2. Maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
8

TEINE MAAILMASÕDA


Eesti ajalugu. VI köide. Vabadussõjast taasiseseisvuseni. Ilmamaa: Tartu, 2005. lk 141 – 152.

Sõja eelõhtu


On väidetud, et Teine maailmasõda oli ette määratud otsustega, mis lõpetasid Esimese maailmasõja. Tõepoolest, sõjajärgsete rahu­lepingute põhjal kujunenud uus maailmapilt rahuldas vaid mõningaid võitjariike ning neidki üksnes osaliselt ja esialgu. Totalitaar­sete ja autoritaarsete režiimide võimuletulek enamikus Euroopa riikides 1920.-30. aastail tõi revanšistlikud ideed järk-järgult avalikku käibesse. Sõjakate meeleolude kasvust andsid tunnistust nii rahvusvahelise desarmeerimis­konverentsi läbikukkumine kui Saksamaa, Jaapani ja Itaalia lahkumine Rahvasteliidust. Märtsis 1935 taastas Saksamaa Versailles ' ra­hulepingu sätteid rikkudes üldise sõjavae­kohustuse ning mõni kuu hiljem sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping andis Berliinile võimaluse võimsa sõjalaevastiku taasloomi­seks. Märtsis 1936 tühistas Hitler Locarno kokkulepped ja viis väed Reini demilita­riseeritud tsooni. Oktoobris 1936 sõlmis Saksamaa sõpruslepingu Itaaliaga (Berlii­ni- Rooma telg ), novembris aga vormistas liitlassuhted Jaapaniga (Antikominterni pakt, Itaalia liitus sellega aasta hiljem). Itaalia oli selleks ajaks okupeerinud Etioopia ning Jaapan Kirde-Hiina. Saksa-Itaalia koostöö ja relvavõimsuse proovikiviks kujunes His­paania kodusõda 1936-39, milles mõlemad toetasid kindral Francisco Francot. Märtsis 1938 okupeeris Hitler Austria ning liitis selle Saksamaaga (Anschluss).
29. septembril 1938 sõlmisid Saksa­maa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa Müncheni kokkuleppe, mille alusel valda­valt sakslastega asustatud Sudeedimaa eral­dati Tšehhoslovakkiast ja liideti Saksamaaga. 15. märtsil 1939 okupeeris Hitler ka ülejäänud Tšehhi, moodustades seal Bõõmi- ja Määrimaa protektoraadi. Tšehhoslovakkia idaosas loodi aga Slovakkia marionettriik. 23. märtsil sai Saksamaa Leedult küll vormi­liselt diplomaatilisel teel, kuid tegelikult jõule toetudes tagasi Klaipeda (Memel) piirkonna. Aprillis 1939 okupeeris Itaalia Albaania ja lii­tis selle endaga. Seega olid Saksamaa ja Itaalia suutnud – ilma sõjata, lääneriikide vaikival nõusolekul – teostada Euroopas märkimis­väärseid ümberkorraldusi. Versailles' leping lakkas olemast, ilma et keegi oleks selle vastu valjuhäälselt protesteerinud.
1930. aastate teisest poolest alates val­mistusid kaks totalitaarset Euroopa suur­riiki – Nõukogude Liit ja Saksamaa – var­jamatult sõjaks, soetades nii relvastust kui moonavarusid kogustes, mis rahuaja tingimustes poleks olnud otstarbekad. Saksamaa oli juba kaardid lauale löönud ning oma eesmärgid – kõigi sakslaste ühendamine Suur-Saksamaa alla ja eluruumi juurde­võtmine idapoolsete rahvaste arvelt – osa­liselt realiseerinud. Raske oli mitte märgata Saksa agressiooni edaspidist suunda. Talle olid jalgu jäämas Poola, kelle koosseisu kuulus parast Esimest maailmasõda Saksa­maalt äravõetud alasid, samuti Jugoslaavia koosseisu kuuluv varasem Austria valdus Sloveenia ning Prantsusmaa valduses ole­vad Elsass (Alsace) ja Lotring (Lorraine). Nõukogude Liidu juhtide kinnisideeks oli proletaarse revolutsiooni eksport . Sellele lisandus rahulolematus varem Vene keisri­riigile kuulunud Euroopa valduste kaotami­sega. Alates 1920. aastate teisest poolest oli Nõukogude Liit püüdnud oma agressiivsust rahumeelse retoorikaga varjata, 1939. aasta suvel ja sügisel asuti aga vanu plaane avali­kult üles soendama.
Suurbritannia ja Prantsusmaa püüdsid iga hinna eest sõda vältida ja lootsid järe­leandmistega Saksamaale kindlustada uut status quo'd, mille hinnaks oli olnud Austria ja Tšehhoslovakkia likvideerimine. Selle vas­tukaaluks püüti päästa Poola. Paraku tõstatas Saksamaa kohe peale Tšehhi allutamist küsi­muse suhetest Poolaga. Saksamaa esimesed nõudmised – ühendada vabalinn Danzig Saksamaaga ning tagada vaba ühendustee läbi Poola koridori Ida-Preisimaale – esitati juba 21. märtsil. Nüüd mõistsid lääneriigid, et Saksamaa ei kavatse leppida Poola piiride püsimisega.
Kuna lääneriigid tunnetasid, et nende toetusest Poola iseseisvusele ei piisa ja sõja vältimine muutub päev-päevalt ebatõenäoli­semaks, hakkasid nad otsima kontakte Nõu­kogude Liiduga. See andis Moskvale võima­luse asuda välja mängima oma nägemust Eu­roopa kaardist . Nõukogude juhtkond pidas samaaegselt läbirääkimisi nii lääneriikide kui ka Saksamaaga, püüdes saavutada endale kõige paremat positsiooni, ning ühtlasi lääneriikide ja Saksamaa omavahelisi suhteid veelgi rohkem pingestada . Moskva püstitas mõlematel läbirääkimistel nõude tunnustada tema mõjusfääri, mis hõlmaks Soome, Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia, ning taotles lääneriikidega peetud kõnelustel endale või­malust viia Punaarmee nende riikide terri­tooriumile. Kuigi Prantsusmaa ja Suurbritan­nia kaldusid neid soove aktsepteerima, viisid lahkhelid kaudse agressiooni mõiste umber läbirääkimised ummikusse. Samas nõustu­sid Suurbritannia ja Prantsusmaa andma ühepoolsed tagatised Poolale, Kreekale ja Rumeeniale, kuid mitte Balti riikidele. See oli selgeks signaaliks Nõukogude Liidule, et Balti riigid on jäetud tema ja Saksamaa oma­vaheliste suhete mängumaaks.
Saksamaa omakorda sõlmis 7. juunil mittekallaletungipakti Eesti ja Lätiga, andes sellega Moskvale märku, et ta ei ole nende riikide saatusest huvitatud. Soostudes Nõu­kogude Liidu mõjusfääriga Ida-Euroopas, soovis Saksamaa küll esialgu Leedu jäämist enda mõju alla, kuid loobus hiljem ka sellest Nõukogude Liidu kasuks. Lääneriikide mee­lehärmiks sõlmiti 23. augustil 1939 Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP), millele 28. septembril järgnes sõprus- ja piirileping. Need kokkulepped tegid Nõukogude Liidust ja Saksamaast sisuliselt liitlased, kuigi ei ko­hustanud Nõukogude Liitu sõtta astuma .

Välksõjad 1939 – 1941


MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Eu­roopa mõjusfäärideks ning avati Saksamaale tee agressiooniks Poolasse ja Nõukogude Lii­dule lääne suunas. Suurbritannia andis küll Poolale täiendava tagatise, sõlmides 25. au­gustil sõjalise Liidu lepingu, kuid Saksamaa, kes tundis seljatagust ida pool kindlustatuna, ei tõmbunud tagasi, vaid tungis 1. septembril Poolale kallale. 17. septembril ründas Poo­lat ka Nõukogude Liit. Vaatamata ägedale ja kohati lausa meeleheitlikule vastupanule, varises kahepoolse rünnaku alla langenud Poola sõjaliselt peagi kokku. 22. septembril tähistasid Wehrmacht ja Punaarmee ühise võiduparaadiga Brest-Litovskis Poola nel­jandat jagamist.
Lääneriigid, kes olid lubanud Poolat toe­tada, pidasid sõna vaid osaliselt. 3. septemb­ril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia, samuti kaks Briti dominiooni – Austraalia ja Uus- Meremaa – sõja Saksamaale. Teise­le agressorile – Nõukogude Liidule – sõja­kuulutus aga ei laienenud . Lisaks jäid nii Prantsusmaa kui Suurbritannia ka pärast formaalset sekkumist sõtta võrdlemisi pas­siivseks. Saksamaa läänepiirile koondatud Briti ja Prantsuse väed hoidusid tegevu­sest, mistõttu see vaenuvägede tegevusetu vastasseis sai tuntuks kui kummaline sõda. Selline poliitika võimaldas Saksamaal ja Nõukogude Liidul segamatult jätkata oma kavatsuste elluviimist.
Et jätta aega okupatsioonivõimu keh­testamiseks ja vastupanu mahasurumiseks Ida-Poolas, vältis Nõukogude Liit mõnda aega uute sõjakollete tekitamist, seda enam, et Moskvas ei oldud kindel, kuidas reagee­riks Saksamaa uutele konfliktidele Kesk-Eu­roopas. Seetõttu üritas Kreml oma eesmärke realiseerida esialgu diplomaatilisel teel, jõuga üksnes ähvardades, ning keskendas oma jõupingutused rahvusvahelisse isolatsiooni jäänud Balti riikidele ja Soomele.
Kolm Balti riiki võtsid Nõukogude Liidu poolt peale surutava baaside lepingu vas­tu (Eesti kirjutas sellele alla 28. septembril, Läti 5. oktoobril, Leedu 10. oktoobril 1939). Lepingu tulemusena paigutati Balti riikide territooriumile Punaarmee üksused, mille isikkoosseis Balti riikide relvajõude arvuliselt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
2-Maailmasõda #1 2-Maailmasõda #2 2-Maailmasõda #3 2-Maailmasõda #4 2-Maailmasõda #5 2-Maailmasõda #6 2-Maailmasõda #7 2-Maailmasõda #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Agris Reppo Õppematerjali autor

Lisainfo

TEINE MAAILMASÕDA
Eesti ajalugu. VI köide. Vabadussõjast taasiseseisvuseni. Ilmamaa: Tartu, 2005. lk 141 – 152.

ajalugu , teine maailmasõda , II maailmasõda , esimene maailmasõda , Eesti ajalugu , Saksamaa , NSVL

Mõisted

Sisukord

  • TEINE MAAILMASÕDA
  • Ribbentropi pakt
  • Mannerheim
  • Roosevelt

Teemad

  • Sõja eelõhtu
  • Berliini-Rooma telg
  • Antikominterni pakt
  • Anschluss
  • Müncheni
  • kokkuleppe
  • status quo
  • kaudse agressiooni
  • Molotovi
  • Välksõjad 1939 – 1941
  • septembril
  • kummaline sõda
  • baaside leping
  • Talvesõja
  • Petain
  • Vichy
  • laenu-rendiseadus
  • Churchill
  • Atlandi harta
  • Sõda ja diplomaatia 1941 – 1944
  • Leningradi blokaad
  • partisanisõja
  • Aasia aasialastele!
  • Pearl Harbour
  • lend-lease
  • Stalingradi lahing
  • Kurski
  • Il Duce
  • teljeriikide
  • Casablanca konverents
  • Teherani konverents
  • genotsiid
  • Katõn
  • Sõja lõpp
  • Balti küsimus 1940 – 1945
  • de facto
  • de jure
  • rahvaste vahetus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

48
odt
Teine maailmasõda
18
docx
Teine maailmasõda
15
odt
Teine maailmasõda
19
docx
AJALUGU-I ja II maailmasõda
19
doc
Maailmasõjad
8
doc
II Maailmasõda
48
pptx
Teine maailmasõda
9
doc
II Maailmasõda





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !