20 küsimust ja vastust (9)

5 VÄGA HEA

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

Milline ühiskond on pluralistlik?
Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda?
Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas?
Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest?
Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus?
Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte?
Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas?
Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid?
Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks?
Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi?
Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus?
Mida kujutab endast Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem?
Kuidas võib liigendada ühiskonda?
Milliste kriteeriumide põhjal saab klassifitseerida rahvastikku?

Lõik failist

Leidke 3-5 märksõna terminite „riik“ ja „kodanikuühiskond“ iseloomustamiseks.

Milline ühiskond on pluralistlik ?

Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda?

Milliseid valitsemisrežiime peale demokraatia on olemas?

Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest?

Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus?

Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte?

Loetlege peamised kodanikuõigused.

Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks.

Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas?

Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid?

Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks?

Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi?

Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus?

Kirjeldage praegust Eesti Vabariigi haldussüsteemi.

Kirjeldage kohaliku omavalitsuse ülesehitust.

Mida kujutab endast Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem? Mis on selle peamine eelis?

Millised informatsiooni kättesaadavust puudutavad õigused ja kohustused on demokraatliku riigi kodanikul?

Kuidas võib liigendada ühiskonda?

Milliste kriteeriumide põhjal saab klassifitseerida rahvastikku?

Riiki iseloomustavad suveräänne võim, kirjalikud õigusnormid ehk seadused, valitsemisasutused, territoorium , kodanikkond . Kodanikuühiskonda iseloomustavad kodanikuõigused ja –vabadused, kodanikeühendused, pluralism , kodanikualgatus.

Pluralistlik on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid , omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed huvirühmad.

Demokraatlikku valitsemiskorda iseloomustavad võimuorganite moodustamine vabade valimiste teel, seaduste ülimlikkus, kodanikkonna huvide arvestamine poliitikas, põhiliste inimõiguste järgimine, poliitika avalikkus ja selgus ning selle allutatus seadusega sätestatud järelevalvele.

Peale demokraatia eksisteerivad mittedemokraatlikud valitsemisrežiimid – autokraatia ja totalitaarne režiim.

Erinevalt moraalinormidest on õigusnormid kehtestanud riigivõim, nad on esitatud kirjalike seaduste või määruste vormis, nende täitmine on kohustuslik ning eiramine kohtulikult karistatav.

Riigi põhiseaduses sisalduvad tavaliselt peatükid kodanike õiguste , vabaduste ja kohustuste kohta, riigivõimu ülesehituse ja võimuinstitutsioonide pädevuse kohta.

Korrakohase õigusemõistmise põhimõte tähendab, et kohus on sõltumatu, võtab otsuse langetamisel arvesse kogu asjassepuutuvat informatsiooni ning kohtumenetlust toimetatakse vastavalt seadustele .

Peamised kodanikuõigused on õigus vabadusele, isikupuutumatusele korrakohasele õigusemõistmisele, kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus , ühinemisvabadus.

Turumajandust iseloomustavad konkurents , hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise alusel, eraomand .

Turumajanduslikus ühiskonnas seisneb valitsuse roll maksude kogumises, riigi majandusarengu pikaajalises planeerimises ning pidevas juhtimises, ühishüvede pakkumises.

Eesti riigieelarve peamised tuluartiklid on käibemaks, sotsiaalmaks , tulumaksud ja aktsiisimaksud. Eelarve peamised kuluartiklid on riigivalitsemis- ja kaitsekulud , kulutused haridusele, teadusele ja kultuurile ning sotsiaalkulud.

Demokraatlikus riigis saavad kodanikud poliitikat mõjutada, osaledes valimistel, osaledes mõne erakonna või kodanikuorganisatsiooni töös, avaldades oma arvamust ajakikirjanduses või Internetis.

Vabade valimiste tunnused on võistevate kandidaatide olemasolu, iga valimisõigusliku inimese vabadus propageerida oma vaateid ja valimistel osaleda, valimiste korraldamine vastavate seaduste alusel.

Riigikogu valivad Eesti Vabariigi kodanikud iga 4 aasta järel otsestel valimistel; valitsuse moodustavad valimistel edukamalt esinenud parteid omavaheliste läbirääkimiste põhjal.

Eesti Vabariik jaguneb 15 maakonnaks ja 247 omavalitsuseks. Omavalitsusüksused on vallad ja linnad (Tallinnas ka linnaosad ).

Kohalikul omavalitsusel on oma esindusorgan – linna/valla volikogu – ning täitevorgan – linna/valla valitsus. Volikogu valivad iga 3 aasta järel omavalitsusüksuste alalised elanikud. Linna/valla valitsust juhib linnapea / vallavanem , kelle valib volikogu, ning tavaliselt saab selleks valimised võitnud nimekirja kandidaat. Volikogu ja kohaliku valitsuse ülesanded sarnanevad vastavalt Riigikogu ja keskvalitsuse ülesannetega.

Eesti kolmeastmelise kohtusüsteemi tasandid on linna- ja maakohtud , ringkonnakohtud ning Riigikohus. Süsteemi peamine eelis seisneb kohtuasja mõlema osapoole õiguses eelmise kohtuastme antud lahendit kõrgema astme kohtus vaidlustada.

Kodanikul on õigus saada omavalitsus - ja riigiasutustest vajalikku informatsiooni, sealhulgas enda kohta säilitatavate andmete osas. Demokraatlik riik tagab ajakirjandusvabaduse, mis võimaldab massiteabevahenditel edastada mitmekülgset teavet. Kodanikul on kohustus järgida inimeste õigust eraelu privaatsusele ning mitte avaldada riigisaladuseks kuulutatud informatsioon.

Ühiskonnas võib eristada avalikku sfääri, mille moodustavad riigivalitsemine , majandus ja kodanikuühiskond, ning eraelusfääri. Ühiskonda võib liigendada ka poliitika, majanduse, õiguse, kultuuri ning moraali valdkondadeks.

Rahvastikku võib klassifitseerida inimeste vanuse, rahvuse, tegevusala , elukoha, majandusliku seisundi, unutunnistuse, perekonnaseisu jmt kriteeriumi alusel.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

402 laadimist Kokku alla laetud

9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kiti999 Õppematerjali autor

1. Leidke 3-5 märksõna terminite „riik“ ja „kodanikuühiskond“ iseloomustamiseks.
2. Milline ühiskond on pluralistlik?
3. Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda?
4. Milliseid valitsemisrežiime peale demokraatia on olemas?
5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest?
6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus?
7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte?
8. Loetlege peamised kodanikuõigused.
9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks.
10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas?
11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid?
12. Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks?
13. Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi?
14. Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus?
15. Kirjeldage praegust Eesti Vabariigi haldussüsteemi.
16. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse ülesehitust.
17. Mida kujutab endast Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem? Mis on selle peamine eelis?
18. Millised informatsiooni kättesaadavust puudutavad õigused ja kohustused on demokraatliku riigi kodanikul?
19. Kuidas võib liigendada ühiskonda?
20. Milliste kriteeriumide põhjal saab klassifitseerida rahvastikku?

riik kodanikuühiskond pluralistlik ühiskond põhiseadus kodanikuõigused demokraatia õigusnormid turumajandus riigikogu rahvastik

Sarnased õppematerjalid

doc

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalitsus, Muhu vallavoliko

Ühiskonnaõpetus

doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

riiklikesse registritesse Eesti peamised registrid: · Maaregister ehk maakataster · Äriregister · Autoregister · rahvastikuregister Demokraatliku ühiskonna ajakirjandust nimetatakse vabaks, kuna puudub tsensuur ehk poliitiline järelevalve trükiste ning saadete sisu üle. Igaühel on võimalik esitada ametiasutusele teabenõue , mingi konkreetne küsimus, millele tahetakse vastust. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Mitmesugused majandussüsteemid Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi : mida , kuidas ja kellele toota ? .

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna eksami konspekt

1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest Ing

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühindkonna eksami kordamine

1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest I

Ühiskond

docx

Kordamisküsimused: Riigiõiguse eksamiks

1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega?  Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välis

Riigiõigus

doc

Mõisted

Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on �

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskond

Kordamine ühiskonna kontrolltööks. 2.2 Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin v�

Ühiskonnaõpetus

pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid