50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vilhen
Õppematerjali autor
vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906)
“ Värvide „metsikusest“ hoolimata on Matisse tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. Foovide rühmitus oli suhteliselt ühtne kuni 1907. aastani. Siis haarasid mitmeid rühma liikmeid uuede taotlused ja nende loomingulised teed läksid lahku. Ainult Matisse jäi kogu eluks oma laadile enam-vähem truuks. Teoseid: „Toredus, vaikus, iharus.“ (1904-1905). „Avatud aken“ (1905). „Elurõõm“ (1905, moodsa kunst üks olulisemaid teoseid). MAURICE de VLAMINCK (1876-1958) Vlamincile oli suurimaks eeskujuks van Gogh, kelle eeskujul ta maalis faktuursete loetavate ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma „metsikuse“ poolest ületasid nii Matisse’i kui Deraini maale
põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks Kunstiajaloolased räägivad fovismist kui moodsa kunsti esimesest suurest liikumisest. Samuti oli fovism ka esimene ekspressionistlikku laadi suund maalikunsti ajaloos, mille taotlus oli viia vaataja emotsionaalsele ja vaimsele rännakule läbi kunstniku maailmapildi, mida andis edasi antinaturalistlik vorm ja värv. Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse
toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. · André Derain (18801954) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. · Georges Braque (18671956) kuulus fooled hulka kaks aastat. 1907. aastal jõudis ta koos Picassoga kubismini. EKSPRESSIONISM (19051920) Ekspressionismi nimetus pärineb prantsuse keelest, mis tähendab väljendust, on 20. sajandi algul sündinud vool. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (1905-- 1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke(sild), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue
lõõmava lõunamaise päikese värv. Tundub, nagu oleks van Gogh meeletult kiirustanud: ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Kõik liigub ja võbeleb ta maalidel: tuul raputab küpresse, taevas veereb lõõskav päikeseketas või siravad suured lõunamaised tähed, isegi maapind näib voogavat. Tema tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20. sajandi alguse ekspressionistid. 3) Paul Gauguin elu ja looming (§ 4) Nagu van Gogh, oli iseõppija ka prantslane Paul Gauguin (1848-1903), kes samuti hakkas maalima alles keskeas. Soovides luua värsket ja uudset kunsti, läks ta muljeid otsima lihtsate looduslähedaste inimeste juurde-algul Bretagne'i poolsaarele, hiljem aga Lõunamere saartele. Gauguin arendas välja oma isikupärase laadi. Ta maalid on väga dekoratiivsed,
Ta lõi maastikke, natüürmorte, portreesid. Seejuures tahtis ta luua "õigemat" kunsti kui impressionistid. Esemete muutliku pealispinna alt tahtis ta tabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.) 3 5) Henri de Toulouse-Lautrec elu ja looming (§ 5) Postimpressionis, kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed, kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased. Tihtipeale meenutab Toulouse-Lautrec oma ainestikult Edgar Degas'd. Sama on tal ka mingi sapine joon, milleks põhjust andis ilmselt kunstniku traagiline saatus: ta oli lapsest saadik vigane. Toulouse-
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906)
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid