2. maailmasõja tagajärjed ja tagajärjed Eestile (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

2. maailmasõja lõpp ja tagajärjed (juuniküüditamine), sealhulgas Eestile (inimkaotused jms). Euroopa poliitiline kaart, Pariisi rahulepingud

Ajalugu 2. maailmasõja lõpp ja tagajärjed (juuniküüditamine), sealhulgas Eestile (inimkaotused jms). Euroopa poliitiline kaart, Pariisi rahulepingud. Sõja lõpp seninägematud purustused ja inimkaotused, ligi 60 miljonit hukkunut. Vaatamata Atlandi hartale ei kujunenud õiglast maailmakorda ning kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv ning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. Euroopa ja kogu maailma lõhenemine ning Külm sõja algus. Koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, tekkis juurde 98 uut riiki. Hitleri vastasest koalitsioonist loodi 1945. aastal ÜRO.

Ajalugu

15

doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõju Eestile. Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale

Ajalugu

30

pdf

Ajaloo konspekt 12. klass

● Mässu juht ​Francisco Franco ● Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast ● Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid m ​ ittevahelesegamispoliitikat ● Euroopa riikides vabatahtlike liikumine- i​ nterbrigaadid Hispaania kodusõda 1.aprillil1939.a.vabariik langes Sõja võitsid mässajad, sest: ● mittevahelesegamispoliitika ● Saksa-Itaalia toetus vabariiklaste ühtsuse puudumine ● Hispaania kodusõda on peetud ● ​II maailmasõja proloogiks Sõjakuse kasv 1936.a. okt. Berliin- Rooma telg ​– Saksamaa ja Itaalia koostöö leping 1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni pakt 1937.a.​ liitus sellega Itaalia, kujunes B​ erliin - Rooma -Tokio telg 1937.a. ​Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 13.märts 1938.a​. – ​anšluss ​– Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. ​vt.õpik lk.120 ● Osalejad: ​A.Hitler, B.Mussolini, N

Ajalugu

3

doc

II maailmasõda

1939. aasta kevadel nõuab Hitler Poolalt Danzigi piirkonda ja okupeerib Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna. Poolakate olukord püsis stabiilne kuni Molotovi ­ Ribbentropi pakti sõlmimisene NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. august 1939. See oli mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel 10 aasta jooksul. Lisaks kehtestati selles NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid Euroopas. 2. Millised olid II maailmasõja põhjused ning milliste riikidega oli Saksamaa sõlminud liidu? Poliitilised: Versailles'i süsteem muutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud enam oma ülesannetega toime, Teisi riike tegid murelikuks Hitleri erinevad kokkulepped teiste riikidega. Majanduslikud: Hitleri sõjatööstuse arendamine ja laenude võtmine teistelt riikidelt, NSVL ehitas üles Punaarmeed, millele oli vaja leida rakendust. Ideoloogilised: Hitler plaanis hankida eluruumi oma lähiriikidelt, Stalin unistas kommunismi

Ajalugu

7

doc

2. maailmasõda

august 1942 Saksamaa ja nõukogude Punaarmee vahel. 13) Pearl Harbori rünnak- oli Jaapani keiserliku mereväe rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 14) Teherani konverents- Teheranis toimunud tippkohtumine Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia vahel. Churchill ja Roosevelt andsid Stanlinile vabad käed okupeerida 15) Jalta konverents- toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4-11 veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia 16) Potsdami konverents- USA, NSVL ja Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi 17) Normandia dessant- 6.06.1944 maabusid LR sõjajõud P-Pr Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli idarindel) ning suve lõpuks varises sakslaste kaitse kokku. Oluline osa oli LR õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 LR oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi.

Ajalugu

3

doc

II maailmasõda

august 1939; sõlmiti maailma suureks üllatuseks moskvas ja NSV liidu mittekallaletunigleping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt; lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata eg aosaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus; salajane lisaprotokoll; leping lahutas Ida-Euroop kaheks; NL sai saksamaalt loa Soome, Eesti, Läti ning bessaraabia anastamiseks, Poole pidi pooleks jagatama; MRP sõlmimine tähendas et uus MS võis alata Teise maailmasõja algus 1939-1941 Poola purustamine MRp-ga olid hitleril vabad käed poola ründamiseks; Hitler süüditstas poolat Saksamaa ründamises. Tungis 1.sept. 1939 sõda kuulutamata kallale; 3.sep. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siis sõõta veel ei sekkunud; Luftwaffe-saksa õhujõud; 17.sep.1939 tungis poolale kallale ka NSVL hõivates Ida-poola; 6 okt sõjategevus lõppes; poola oli lakkanud eksisteerimast Kummaline sõda 1939-1940

Ajalugu

17

docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

Ei tohi teineteist rünnata/aidata Hoitakse kontakti üksteise informeerimiseks ei tohi grupeeruda teineteise vastu konfliktid lahendada sõbralikult kehtib 10a, pikeneb automaatselt 5a Lisaprotokoll huvisfäärid Ida-Euroopas jagati salaja Soome, Eesti, Läti, Leedu, piir Leedu põhjapiirilt NSVL eitas selle olemasolu 1980 lõpuni maine säilitamise eesmärgil, ei tunnistanud Baltiriikide okupeerimist 2. II maailmasõja põhjused ja algus.Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSVLiidu vahel. *1939-1943 *PÕHJUSED: Saksamaa häbistamine & allasurumine Hitleri soov taastada suur-Saksamaa, valitseda maailma Majanduskriis MRP Rahulolematus Versailles' süsteemiga Rahvasteliidu nõrkus Lääneriikide lepituspoliitika *SÕJA ALGUS 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 03.09 Suurbritannia & Prmaa kuulutavad sõja Smaale (,,Kummaline

Ajalugu

6

doc

Teine maailmasõda - 1. september 1939 – 2. september 1945

Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17

Ajalugu

Kommentaarid (0)