Westfaali rahu
  • Põhiprintsiipideks: legitiimsus (õiguslik järjepidevus), julgeolek ja tasakaal.
  • Igale ähvardusele peab leiduma potentsiaalne vastujõud
Territoriaalsed muudatused:
  • Prantsusmaa pidi taanduma oma revolutsioonieelsetesse piiridesse
  • Holland sai endised Austria Madalmaad
  • Kesk-Poola läks Venemaale
  • Vähendati Saksamaa killustatust
Viini kongressi tulemused:
  • Prantsusmaad ei koheldud liiga karmilt
  • Euroopa suurriigid jäid konkureerima , kuid olulistes julgeolekuküsimustes pidid leidma konsensuse
  • Moodustati Nelikliit ning “Püha Liit”
  • Tõi kaasa pikima rahuperioodi Euroopa ajaloos. 40 aastat

Krimmi sõda 1854-1855:
  • Sõja ametlikuks ajendiks olid vaidlused kristlike pühapaikade hooldusõiguse üle Lähis-Idas ja misjonäride tegevus Türgis.
  • Nikolai I lootis Pühale Liidule. Preisimaa ja Austria jäid passiivseks.
  • Prantsusmaa oli muutunud “tasakaalustamise objektist” ise “tasakaalustajaks”.
  • Tõi kaasa sõdaderohke 1854/1855 – 1871, mil tekkisid ja lagunesid kiiresti koalitsioonid
Ideoloogiad:
  • Konservatism. Edmund Burke. Rõhutavad olemasolevate sotsiaalsete institutsioonide rolli.
  • Liberalism. John Locke, David Hume, Jeremy Bentham, John Stuart Mill. Rõhutavad vabaduste ja õiguste laiendamise võimalusi. Ühe inimese vabaduste piiramine on õigustatud üksnes siis, kui see piirab kellegi teise vabadust.
  • Sotsialism . Nn. Utopistid (Karl Marx ja Friedrich Engels). Rõhutab võrdsete võimaluste tagamist, raskemas olukorras olevate sotsiaalsete kihtide õiguste eest võitlemist.
  • Kommunism . Klassikalisel kujul 20. sajandi nähtus. Toetub Marxi seisukohtadele.
  • Sotsiaaldemokraatia . Rõhutavad parlamentaarset teed, ametiühingute rolli, sotsiaalseid kokkuleppeid.
  • Anarhism. Eitavad mistahes riiklikku korralust, rõhutavad individuaalsete vabaduste tähtsust

liikumised sajandivahetusel:
  • Suffragetid – naisõiguslased. Naistele valimisõiguse Esimesena said naised valimisõiguse 1893 Uus- Meremaal , Euroopas esimestena 1906 Soomes.
  • Antisemitism.
  • Sionism .
  • Rassism .
Esimene Balkani sõda:
  • Septembrist 1911 – oktoobrini 1912 toimus Itaalia-Türgi sõda, mis näitas Türgi nõrkust.
  • Moodustus Balkani Liiga
  • 5. oktoobril 1912 alustas kuulutas Montenegro sõja Türgile. Serbia , Bulgaaria ja Kreeka tungisid Türgi aladele .
  • Sõja lõppfaasis alustas Türgi vastupealetungi Traakias. 17. mail 1913 sõlmiti Londoni rahu.
Teine Balkani sõda:
  • Puhkes 16. juunil 1913.
  • Põhjuseks Serbia ja Bulgaaria erimeelsused Makedoonia küsimuses.
  • Lõppes 10.08.1913 Bucharesti rahuga. Bulgaaria ja Türgi piir määratleti Konstantinoopoli rahuga.
Balkani sõdade tulemused:
  • Näitasid geopoliitilise olukorra äärmist ebastabiilsust Balkanil . Laialt levinud metafoor: “Balkani püssirohutünn”.
  • Viisid Bulgaaria ja Türgi lähenemisele Keskriikidele
  • Tõid välja veelkord Serbia ja Austria-Ungari vastuolud

Euroopa enne Esimest Maailmasõda
  • Piirikontroll riikide vahel praktiliselt puudub. Hakatakse esimest korda laialdasemalt reisima . Hakkavad välja kujunema üle-euroopaline suhtlus ja üle-euroopaline kultuur.
  • Teaduse ja tehnika areng. Progressiusk . Modernistlik kunst . Küllaltki naiivne arusaam, et suured sõjad pole Euroopas enam võimalikud
  • Samas oodatakse intuitiivselt üht “suurt sõda, mis lõpetaks kõik sõjad”, kuid paneks ühtlasi igaveseks paika riikide jõuvahekorrad.
  • Natsionalistlik idealism hakkas peaaegu kõikjal asendama kainet kaalutlust.
  • Sõjatehnika oli arenenud väga olulisel määral. Ehitati intensiivselt raudteid ja hakkas kiiresti arenema lennundus . Eelkõige arendati kõikide riikide poolt sõjalaevastikku.
  • Kõike sõjaga seonduvat idealiseeriti.
  • Tegelikult jätkus võidurelvastumine ja teadlik valmistumine sõjaks.
  • Tugevnenud Saksamaa kujutas endast “loomulikku hegemooni” Kesk-Euroopas. See olukord ei meeldinud Prantsusmaale ja Venemaale. Inglismaa püüdis Saksamaaga paremini läbi saada,
  • Saksamaa algatas Euroopas relvastumise , millele naaberriigid vastasid omapoolse relvastumisega. “Isetäituv prohvetlus ” (Kissinger).
  • Jagamist ootas “Euroopa haige mehe” Türgi “pärand” Balkanil, kus põrkusid selgelt kokku Venemaa ja Austria-Ungari huvid
  • Olid moodustunud kaks riikide blokki Keskriigid / Kolmik liit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia, Türgi) ning Antant (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa).
  • Olukord natuke sarnane “külma sõja” perioodiga (võidurelvastumine, jäigad liidusuhted jne.).
  • Türgi orienteerus Saksamaale ja Austria-Ungarile, kellest esimesel olid salajased koloniaalsed plaanid Türgi suhtes ( Berliin - Istanbul -Bagdad-Basra raudtee). Türgi tohutu välisvõla katteks.
  • Ülejäänud Euroopa riigid (Hispaania, Portugal Põhjamaad, Šveits, Beneluximaad, Albaania) püüdsid hoida oma neutraliteeti ja jääda väljapoole blokke.
  • Balkani sõjad olid näidanud, et Balkanil on võimalikud täiesti ettearvamatud ja kiirelt muutuvad stsenaariumid.
Esimene Maailmasõda
  • Ohvrite arvult suurim sõjaline konflikt. 25-28 miljoni ümber
  • 73,5 miljonit meest mobiliseeriti (üle 100 000 eestlase).
  • 28. juunil 1914 tappis Bosnia serblaste terroristlikusse ühingusse kuuluv Gavrilo Princip Sarajevos Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga.
  • 23. juulil 1914 esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. Enne seda tehti kindlaks Saksamaa toetus kavandatavatele meetmetele. Oodati ära ka Prantsuse-Vene tippkohtumise möödumine. Aega anti 48 tundi. Serbia nõustus ultimaatumiga
  • 28. juulil 1914 kuulutas Austria Serbiale sõja.
  • 29. juulil mobiliseeris Venemaa oma Austria piiriäärsed väed.
  • 31. juulil üldmobilisatsioon Venemaal ja Austrias . Saksamaa vastas ultimaatumiga ja kuulutas välja sõjaseisukorra.
  • 1. augustil kuulutati välja üldmobilisatsioon Prantsusmaal. Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
  • 3. augustil esitas Saksamaa ultimaatumi Belgiale, misjärel rikkus Belgia neutraliteeti.
  • 4. augustil kuulutas mobilisatsiooni välja Inglismaa.
  • 6. augustil kuulutas Austria sõja Venemaale. Serbia Saksamaale.
  • 10. augustil kuulutas Prantsusmaa sõja Austriale.
  • 23. augustil kuulutas Jaapan sõja Saksamaale.
  • 29. augustil asus Keskriikide poolel sõtta Türgi.

Sõja käik Läänerindel
  • 2. augustil tungisid saksa väed Luksemburgi.
  • Inglimaa kuulutab Saksamaale sõja.
  • 3. augustil kuulutas Itaalia end neutraalseks.
  • Sakslased vallutavad enamuse Belgiast ja asuvad Prantsusmaa territooriumile.
  • Novembris 1914 algas positsiooni- (kaeviku-) sõda.
  • 22 august.1914, Ardennide lahing. Prantslased evakueerisid oma valitsuse Pariisist.
Sõja käik Idarindel
  • augustil 1914 alustasid vene väed tegevust Ida-Preisimaal Masuuria järvede piirkonnas. Vene väed olid esialgu edukad . Võidavad Gumbinneni lahingu 20. augustil, aga said Tannenbergi lahingus 23.-30. augustil hävitavalt lüüa ja algab taandumine.
  • Venelased olid edukad Edelarindel (Galiitsias) Austria-Ungari vägede vastu.
  • Sakslased ja austerlased kavandavad vastulööki. Alustasid oktoobri algul pealetungi, kuid said venelaste käest lüüa. Novembriks olid sakslased Poolast välja tõrjutud ja austerlased kaotanud 2/3 Galiitsiast.
  • Novembris 1914 vallutavad nad taas osa Poolat.
  • Austerlased on ebaedukad ka Balkanil, Serbia vastu. Suudavad 3. detsembril küll vallutada Belgradi, aga on sunnitud taanduma.
  • Türgi avas Kaukaasia , Mesopotaamia ja Egiptuse rinde.
1915
  • Läänerindel üritasid liitlased paar korda läbimurret. 22 mai.1915 Ypres’i (teine) lahing. Sakslased kasutasid nende vastu mürkgaasi (ipriit). Mürgituse sai 15 000, surma 5000 sõdurit.
  • Saksamaa ja Austria koondasid üle poole väed Idarindele (eesmärk Venemaale sõjast välja sundida ). Veebruaris 1915 alustati pealetungi Augustowi metsades. Vene armeed ümberpiirata ei õnnestunud.
  • Pärast Gorlice operatsiooni vallutasid sakslased Poola, Leedu ja Kuramaa . Rinne stabiliseerus pikemaks ajaks
  • Venemaa on edukas Kaukaasias, kust türklased välja tõrjuti. Inglased üritavad edutult Bagdadi vallutada, türklased sama edutult Suessi kanalit.
  • Veebruaris 1915 alustatakse Dardanellide operatsiooni, mis kestab jaanuarini 1916.
  • Veebruaris 1915 alustasid sakslased allveelaevasõda
  • 23 mai.1915 alustab Itaalia sõda Antandi poolel ja avab rinde Alpides , asus Keskriikide poolel sõtta Bulgaaria. Oktoobris 1915 vallutasid Keskriigid kogu Serbia
  • 5 september.1915 avasid liitlased Saloniki rinde.
  • 1915 alustasid türklased armeenlaste genotsiidi.
1916
  • Saksamaa otsustas anda pealöögi Läänerindel. 21.02.1916 alustati rünnakuga Verduni kindlusele (“Verduni hakklihamasin” – hukkus ligi miljon meest).
  • 1 juuli.1916 alustasid liitlased Somme’i jõe ääres vastupealetungi, 1,3 miljoni mehe elu hinnaga õnnestus vallutada 180 ruutkilomeetrit. Tankid – esimest korda.
  • 15 mai 1916 murdsid austerlased itaallaste rindest läbi. venelased pealetungi Austria-Ungarile vallutasid Galiitsia . Saksamaa peatas pealetungi Verdunile.
  • 27 august.1916 astus Antandi poolel sõtta Rumeenia , sai aga Keskriikidelt lüüa.
  • 23 veebruar .1916 interneerisid portugallased oma sadamates inglise survel saksa laevad ja 9 märts.1916 kuulutas Saksamaa Portugalile sõja
  • Venemaa oli aasta algul edukast Türgi rindel, kus vallutati Erzurum ja Trapezund.
  • Sõjaline edu kaldus Antandi poole, Keskriigid kannatasid majandusblokaadi tõttu. Austria-Ungaris tõstsid pead slaavlased , riik hakkas lagunema.
  • 12 detsember.1916 tegi Saksamaa esimese ettepaneku sõlmida rahu, millest liitlased aga loobusid.
1917
  • 1 veebruar. 1917 kuulutas Saksamaa välja valimatu allveelaevasõja.
  • 8 - 12 Märts 1917 puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon.
  • 6 aprill 1917 liitus Antandi poolel sõjaga USA ja veel 11 Ladina-Ameerika riiki kuulutasid seejärel Keskriikidele sõja
  • Aprillis -mais üritasid liitlased Arras’ ümbruses edutult pealetungi
  • 20 november 1917 tehti uus katse Cambrai juures (kuulus Cambrai tankilahing), aga sama edutult.
  • Juunis 1917 alustas Kerenski valitsus pealetungi Galiitsias aga suruti 180 km võrra tagasi.
  • 3. September 1917 vallutasid sakslased Riia, oktoobri algul Lääne-Eesti saared.
  • 24. September 1917 löödi Itaalia väed Caporetto lahingus puruks. Halvimast päästis prantsuse vägede sekkumine.
  • Türgi ja Bulgaaria vastu on liitlased edukad. Inglased vallutasid Türgilt märtsis Bagdadi ja detsembris Jeruusalemma.
  • 7.-8. November 1917 leidis Venemaal aset riigipööre (“oktoobrirevolutsioon”).
  • 9 detsember 1917 sõlmis Rumeenia, 15 detsember 1917 Nõukogude Venemaa Keskriikidega vaherahu.
1918
  • 8. Jaanuar tuleb USA president Woodrow Wilson välja oma 14-punktilise rahukavaga
  • Bolševistlik Venemaa alustab rahuläbirääkimistega Brest-Litovskis. sakslased esitasid ultimaatumi, Lev Trotski lahkus läbirääkimistelt ja sakslased alustasid 18. Veebruar pealetungi.
  • 21. Veebruar teine sakslaste ultimaatum . Vallutasid ala kuni Narva jõeni
  • 21 märts -17 juuli tegi Saksamaa mitu edukat pealetungikatset Läänerindel.
  • 15 juuli alustati II Marmei’i lahingut mis oli edukas. 8. August Liitlaste Amiens’ operatsioon (sakslaste “must päev”). Rinne stabiliseerub Hindenburgi liinil
  • 15.september anti otsustav löök Bulgaariale
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #1 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #2 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #3 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #4 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #5 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #6 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #7 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #8 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #9 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #10 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #11 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #12 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #13 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #14 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #15 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #16 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #17 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #18 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #19 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #20 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #21 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #22 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #23 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #24 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #25 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #26 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #27 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #28 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #29 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #30 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #31 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #32 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #33 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #34 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #35 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #36 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #37 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #38 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #39 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #40
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LingLing Est Õppematerjali autor

Lisainfo

Kõikide õppejõu poolt antud kordamisküsimuste vastused ja kokkuvõtte.
ajalugu , 20 sajand , 29 sajandi euroopa ajalugu , euroopa , versaille , külm sõda , prantsuse revolutsioon

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

89
doc
Ajalugu
52
docx
Lääne-Euroopa Suurriigid
86
doc
Eesti uusima aja ajalugu
290
pdf
Holokaust
33
doc
Ajaloo konspekt
43
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
92
docx
Maailm 20-sajandi algul
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun