Wilbur Wright sündis 1867 Indianas Millville'is, Orville 1871 Ohios Daytonis. Neil oli viis õde- venda: Reuchlin, Lorin, Katharine ning kaksikud Otis ja Ida. Kumbki vend ei abiellunud kunagi. 1878. aastal tõi nende isa, kes oli piiskop ja reisis tihti, kahe noorima poja jaoks koju mängu helikopteri. Seade tugines Prantsuse lennunduspioneeri Alphonse Pénaud' leiutisele. See oli umbes pool meetrit pikk. Wilbur ja Orville mängisid sellega, kuni see katki läks, ja ehitasid siis endile ise uue. Nad said sellest mänguasjast huvi lendamise vastu. Mõlemad vennad käisid keskkoolis kuid kumbki neist ei lõpetanud. Pere äkiline kolimine 1884. aastal Richmond, Indianast Daytonisse takistas Wilburil oma diplomit saamast pärast nelja aastat keskkooli. Orville sattus algkoolis pahandustesse ja visati sellepärast koolist välja. 1885 või 1886 aastal löödi Wilburit kogemata hokikepiga näkku, mille tagajärjel ta kaotas oma esihambad
tekitades nii ahelreaktsiooni. Click to edit Master text styles ·. Uraani lõhustumisel vabanevat energiat Second level kasutatakse tuumaelektrijaamades ja Third level laevadel ka allveelaevadel. Fourth level Tuumareaktsiooni kasutatakse mõnede Fifth level ainete sünteesimiseks samuti. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam , kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam Obninski tuumaelektrijaam alustas Click to edit Master text styl tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Second level 2009. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat
"Esimene lend kestis vaid 12 sekundit, lend, mis on väga tagasihoidlik võrreldes lindudega, kuid see oli siiski esimene maailma ajaloos, mille puhul inimest kandev masin tõstis ennast oma jõul õhku, seilas otse ilma kiiruse vähenemiseta, ning viimaseks maandus ilma purunemata." Wilbur ja Orville Wright maailma esimese mehitatud ning motoriseeritud lennu kohta, mille pikkuseks oli 40 meetrit. (17. detsember 1903). Wilbur ja tema noorem vend Orville parandasid ning tootsid jalgrattaid. Kiriku piiskopi poegadena, olid nad mõlemad vallalised, kes ei lõpetanud kunagi keskkooligi. Kuid nad veetsid terve lapsepõlve, tegeledes ühise huviga lendamise vastu, mis sai alguse ainult ühest mänguasjast. Peagi sai huvist kinnisidee saavutada inimese lendamine. Mida rohkem Wilbur lubes lendamise kohta, seda rohkem ta veendus inimese lendamise võimalikkusesse. Koos oma mehaanilisest võlurist venna Orville'ga said nendest iseõppinud insenerid
Tuumaelektrijaam Sissejuhatus Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral
Vennad Wright ja lennuki leiutamine Maria Düna Nikitos Ille 11.A Kes nad olid? •Vennad Orville Wright (19. august 1871 - 30. jaanuar 1948) ja Wilbur Wright (16. aprill 1867 - 30. mai 1912), olid kaks ameeriklast, kes leiutasid ja ehitasid maailma Orville Wright Wilbur Wright Lapsepõlv •Wilbur Wright sündis 1867 Indianas Millville'is, Orville 1871 Ohios Daytonis. • Neil oli viis õde-venda: Reuchlin (1861–1920), Lorin (1862–1939), Katharine (1874–1929) ning kaksikud Otis ja Ida (1870– Orville Wilbur Lapsepõlv • Ükskord tõi nendele isa, kes oli piiskop ja reisis tihti, kahe noorima poja jaoks koju mänguhelikopteri. Umbes poole meetri pikkune seade tugines Prantsuse lennunduspioneeri Alphonse Pénaud' leiutisele. See oli tehtud paberist, bambusest ja korgist koos kummist
tiiva noolsusega, deltatiivaga ja muudetava tiiva kohtumisnurgaga lennukiteks. Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall- lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitlennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muudest kiududest. Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Orville (vasakul) ja Wilbur (paremal) 1876. aastal. Mõlemad vennad käisid keskkoolis kuid kumbki neist ei saanud diplomeid. Pere äkiline kolimine 1884. aastal Richmond, Indianast Daytonisse (kus pere oli 1870. aastatel elanud) takistas Wilburil oma diplomit saamast pärast nelja aastat keskkooli lõpetamist. 1885-86 aasta talvel sai Wilbur kogemata hokikepiga vastu nägu sõpradega jäähokit mängides, põhjustades tal esihamba kaotuse
Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamade kasutamise plussid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaamade kasutamise miinused Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See
bioloogilisest suutlikkusest. 6 Inimese ökoloogiline jalajälg 3.Inimeste ökoloogilised jalajäljed Inimeste ökoloogilised jalajälgede all mõeldakse, kõike, kus inimene on looduses midagi muutnud, kahjustanud või hävitanud. Näiteks toodetakse erinevaid energia vorme, mis võivad loodusesse saata kahjulikke aineid. Teisalt on hoopis sõjas kasutatud tuumapommid olnud ka loodusele väga kahjulikud. 3.1.Energiad mida toodetakse On energiaid, mis ei kahjusta Maad, kuid on ka neid, mis seda teevad. Need kõik on omal viisil Maale kahjulikud. 3.1.1.Keemiline energia Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Lihtsaim näide on süsinikku sisaldavate
2008 Referaat Tuumaelektrijaam Füüsika Juhendaja: Indrek Karo Mari Parts Pelgulinna Gümnaasium Sisukord Tuumaelektrijaam.......................................................................................
sisseviimine võib toimuda pidevalt, ilma reaktori seiskamiseta ümberlaadimise otstarbel. Ühtlasi see eelis komplitseerib ka reaktori konstruktsiooni ja rakendab ta tööd, sest kütuse pidevaks regenereerimiseks on vajalik spetsiaalne sõlm, milles kogu aeg peab viibima osa reaktoris ringlevast lõhustuvast materjalist. 5 AATOMIELEKTRIJAAMAD Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Elekter on praegusel ajal kõige käepärasem ja mitmekülgsem energia vorm ning teadlased ennustavad elektri osatähtsuse suurt kasvu ka tulevikus. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene aatomi- ehk tuumaelektrijaam ehitati 1954.a.
Referaat Tuumaelektrijaam ******* 10R2 ********* 2012 Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tänapäeval annavad tuumajaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu
e gaasireaktor a või elekter veeris TUUMAELEKTRIJAAM Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö
isegi roheline liikumine muudab oma suhtumist tuumaenergiasse, kui nad näevad, et see on viimane reaalne energiasaamise võimalus. Mitte tuumajaamad, vaid fossiilsed kütused on põhjustanud happevihmu, kliimamuutusi ja hävitanud metsi. 5) Üks peamine baasenergia ressurss, ei sõltu ööpäeva-ja kuutsüklitest ega aastaaegadest Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaenergeetika põhiliseks toormaterjaliks on Uraan (U). Uraan on hõbevalge läikiv raskemetall, mis kattub õhu käes aeglaselt musta oksiidikihiga. Radioaktiivne element, mille radioaktiivse lagunemise lõppsaadus on plii.
· Tuumareaktor on seade, milles tuumareaktsioonid toodavad suuri soojushulki · Esimese tuumareaktori pani käiku Igor Kurtsatovi juhtimisel töötanud füüsikute kollektiiv 25. detsembril 1946. a. Põhilised reaktori osad · Uraanivardad · Neutronite aeglusti ja peegeldi · Soojuskandja · Aurugeneraator Tuumareaktorite tüübid · Aeglastel neutronitel töötav reaktor · Kiiretel neutronitel töötav reaktor Aatomielektrijaam · Elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest · Esimene aatomielektrijaam ehitati 1954. a. Obniskis Aatomielektrijaamad maailmas 2009 aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast · USA-s 104 · Prantsusmaal 59 · Jaapanis 53 · Venemaal 31 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam · Loviisa tuumaelektrijaam · Ignalina tuumaelektrijaam
tuumaenergeetika Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumajaamades kasutatakse kütusena enamasti uraani. See on maakoores võrdlemisi tavaline element, mida leidub praktiliselt kõigi kivimite koostises. Kaevandamisväärses kontsentratsioonis leidub seda elementi aga vähestes kohtades. Tuumade lagunemise käigus vabaneb energia, mida on vaja tuumajaama käigus hoidmiseks. Tuumajaamas reguleeritakse lagunemisprotsessi nii, et ühe tuuma lagunemine tooks kaasa vaid ühe
dest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. · Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergia toodangust on: Prantsusmaa (~78%) Leedu (~70%) Slovakkia ja Belgia (~55%) Rootsi (~50%) USA (~20%) · Valmimas on 27 uut reaktorit 11 riigis. Tuumaelektrijaamade paiknemine Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. + · Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. · Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid. · Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud.
Kõik inimesed olid hämmastunud. Rahva seas oli olnud ka Edisoni New Yorki konkurent, kes käis purjus peaga ringi ja karjus rahvale, et tema oli õige hõõglambi leiutaja, kuid mitte keegi ei kuulanud teda. Edison kasutas söestunud bambuse ribasi oma esimeseks hõõguvaksniidiks. Praegu kasutatakse hõõgniidi materjaliks volframit. 6 2. Peatükk – 20. Sajandi leiutised 2.1 Lennuk Lennuki leiutasid Orville ja Wilbur Wright. Orville ja Wilbur olid kaks ameerikast pärit venda. Nad sündisid suurde perre, kus kokku oli 7 last.Oliver sündis 19.08.1871 ja Wilbur 16.04.1867. Nad olid mõlemad rattamehanikud ja -tootjad.Oliveri algatusel alustasid nad 1889 printimis äri. Märtsi kuus hakkasid nad välja andma ajalehte „The west side news“ ehk „Lääne poole uudiseid“. Natuke hiljem aastal 1890 muutsid nad ajalehe iga päevaseks ja selle nimeks sai „The evening item“. Seda nad antsid välja aga ainult 4 kuud
Tuumaelekterienergia ESSEE Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suurtes kogustes. Planeedi elektrienergiatoodangust moodustab tuumaelekter umbes 18%. 20. detsember 1951 USAs toodeti esimest korda tuumareaktori abil elektriaenergiat. Esimene tuumaelektrijaam alustas 27. juuni 1954. Maailmas on kokku 442 tuumareaktorit. Tuumaenergia avastas M. H. Klaproth aastal 1789. Tuumaenergia tekitamiseks lõhustatakse tuumasid ja selle tagajärjel vabaneb suur osa energiat. Reaktoris toimub tootmiseks ahelreaktsioon. Seal vabaneb energia soojusena. Soojust kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Turbogeneraatorid kasutavad töötamiseks auru. Ahelreaktsioonis pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega
Aatomituum on looduse fundamentaalne energiaallikas. Tüüpilises tuumareaktsioonis eraldub miljon korda rohkem energiat kui tavalises keemilises reaktsioonis. Päikeseenergia, mis tekib Päikese sügavuses toimuvates tuumaprotsessides, kujundab Maa ilmastikku ja kütab lõppkokkuvõttes, pärast mitmeid muundumusi, meie tuba ja hoiab alal meie keha elutegevuse. Juba pool sajandit on inimesed püüdnud omal käel tuumaprotsessidest energiat saada ja seda võrdlemisi edukalt tuumaelektrijaamade osa planeedi elektrienergiatoodangus on umbes 18%. Mis on tuumaenergia? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu Tuumaenergia ajalugu on lühike. 1789. a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine aga uraandioksiid, mitte puhas uraan. Klaproth suri 1817.a ega saanudki oma eksitusest teada
Transpordilenukiteni oli veel küll palju aega, kuid esimene samm oli sellega astutud. Teaduse areng 1930ndatel aastatel sünnitas uue tähtsa leiutise inimkonna ajaloos: tuumapommi. Kuigi sõja käigus on tuumapomme lõhatud kõigest kaks korda teise ilmasõja lõpus Jaapanis, viis toomapommi leiutamine ka millegi positiivseni: 1954. aastal läks käiku maailma esimene tuumaelektrijaam. Tuumaenergiat loetakse küll väga ohtlikuks, kuid tegelikult on tuumaenergia kõige odavam ning loodussäästlikum energia. Kuigi praegusel ajal paljud looduskaitsjad võitlevad tuumaenergia leviku vastu usun, et just tuumaenergia on lahendus meie üha kiiremini suurenevale energiatarbimisele. Tänapäev Viimase aja kõige tähtsam leiutis, ilma milleta ei oleks tänapäevane infoühiskond
Tuumaenergia 2014 Tuumajaamad maailmas ● elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest ● 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. ● Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (58), Jaapan (50) ja Venemaa (32). ● Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Esimesed tuumaelektrijaamad ● Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. ● Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. ● esimene tööstusliku võimsusega tuumajaam - Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis Tuumaelektrijaamade eelised ●ei eralda kasvuhoonegaase ●tekib vähe tahkeid jäätmeid ●kulub vähe kütust Tuumaelektrijaamade ohud ●jäägid on radioaktiivsed
Tuumapomm Autor: Rodion Krupin Juhendaja: Reet Ernits 9.Klass Tuumapommid · Tuumapomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · See on esimene väljatöötatud tuumarelv ja ainuke sõjas kasutatud tuumarelv. · Tuumapomm töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames. · Tuumarelvi on sõjaolukorras kasutatud kaks korda: Hiroshimas ja Nagasakis 1945. aastal. Tuumapommid · Tuumarelva kasutamistest hakkasid esimesena rääkima Inglise teadlased kaua enne teise maailmasõja puhkemist. · 1939. aastal teadsid juba kõik füüsikud, et sellist relva on võimalik luua. · Natsi-Saksamaal pidurdas uuringuid see, et parimad
Tuumaenergia Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Tuumaelektrijaamade rajamisest on enamasti huvitatud ainult riigid, kel pole teisi energiaallikaid(nt. Jaapan, Lõuna-Korea, ja Prantsusmaa). Kekkonnakaitsjate survel on mtimeid tuumajaamu suletud. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumaelektrijaama kasutamise plussid Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid. Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses. Tuumaelektrijaama kasutamise miinused Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed,
lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Esimese vesinikpommi juures kasutati veeldatud deuteeriumi. Tänapäevastes pommides kasutatakse liitium-deuteriidi. Tuumapommi ehitus Tuumapommi ajaloost 1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy ).
Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Eesti ökoloogiline jalajälg Inimeste ökoloogiline jalajälg Keemiline energia Tuumaelektrijaam Tšornobõli katastroof Fukushima tuumaõnnetus Tuumapommid ja - relvad Hiroshima Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit.
sooritamas 2 LENNUMASINATE EHITUS 19. SAJAND Paljud iidsed lood räägivad lennundusest, nagu näiteks Kreeka legend Ikarusest ja Daedalusest, samuti India legend Vimanast. 400 eKr ehitasid väidetavalt kreeklased esimese lennumasina, mis oli linnu kujuga ning millele pidi ise hoogu andma, siinpuhul väntama. Legend väidab, et see lennumasin lendas oma 200 meetrit. Peale lendu olevat kõrgemad isikud selle masina hävitanud. Lugu ise on levinud mööda ilma päris kaua, aga selle autentsus on tänapäevalgi teadmata. Senikauaks jääb see ainult legendiks ning mitte faktuaalseks tõeks. Esimene lennukiprojekt valmis maailmakuulsa Itaalia leiutaja Leonardo da Vinci käe
ja aerofotolennukid. Õhkutõusmis- ja maandumisomaduste järgi liigitatakse lennukeid pika hoo- ja pidurdusjooksuga, lühistart- ja püststartlennukiteks. Lennukauguse järgi liigitatakse neid pikamaalennukiteks (600010 000 km), keskmaalennukiteks (30006000 km) ja lühimaalennukiteks. Lennukiiruse järgi liigitatakse neid eel- ja ülehelikiirusega lennukiteks. Lennukeid liigitatakse ka jõuseadme ehk lennukimootori tüübi järgi. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Aastal 1901 sooritatud lendudel olid vennad õppinud lauglennukeid kõigi kolme telje ümber oma tahtmist mööda pöörama. Ometi, ... nad uskusid, et lõpliku edu saavutamiseks kulub neil palju aastaid. Olukord oli küllaltki problemaatiline, paljud asjad selgusetud, mistõttu Wilbur pani ühel päeval Orville'ile ette vedada kihla, et inimkond ei suuda ka veel 1000 aasta pärast lennata. Seda vaid kaks aastat enne lõplikku edu
Aatomirelvade kasutamine teise maailmasõja ajal Mis viis selleni? 1945. a - pm sõjategevus lõppenud, Saksamaa alistatud, peamiseks vaenalseks oli sõjatander Kaug-Ida. Olgugi, et Jaapani olukord oli lootusetu, ei tahtnud nad alistuda. Jaapan võttis kasutusele Kamikazed (suitsiidpiloodid), sest nende lennukid ei olud väga jätkusuutlikud ja see oli parim plaan tollel hetkel. See tegi USA sõjaväele küll kahju, aga ei hävitanud neid. USA võttis seepeale kasutusele tuumapommid, mis visati siis Hiroshima & Nagasaki. Tuumapommide ajalugu Inglise teadlased hakkasid juba enne 2. maailmasõda tuumarelvadest rääkima. 2. MS phukedes said juba kõik füüsikud aru, et tuumapommi loomine on vägagi võimalik. Õnneks ei saadud Natsi-Saksamaal teemat uurida, sest kõik head füüsikud olid kas tapetud või riigist põgenenud. Ka NSV liidus iidi uuringuid läbi. Suurbritannia oli algselt tuumapommide loomisega parimal kohal, kuid
Aatomirelvade kasutamine teise maailmasõja ajal Mis viis selleni? 1945. a - pm sõjategevus lõppenud, Saksamaa alistatud, peamiseks vaenalseks oli sõjatander Kaug-Ida. Olgugi, et Jaapani olukord oli lootusetu, ei tahtnud nad alistuda. Jaapan võttis kasutusele Kamikazed (suitsiidpiloodid), sest nende lennukid ei olud väga jätkusuutlikud ja see oli parim plaan tollel hetkel. See tegi USA sõjaväele küll kahju, aga ei hävitanud neid. USA võttis seepeale kasutusele tuumapommid, mis visati siis Hiroshima & Nagasaki. Tuumapommide ajalugu Inglise teadlased hakkasid juba enne 2. maailmasõda tuumarelvadest rääkima. 2. MS phukedes said juba kõik füüsikud aru, et tuumapommi loomine on vägagi võimalik. Õnneks ei saadud Natsi-Saksamaal teemat uurida, sest kõik head füüsikud olid kas tapetud või riigist põgenenud. Ka NSV liidus iidi uuringuid läbi. Suurbritannia oli algselt tuumapommide loomisega parimal kohal, kuid
tootmisega ei paisata õhku süsinikdioksiidi. Kuid siin võib olla ka kaheti mõistetavust. Sest nagu teada siis tuumajaamad eraldavad radioaktiivseid ained, mis lagunevad väga pika aja jooksul. Samuti tuleb mõelda ka selle peale, et kuhu neid paigutada, sest keegi ju ei taha ohtlikke jäätmeid oma kodu ligidale ning nende transportimine on väga kallis ja ohtlik. Paratamatult on tuumaenergial veel negatiivseid külgi. Üks nendest on ilmtingimata see, et kui kuskil riigis on kasutusel tuumaelektrijaamad, siis tänu sellele on võimalus varjata näiteks tuumapommi ehitamist. Ning nagu teada, siis tuumapomm on üks hullemaid hävitajaid maailmas, eriti kui võtta arvesse, mis juhtus Hiroshimas ja Nagasakis. Näiteks on oma tuumapommiga hakkama saanud Põhja-Korea, kes tegi agaralt mõned aastad tagasi pommikatsetusi. Selle vastu astus välja USA, kes leidis, et tegemist on rahvusvaheliste õiguste jõhkrate rikkumistega.
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16.
TUUMAPOMM Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium, XII.KL Tuumapommi ehitus: MIS ON TUUMAPOMM? On suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm
Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini. Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate (energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul) hulka. 3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
