20. sajandi I poole muusika

Vislapu, Merit

20. sajandi I poole muusika (2)

Keskkool - Muusika - Muusikaajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Kordamisküsimused: 20. sajandi I poole muusika .

20. sajandil kehtib märksõna stiilide paljusus. Iseloomulik on ka geograafiliste piiride avardumine. Kunstmuusikat hakati ühendama rahvamuusikaga. 20. sajandi I poolel valitsesid hilisromantism, impressionism , ekspressionism, neoklassitsism .

Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on lihtsustatud vorm, orkestratsioon , meloodia ja harmoonia .

Igor Stravinski muusika iseloomustus: olulisel kohal on tämbri ja rütmi dramaturgia . Iseloomulik on erinevate žanrite ühendamine. Suur hulk muusikat on lavamuusika , samas kirjutas muusikat pea kõikides žanrites. Muusika jaguneb kaheks erinevaks perioodiks : Vene periood (balletid „Petruska“ ja „Kevadpühitsus“) ning neoklassitsistlik periood (muusikaline etendus „Sõdurilugu“ ja ooper - oratoorium „Kuningas Oidipus “).

Carl Orffi peateos on „Triumfid“. Selle teose esimene osa kannab nimetust „ Carmina burana“, mille aluseks on 13. sajandil kirjutatud käsikiri, mis sisaldab rändnäitlejate, üliõpilaste ja linnakodanike luulet.

Benjamin Britteni tuntuimad teosed on „ Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale“, „Peter Grimes“ ja „Lihtne sümfoonia“. Brittenit on võrreldud Henry Purcelliga, kuna mõlemad olid väga mitmekülgsed natuurid- komponistid, dirigendid ja heliloojad .

Venemaa kultuurpoliitiline olukord pärast 1917. aastat: „ Kunst kuulub rahvale“ – muusika teenib kommunistliku propagandat. Kultuuri ja muusikat tabas arengupeetus ning paljud väljapaistvad heliloojad siirdusid eksiili. Kuntsi valdkondades tekkis proletaarset ühiskonda ülistav sotsialistlik realism. Tekkis terve plejaad heliloojaid, kes kirjutasid oode Leninile, Stalinile ja Kommunistlikule parteile. Oluline märksõna on „ raudne eesriie“. Kõik, mis tuli Läänest keelati ära. Nii ei teatud raudse eesriide taga midagi nt rock muusikast.

Sergei Prokofjevi olulisemad klaverile loodud teosed: I ja II klaverikontsert, klaveritsüklid „Sarkasmid“ ja „Põgusad hetked “. Prokofjevi uudne klaverimängustiil kandis nimetust löökpianism ja seda seepärast, et oli kiire tempoga, novaatorlik, rütmilise aktiivsusega ja energeetilise motoorikaga.

Sergei Prokofjevi loomingu tähtsamad žanrid on sümfooniad (7), balletid (7) ja ooperid (7).

Dmitri Šoštakovitši tähtsaim žanr on sümfoonia. Tema sümfooniad on dramaatilised ja monumentaalsed.

Dmitri Šoštakovitši tähtsamad sümfooniad: 5. sümfoonia (märgib üleminekut varasemast loomeperioodist keskmisse), 7. sümfoonia „ Leningradi sümfoonia“ (kirjutas Leningradi blokaadi tingimustest), 10. sümfoonia (Šoštakovitši sümfoonilise muusika kõrgpunkt; kasutab muusikalt monogrammi), 13. sümfoonia „Babi jar“ (kasutab bassi ja muskoori; hilisperioodi tuntuim meloodia; sõjavastane sõnum).

George Gershwini tähtsamad teosed: „ Rhapsody in Blue“ (tõi talle maailmakuulsuse), „ Lady be Good“ ( igihaljad hitid, nagu nt „The Man I Love“), „Ameeriklane Pariisis“ (orkestriteos, programmiline teos), „Porgy ja Bess“ (ooper jalutu mustanahalise Porgy ja kauni Bessi armastusest; seda ooperit võivad ette kanda vaid mustanahalised).

George Gershwini helikeelele on iseloomulikuks jooneks sümfoonia ja jazzi ühendamine. Ta esindab sümfoonilist jazzi.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merit Vislapu Õppematerjali autor

20. sajandi I poole muusika konspekt

muusika hilisromantism impressionism ekspressionism neoklassitsism igor stravinski carl orff benjamin britten sergei prokofjev dmitri ?o?takovit? george gershwin

Sarnased õppematerjalid

doc

Euroopa muusikaelu 20. saj. 1. poolel

Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessanss, barokk, kl). Levis kogu Eur. I. Stravinski muusika isel: kirjutas muusikat kõikdes zanrites, sakraalmuusikast dzässini. Talle on isel eri zanrite ühendamine (ooper, ballet, pantomiim, oratoorium). Kirjutas rohkelt lavateoseid (üle 20). Tema olemuslikuks uuenduseks peetakse tämbri-ja rütmidramaturgiat. Ootamatud ans ja orkestrite koosseisud. Stravinski teosed loomeperioodidest: 1)Vene periood Lähtus oma muusikast Vene trad. Balletid: ,,Kevadpühitsus", ,,Tulilind", ,,Petruska"; muus etendus: ,,Sõduri lugu"; 2

Muusikaajalugu

doc

Muusikaajalugu - alates romantismist kuni postmodernismini

1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile.

Muusika

doc

XX sajandi muusika

.................................................... 11 John Cage.................................................................................................................. 12 Pierre Boulez.............................................................................................................. 12 Karlheinz Stockhausen............................................................................................... 12 Impressionism Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Sõna ,,impressioon" tähendab muljet. Eelistatakse pastelseid toone, peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Nii nagu maalikunstis muutus värvilaikude poeesi omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetele

Muusika

docx

Muusika 20. sajandi alguses

kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaazitehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. · Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomulik arengu. · Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke

Muusikaajalugu

docx

Muusika pärast II maailmasõda

Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid. Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid. Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. USA-s eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism. Eeldused: Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. Darmstadi suvekursuste toimumine. JOHN CAGE (1912-1992) USA helilooja, pianist ja publitsist. 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. Looming: 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil. ....

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu

Kommentaarid (2)

word: Materjal aitas mind, natuke liiga palju ilmselget ja googeldatavat teksti (nt heliloojate teoste nimed), aga muidu sain infot, mida vaja (muidu poleks alla laadinud ju).

01:45 04-02-2013

anni2001: mitte eriti aga muidu väga info rohke

21:28 15-12-2012

Kõik kommentaarid

20. sajandi I poole muusika (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Euroopa muusikaelu 20. saj. 1. poolel

Muusikaajalugu - alates romantismist kuni postmodernismini

XX sajandi muusika

Muusika 20. sajandi alguses

Muusika pärast II maailmasõda

Tiit Lauk humanitaar

Kommentaarid (2)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti