Kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid? Fasistid olid endised sõjaväelased ja töötud. Nad kerkisid esile, kuna sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Valitsused vahetusid pidevalt, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Parteivaheliste erimeelsuste tõttu oli neil raske otususeid langetada ning nad ei püsinud koos enam rohkem kui aasta. Itaalia linnades suurenes tööpuudus. See omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla (nendes tingimustes). Iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust Fasistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussiolini isiklike vaadete ja arusaamadega. Mussolilin õpetuses oli tähtsamal kohal rahvas (natsionalistlik õpetus). Väitis, et rahvas on jääv ja kõikehaarav. Rahvus on tähtsam kui üksikisik või ühiskonnaklass. Inimelude
fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal üritas natsid eesotsas temaga Münchenis võimu haarata, aga ta vahistati ning vangistuses kirjutas ta teose ,,Mein Kampf", Benito Mussolini fasistide juht, peaminister ja diktaator Itaalias, Herbert Hoover 31. Ameerika
Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi, kasvavad sotsiaalsed probleemid Äärmusliikumiste tugevnemine. Kominterm 1. Inimesed leidsid et probleem on ühiskondlikus korralduses 2. 1919 Moskvas mood. Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 3. 1920 kuuluas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsionile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele (kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks) 4. Eesmärk oli haarata võim, kasvõi vägivallaga 5
Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks.
Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad. Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus
pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on koondatud ühe isiku või isikute väikese ühma kätte; poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud; rahval puudub otsene võimalud oma juhtide otsuseid mõjutada; tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena Totalitaarne:Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito
Mussolini soovis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Rooma keisririigi ajal. Sõjaka välispoliitika tulemusena vallutati Abessiina, Albaania ja mõned teised alad ning peale seda kuulutati Itaalia riik impeeriumiks. Itaaliast sai Hitleri Saksamaa liitlane. Teise maailmasõja lõpul Mussolini võim kukutati ning ta hukati. Mussolini õpetus: Tähtsaimal kohal rahvus;Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele; Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Suured muudatused majanduses:Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks;Ettevõtteid kontrollis riik;Töölised jagati kutsekogudesse;Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone; Korporatsioonide ülesanne on tülide lahendamine;Valitsus kontrollis haridust;Inimeste tegevust jälgis salapolitsei; Kõik inimesed pidid teenima riiki SAKSAMAA- Saksamaad hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks
Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile Nürnbergi kogunemised- NSVL- Nõukogude sotsialistliku Vabariigi Liit, 1922 NEP- uus majanduspoliitika, (novaja ekonomitseskaja politika) 1921, eraettevõtlusele anti taas võimalus tegutseda, suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine
...............................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks partei ja üks ideoloogia. Eristatakse kaht tüüpi diktatuure: Autoritaarne diktatuur ehk autokraatia- üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioolinised piirangud. Autokraatia saab kesta teatud ajal, kest
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne)
Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik see tõukas uue sõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Komitern 1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern
hirmuvalitsus: rikutakse inimõigusi, kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Nt Saksamaa ja NSVL 7. Fasistlik diktatuur Itaalias: kehtestamine, iseloomulikud jooned sise- ja välispoliitikas. Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Itaalia oli 1. maailmasõjas kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, paisates Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini, kes 1922. aastal määrati peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse. 1925. aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce'le anti seadusega piiramatu võim, poliitilise
klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. Ametiühingute ja streikide keelustamine. Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine. Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. Mõjuvõimsate paramilitaarsete organisatsioonide tegutsemine. Omavoliline arreteerimine. Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitsuse poolt. Tsensuur. Võimalikud ilmingud. Võimu koondumine ühe inimese kätte. Liidrit ümbritsev isikukultus. Ebasoovitava elemendi väljaheitmine valitsevast parteist. Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz.
D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Eriti keeruline oli Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikide makstavad reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus kaotas raha väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida. Lahendused: Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale ka laenu
Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis Pärast sõja lõppu kasvas tööpuudus ning kaubandus ei taastunud eeldatava kiirusega. Kõige keerulisemad olid probleemid Saksamaal, mille maj.olukorda raskendasid Antand riikidele makstavad reparatsioonid. Maksejõuetuse tõttu okupeeris Prantsusmaa 1923 Ruhri, mis oli Saksamaa suurim tööstuspiirkond. Saksamaal hakkas hüperinflatsioon. Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine Igatsus kõva käega võimu järgi tugevdas 1920.a
Kokku oli 32 asutajaliiget. Eesti võeti RL 1921.a. Kaks tähtsamat organit: Täiskogu ja Nõukogu. Täiskogus olid kõikide riikide delegatsioonide esindajad. Nõukogus oli otsuste vastuvõtja. Sinna kuulusid 5 alalist liiget (UK, USA, FRA, ITA ja JPN) ning 4 vahelduvat liiget (vaheldus igal aastal). Ruhri okupeerimine Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemis Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923.a. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Eriti raskelt kannatas keskklass, kes kaotas
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern
167-168. II Saksamaa Hitleri diktatuuri ajal 2.1. Hitleri võimuletulek · 1929.a. puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitilist olukorda. · Taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus. · NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate II poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: lubadustest tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus. vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused. taastada Saksamaa sõjaline võimsus. saksa rahvuse (aaria rassi) üleolek teistest rahvastest. · 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. · 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks. · 1934.a. suri president P. von Hindenburg; uusi presidendivalimisi enam ei korraldata. Hitler kuulutati saksa rahva Juhiks (Führer`iks). · NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.220-222
ettepanekuga õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus Enamlaste võimu laienemine 1917-18: · riigipööre ei toonud veel siiski täielikult võimule, pidid jätkuvalt arvestama teiste vasakpoolsete parteidega · surmaohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, ei söandanud AK valimisi ära jätta, kasutades selleni jäävad aega terrori käivitamiseks vastaste vastu ja võimu kindlustamiseks · AK valimistel ülekaalus esseerid · 1918 tuli kokku ja võttis enamlastevastase hoiaku · 6. jaan 1918 enamlased tugevad, ajasid AK laiali, kevadel aeti esseerid minema, juulis üritasid esseerid mässu tõsta, kuid suruti maha-->esseride juhid lasti maha, vangilaagrisse-- >kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu: · Brest-Litovski kindluslinnas rahuläbirääkimised Sm-ga, sakslaste tingimused rängad, Vm
Itaalia >1861. a loodi Itaalia kuningriik =>iseseisva riigi tunnused, kuid mõju Euroopas pole >suured erinevused Põhja-Itaalia (arenenum) ja Lõuna-Itaalia (mahajäänud, suur väljaränne, maffia tegevus) vahel >agressiivne välispoliitika: tahtmine saada suurriigiks =>püüd kolooniad vallutada (prestiiz, tooraine) =>sõda Etioopias ebaõnnestus =>1912. a Türgilt Liibüa (kulukas sõda=>streigid) >Itaalia polnud ühtne =>pettumus ja rahulolematus, tekkisid äärmuslikud rühmitused, nt revolutsiooniline grupeering, mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu) Hispaania >1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku >20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad >pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased) >vilgas kultuurielu: Picasso, Dali Skandinaaviamaad
1924 Lenini surm 1928/29 NEPist loobumine, kollektiviseerimise, industrialiseerimise algus, Stalini diktatuuri kujunemise algus 1932-33 näljahäda Ukrainas 1937/38 massirepressioonid NSV Liidus 1939 23. aug mittekallalatungipakt + salaprotokollid Saksamaaga/MRP Veebruarirevolutsioon 1917 Põhjused Keiser Nikolai II (1894 -1917) autoriteedi langus. Keisrinna Aleksandra ja Rasputini negatiivne mõju keisri otsustele. Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides. Sõjaväsimus. Sõjaline ebaedu idarindel 1914 -1917. Suured inimkaotused - u 1,6 mln. Venemaa läänealade vallutamine Saksamaa poolt. Probleemid suurlinnade varustamisel esmatarbekaupadega. Tööliste streigid. Talurahva maapuudus, madal elatustase. Riigi suur võlakoormus, sh välisvõlg pankrotioht Nikolai II kukutamine ja kaksikvõim 1917 veebr okt
aasta lõpul hõivas Punaarmee ägedate lahingutega kogu poolsaare; Krimmi poolsaare admiraril, Wrangelil, õnnestus suurem osa oma vägedest siiski evakueerida. · Kuigi partisanisõda enamlaste vastu jätkus veel aastaid, oli kodusõda 1922.aastaga lõppenud. Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike. · Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas. Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping. (ptk.9) USA astumine maailmasõtta · 6.aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. · Saksamaa mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab oma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub. Saksa pealetung läänes · 8
ettepanekuga õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga livkideeriti mõisnike suurmaaomandus Enamlaste võimu laienemine 1917-18: riigipööre ei toonud veel siiski täielikult võimule, pidid jätkuvalt arvestama teiste vasakpoolsete parteidega surmaohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, ei söandanud AK valimisi ära jätta, kasutades selleni jäävad aega terrori käivitamiseks vastaste vastu ja võimu kindlustamiseks AK valimistel ülekaalus esseerid 1918 – tuli kokku ja võttis enamlastevastase hoiaku 6. jaan 1918 – enamlased tugevad, ajasid AK laiali, kevadel aeti esseerid minema, juulis üritasid esseerid mässu tõsta, kuid suruti maha-->esseride juhid lasti maha, vangilaagrisse-- >kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu: Brest-Litovski kindluslinnas – rahuläbirääkimised Sm-ga, sakslaste tingimused rängad, Vm
kasutades osaliselt demokraatlikke meetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadi endale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht; seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ning kasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. · Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid: Autoritaarne diktatuur Totalitaarne diktatuur Võimutäius on koondatud ühe isiku või väikese rühma (nt Võimutäius on koondatud ainuparteid juhtiva kõrgemad sõjaväelased) kätte. isiku kätte; sõjavägi on täielikult allutatud. Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimises; kodanikuõiguste ja -vabaduste pidev rikkumine. Ideoloogilised ettekirjutused on palju vabamad; vanemad Mingi ideoloogia järjekindel kasutamine ja
kohtumõistmine nende üle, keda süüdistatakse kahjurluses või diversioonis ja maksimaalne karistusmäär riikliku kuritegevuse eest tõstetakse 25 aastale. Poliitilisi süüdistusi hakati läbi vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse langetamisega. RK Nõukogu esimehe Molotovi ettepanekul lihtsustati kohtupidamist veelgi - süüdimõistmine nimekirjade kaupa. DEMOKRAATIA KRIIS EUROOPAS 20-AASTATEL TINGITUD MAJANDUSKRIISIST 1918. a järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks sellistes riikides nagu Itaalia, Saksamaa ja Austria /---/ Demokraatia on keerukas valitsemisvorm. Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides olid demokraatlikud süsteemid välja arenenud pika aja jooksul. Paljudes Euroopa riikides aga paraku puudusid demokraatliku süsteemi juured ning rahval ei olnud eelnevat demokraatiakogemust. Demokraatiad, mis tundusid täiuslikena paberil - näiteks Weimari
1915 algas allveesõda 1916 Sõtta astuvad rumeeina ja portugal antanti poolel Hakkab ilmnema sõjatüdimus Verduni lahing- maailmasõja veriseim lahing Henri Petain- prantslaste juht, prantsusmaa au Somme’i lahing- tanki esmakasutamine Jüüti merelahing- jäi viiki 1917 USA sõttaastumine ja Venemaa kokkuvarisemine 1917a suurimad lahingud Läänerindel Nivell’i tapatalgud- suur hulk hukkunud prantslasi Caporetto- Itaalia rinde kokkuvarisemine Cambrai- saksa väed löövad Inglise-Prantsuse pealetungi tagasi Sõda Läänes venis jätkuvalt USA sõttaastumine raskendas Saksamaa olukorda Saksamaa huvides oli, et Venemaa võimalikult kiiresti sõjast lahkuks Segane olukord Venemaal tuli Saksamaale kasuks Venemaa olukord 1917 a algul Majanduse kokkuvarisemine Sõjaline ebaedu Sõjatüdimus Toidu- ja küttepuudus Talurahva rahulolematus seoses maapuudusega
· Vale majandamine · Euroopa majanduse nõrkus · Vähenenud sündivus arenenud riikides, mis vähendas tarbimist. Rängemini tabas kriis Saksamaad. Saksamaa põhjusteks: · Kriisi tingimuses tuli edasi maksta reparatsioone · Uus inflatsiooni laine · USA kapitali väljatõmbamine · Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes · Laene ei saadus SBR ja Pr majanduskriis nii väga ei tabanud. Samas langes tootmise tase, suurenes tööpuudus ja paljud ettevõtted, pangad pankrotti Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.) Kriisist väljumise abinõud Keinsianistlik majanduspoliitika: · USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud. · 1932.a
Venemaal 1917) või kasutades osaliselt demokraatlikke meetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadi endale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht; seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ning kasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. 1.2. Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid: Autoritaarne diktatuur Totalitaarne diktatuur Võimutäius on koondatud ühe isiku Võimutäius on koondatud või väikese rühma (nt kõrgemad ainuparteid juhtiva isiku kätte; sõjaväelased) kätte. sõjavägi on täielikult allutatud. Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimises; kodanikuõiguste ja -vabaduste pidev rikkumine. Ideoloogilised ettekirjutused on Mingi ideoloogia järjekindel
rahukõnelesi alustas Eesti siiski üksinda. 3. jaanuaril 1920 jõustus vaherahuleping (alla kirjutati 31. detsember 1919) ja lõplik rahu saabus 2. veebruar 1920. Eesti rahudelegatsiooni juhtis Jaan Poska. Tänu rahulepingule sai Eesti 15 kuldrubla, tunnustati üksteise iseseisvust ning Eesti said soodsa riigipiiri. III Maailma kahe maailmasõja vahel 1. Maailm Esimese maailmasõja järel. Peale I maailmasõda oli kõige raskem Saksamaal – ebakindel rahandus, reparatsioonid, inflatsioon ja tööpuudus. Kuna neil oli probleeme reparatsioonide maksmisega, okupeerisid Prantsusmaa ja Inglismaa 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna. Seetõttu aktiveerisid Saksamaal äärmusliikumised – nt Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP/ „Müncheni õlleputš”) 1919 loodi Moskvas Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern, mille eesmärk oli ülemaailmne proletaarlaste (vaeste palgatööliste) revolutsioon. Toetati teiste riikide kommuniste ja kutsuti üles
kõikjal üldine. Kuid revolutsiooni ei toimunud ja oma eesmärkide saavutamiseks kasutasid tööerakondlased konstitutsioonilisi vahendeid. MAJANDUS. Inglismaa majanduslik seisund polnud peale sõda enam endine, sest mujal maailmas arenes ka tööstus kiires tempos edasi ning Inglismaa väljaveovõimalused vähenesid tunduvalt. Eriti kannatasid vanad, traditsioonilised tööstusharud nagu söe-ja laevaehitus, samuti tekstiilitööstus. Seetõttu oli tööpuudus tol ajal püsivalt kõrge. 1926. a. toimus Inglismaa ajaloos esimene ja ka viimane üldstreik, mis lõppes siiski streikijate kaotusega. Tähelepanu väärib see, et streigi käigus suudeti vältida verevalamisi, kuigi streikijate arv ulatus 4 miljonini. 1920-ndatel aastatel käis äge vaidlus vabakaubanduse-ja protektsionismi pooldajate vahel, mis lõppes 1932. a. tollide kehtestamisega Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust. VÄLISPOLIITIKA
o Armeenlased elasid Nõukogude Liidu ja Türgi piiril, Türgi süüdistas armeenlasi VM aitamises sõjas; türklased küüditasid armeenlased Süüria kõrbetesse, mehed hukati, saadeti kodumaalt ära (deporteeriti), paigutati laagritesse o Genotsiid kindla rahva teadlik hävitamine o Etniline puhastus ehk etnotsiid genotsiidi vorm, mille eesmärk on vastaste hävitamine saavutada vallutatud ala üle kontroll VERSAILLES' RAHULEPING JA I MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED 18. jaanuar 1919 Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki, kes olid kõik kas SMga sõdinud või temaga diplomaatilised suhted katkestanud o Keskendudti peamiselt PM ja IM huve arvestavate rahulepingute koostamisele o USA president Woodrow Wilson esitas kõiki hõlmava rahu sõlmimiseks ettepanekud, kuidas
1969) ja Semjon Budjonnõi (1883-1973), kes kumbki oma sõjaliste saavutuste poolest silma ei paistnud. Valgete juhid: Bolsevike vastu sõdivate armeede juhid olid enamasti monarhistlikult meelestatud endise tsaariarmee ohvitserid ja tsaaririigi äärealade rahvuslased. Esimesed 8 tahtsid monarhistliku Venemaa taastamist, teised oma kodumaa iseseisvumist. Seetõttu koostöö erinevate bolsevike vastaste vahel oli thti üsna vaevaline või puudus täiesti. Kindralleitnant Pjotr Krasnov (1869-1947) oli üks esimesi bolsevike vastu väljaastujaid. Järgnesid ratsaväekindral Aleksei Kaledin (1861-1918), kindralleitnant Grigori Semjonov (1890-1946), kindral Mihhail Aleksejev (1857-1918), kindral Kornilov, kindralleitnant Aleksandr Dutov (1879-1921), kindralleitnant Anton Denikin (1872-1947), admiral Aleksandr Koltsak (1874-1920), kindral Nikolai Judenits (1862-1933), kindral Pjotr
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
