20. ja 21. saj olulisemad kunsti mõisted ja selgitused (0)

20. ja 21. saj olulisemad kunsti mõisted ja selgitused
Abstraktsionism  ehk  abstraktne   kunst - ka nonfiguraalne kunst ehk  esemetu  kunst ehk 
absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Maali meeleolu ja 
kompositsioon luuakse värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil. Abstraktsionismi puhul 
ei lähtuta reaalsetest  objektidest . Abstraktsionism on välja kasvanud mitmetest 20. sajandi 
kunstivooludest.
Impressionism  – iseloomulikud ja nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud 
ruumiplaneering. Rõhutatakse valgust ja selle muutumist. Maaliti igapäevastel  teemadel  ja sageli 
vabas õhus.
Postimpressionism  - rõhutati geomeetrilisi vorme, mida hakati suurema mõju saavutamiseks 
moonutama. Kasutati ebaloomulikke ja meelevaldseid värve. Kasvas välja impressionismist.
Puäntillism - väikeste värvitäppide süsteemne kasutamine. Sellises stiilis maalid ei ole lähedalt 
vaatamiseks. Lähedalt vaadates paistavad üksnes värvilised täpid. Eemalt vaadates sulavad täpid 
optiliselt üksteisega kokku ja moodustavad  kujundid . 
Ekspressionism - esiplaanil  inimese traagiline sisemaailm, tema tunnete ja tõekspidamiste 
kujutamine. Maalidel kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, kontrastvärve ning tugevaid musti  
kontuure.
Maastikumaal  – kõige vanem maaliliik (alates antiikajast). Maalitakse reeglina looduses. 
Maastikumaal ehk peisaaž on maaližanr, mis on keskendunud looduse kujutamisele. 
Maastikumaali viljeleja on maastikumaalija ehk peisažist.
Konstruktivism - pärast I Maailmasõda tekkinud kunstisuund peamiselt arhitektuuris ja 
skulptuuris, kus hakati koos kasutama erinevaid geomeetrilisi vorme
Kubism  – 1910. a Prantsusmaal tekkinud  kunstivool , kus lahutati reaalsed 
esemed algvormideks (kuupideks, keradeks, risttahukateks jne). Seejärel pandi deformeeritult
(moonutatult) pilt kindla süsteemi kohaselt kokku.
Futurism  ehk tuleviku kunst - 20. sajandi alguses Itaalias tekkinud kunstivool, mis eitas täielikult 
mineviku kunstitraditsioone ja idealiseeris kaasaegset tööstuslikku progressi.
OP-kunst ehk Optiline kunst - arenes välja 1950.-1960. a abstraktsest kunstist. Op-kunst põhineb 
optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate  kujundite  ja värvuste kordusel 
maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas 
tõeliselt ruumiline või värelev. Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine
maalipinnal (teinekord väga ärritav).
POPkunst - tekkis 1950.-1960. a. Loomingus kasutatakse massikultuurile 
omaseid elemente nagu reklaam ja iidolid . Selliselt said konveierliinilt tulnud 
supipurkidest ja pesupulbripakkidest korraga kunsti lemmikmotiivid. Samuti 
hakati uusi teoseid seeriatena paljundama nö 15 minutit kuulsust. Selline kunst 
on kaasaegne ja väljaspool kunstimuuseume seisev nähtus.
Popkunstnikud on jätnud vaataja meelega oma arvamuse ja hinnangutega omapäi.
Igaühe enda otsustada kas tegemist on tarbimisühiskonna ülistuse, kritiseerimise, oskusliku 
sekkumisena äritegevusse või hoopis pilaga.
Funktsionalism  - 1920. a arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismis 
peab ehituse või eseme kujundus kajastama tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest ka suuna nimi). 
Esteetiline  välimus on võrdselt tähtis tehniliste, sotsiaalsete ja majanduslike teguritega.