20 võõrsõna meediast (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Häälikuühendi põhireeglid, võõrsõnad

NT! fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; pearõhk kaugemal kui esisilbil NT! paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis NT! akadeemia, galerii, idee, marinaad; häälik o kaugemal kui esisilbis NT! auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; eesti keeles tavatud häälikuühendid NT! bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea. NB! Võõrsõna ei ole tsitaatsõna (eestikeelses tekstis kasutatav võõrkeelest võetud sõna, mida kirjutatakse ja hääldatakse vastava keele kombe kohaselt, eestikeelses tekstis esinedes on need kursiivis). Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele hääldusreeglid on lihtsustunud, ja neis ei esine võõrtähti c, q, w, x, y.

Eesti keel

6

doc

Eesti keele õigekirja konspekt

EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid ­ kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: ­ samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; ­ varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ­ ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett ­ baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: ­ asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad,

Eesti keel

24

pptx

Sissejuhatus ortograafiasse

Kaashäälikuühendis kirjutatakse ka ülipikk f ja s ühe tähega: harf, surf, golf; vrd teise tulba pikka s-d esimese ja kolmanda tulba ülipika s-ga: bors (selle) borsi (seda) borsi burs bursi bursi puns punsi punsi revans revansi revansi revanseerima  Võõrsõnade kirjutamine Näpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel 1. Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kirjutus ei olene rõhust, sest eri isikud rõhutavad erinevalt. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob, atentaat, limonaad, tomahook, sünagoog, paradiis, fotograaf, reportaaz.  VÕÕRSÕNAD Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole:  Üks täishäälik

Eesti keel

40

ppt

Taheortograafia- g, b, g, k, p, t, h, i, j õigekiri

TÄHEORTOGRAAFI A  EESTI KIRI JA TÄHESTIK  Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik:  Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä,  ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g,  h, j, k, l, m, n,�

Eesti keel

5

doc

EESTI ORTOGRAAFIA PÕHIPRINTSIIBID

buduaar diktaat graniit bukett diskreetne granuleerima buklet diskussioon greip buliimia dogmaatik grimass butafooria drastiline groteskne buum dzentelmen grupeerima börsindus dzoki guass büdzett dublaaz guljass bülletään duplikaat gurmaan bürokraat dünaamika gürsa büst düstroofik Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob, atentaat, limonaad, sokolaad, tomahook, sünagoog, paradiis, fotograaf, reportaaz. Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole. ÜKS TÄISHÄÄLIK aktsionär kormoran restoran

Eesti keel

11

rtf

Foneetika konspekt

FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine ­ missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnuste

Eesti foneetika ja fonoloogia

9

doc

Eesti keele häälikuortograafia probleeme

yuppie, millest on saanud pintsaklipslane, kuid sõna show pole siiani endale vastet leidnud.Üldlevinud roogade nimetused võiksid samuti jääda oma originaalkujule, kuid aastatega eesti keelde juurdunud nimetusi, näiteks rostbiif(roastbeef) ja biifsteek(beafsteak) ei ole mõtet tagasi originaal keelde muuta. Võõrnimedetuletiste puhul tuleb nime algneortograafia säilitada. Moodustades kohanimest Wales selle koha asuka saame waleslane. 1.2 Millise kuju võtab võõrsõna On laensõnu, mis tulevad eesti keelde otse mõnest teisest keelest ja võtab siin omale sobiva kuju, kuid on ka sõnu, mis tulevad meie keelde läbi mitme keele ja millele on õiget kirjapilti raske anda.Palju on selliseid laensõnu võetud inglise keelest. Tihti juureldakse, miks kasutatakse eesti keeles sõna baarmen just nii. Inglise keeles tähenda sõna men mehi mitmuses, ainsuses peaks olema man. Siinkohal tulevad mängu varasemad laensõnad gentleman(dzentelmen) ja

Eesti keel

10

doc

Hääldus ja hääldusteadused

Keel kui süsteem HÄÄLDUS JA HÄÄLDUSTEADUSED 3. Häälikute moodustumise foneetilised alused. Konsonandid ja vokaalid 3.1. Konsonantide klassifikatsioon (skeem 5) 3.1.1. Liigitus moodustuskoha järgi (vt tabeli veerud): labiaalid ehk huulhäälikud (k.a dentilabiaalid ehk labiodentaalid: f, v) dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambavallihäälikud palataalid ehk kõvasuulaehäälikud velaarid ehk pehmesuulaehäälikud uvulaarid ehk nibuhäälikud farüngaalid ehk neeluhäälikud larüngaalid ehk kõrihäälikud (ka: glotaalid

Keeleteadus alused

Kommentaarid (0)