Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

20. saj kunst (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

20-saj kunst #1 20-saj kunst #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kasparkaljurand Õppematerjali autor
faili nimi ekslikult muusikaajalugu, kuid dokument sisaldab endas ainult kunstiajalugu käsitlevaid teemasid

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Kunsti konspekt

20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
thumbnail
3
odt

20.sajandi I poole suundumused kunstis.

20.sajandi I poole suundumused kunstis 20. sajand on kunstiajaloos omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv kunst. Sellisele väljendusrikkuselepanid aluse postimnressionistid, kes olidki omamoodi vahelüliks vana ja niinimetatud moodsa kunsti vahel. Sellist progressi kunsti vallas võib seletada tohutute muutustega inimühiskonnas- kirik oli taandumas oma juhtpositsioonilt, teadusele oli avatud kõik teed, ühiskond urbaniseerus ja moderniseerus peadpööritava kiirusega, moodi tulid erinevad parateadused.-religioonid, ning -arusaamad

Kunstiajalugu
thumbnail
11
rtf

Erinevad kunstiliigid

Konstruktivism väljendus peale kujutava kunsti ka arhitektuuris, disainis ja moes. Konstruktivistid · Aleksandr Rodchenko · Ella BermannMichel (1896­1971) · Norman Carlberg (1928­) · Avgust Cernigoj (1898­1985) · John Ernest (1922­1994) NAIVISM Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid navistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis on ebatavaline. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Kuulsaimad naivistid · Ivan Generalic · Niko Pirosmanasvili · Henri Rousseau · Paul Kondas DADAISM (19161924) Dadaism tekkis Zürichis ja selle loojateks olid Tristan Tzara, Hans Arp,

Kunstiajalugu
thumbnail
12
doc

Kunsti liigid ja kunstnikud

Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti

Kunstiajalugu
thumbnail
6
doc

20. sajandi I poole peamised kunstivoolud

20. sajandi I poole peamised kunstivoolud Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult iga kunstnik, vaid ka iga teos on unikaalne,kordumatu. ( ,, 20. Sajandi kunst " A. Juske , J. Kangilaski , R. Varblane ) Inimeste elutingimused on viimase saja aasta jooksul muutunud märgatava kiirusega,nii samuti on toimunud suured muutused ka kunstis. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea neljasaja aasta jooksul. 20. sajand on kunstiajaloos justkui omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mariliisneubauer.htm ) 20

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Minimalistlik muusika

näiteks "Fontääni" pani ta välja R. Mutti nime all ning üks tema tuntumaid pseudonüüme on Rrose Selavy. FUTURISM - Futurism (ladina futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!".Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul

Muusikaajalugu
thumbnail
2
docx

Kunsti detentsid 20 sajandi I poolel

Rühmitus oli ühtne 1907.aastani.Rühma liikmedest olid tähtsad veel ka Raoul Dufy(1877-1953),Andre Derain(1880-1954),Maurice Vlaminck(1876-1958),Georges Roualt(1871-1958). Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks. Ekspressionism(pr. k expression-`väljendus`).Ekspressionistide eelkäijaks oli Vincent van Gogh ja Edvard Munch, aga järjekindlalt hakkasid ,,väljendust" rõhutama just foovid.Väljenduslik kunst Saksamaal, sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika.19 ja 20 sajandi vahetusel olid noorte kunstnike suurimateks eeskujudeks Ferdinand Hodler ja Edvard Munch, aga huvi tunti ka postimpressionistide ning Kaug-Ida ja keskaja kunsti vastu. 1905.a. ekspressionistide rühmitus ,,Die Brücke"(,,Sild") Dresdenis, mille oli Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938) ja Karl Schmidt ­Rottluff(1884-1976), hiljem

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

20. saj kunst

Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism ­ põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (juugendliku stiiliga; Kolm

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun