Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

2. maailmasõja tagajärjed ja tagajärjed Eestile (0)

1 Hindamata
Punktid
2-maailmasõja tagajärjed ja tagajärjed Eestile #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor skaabo Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
odt

2. maailmasõja tagajärjed Eestile ja maailmale

1.Kuidas oli Eesti iseseisvuse kaotusega seotud MRP ja baasideleping? Pärast MRP pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Kaasnesid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla. 2.Mis on baasideleping, kes ja millal selle sõlmisid? Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. 3. Millised sündmused ja millal viisid otseselt EV kadumiseni? Eestile esitati septembris 1939 nõudmine luua vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid, nõudmisi saatsid ähvardused. 28.sept kirjutati Baasidelepingule alla. 1940 juunis nõudis nsvl Eesti valits

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Teise maailmasõja põhjused ja tagajärjed - 9. klassi essee

aastat. Sõda lõppes 1945. aastal Saksamaa järjekordse lüüasaamisega. Tagajärjed olid rängad. Sõja käigus mobiliseeriti 110 miljonit inimest, kelles 27 miljonit hukkus. Küüditamise käigus suri 11 miljonit inimest. Kokku suri 50-55 miljonit inimest. Suured tööstused olid hävinenud. Koos tööstustega olid maamunalt kadunud ka paljud erahooned. Teine maailmasõda mõjus laastavalt kogu maailmale, ületades Esimeset maailmasõda nii ulatuselt kui ka purustustelt. Sõja alustas Esimese maailmasõja kaotaja, kes ei olnud tulemusega rahul ja kes tahtis näidata võimu, kuid kaotas selle täielikult. Repressioonide käigus, mis olid algatatud egoistlikel põhjustel, surid miljonid süütud inimesed. Eesti oli kokku 51 aastat võõra võimu all.

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Teise maailmasõja tagajärjed

Looduskaitsjad, hipid. 10. Makartism- USA senaatori algatatud kommunistide- ja juutidevastane kampaania. Mustanahaliste olukord-neid diskrimineeriti, neil ei olnud valgetega võrdseid seadusi. Reagonoomika- USA presidendi Ronald Reagani majanduskava, mis tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist ja maksude alandamist. Üliriik- võimas suurriik, mille mõju ulatub üle kogu maailma(USA, NSV) 11. Kuidas loodi Saksa liitvabariik? Saksamaa lõhenes läänepooleks ja idapooleks. Lääne- Saksamaal korraldati parlamendivalimised ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juhina sai kantsleriks Konrad Adenauer. 12. Sotsiaalne turumajandus- Saksa uus majanduskava, mis lähtus põhimõttes, et riik ei sekku vahetult majandusprotsessidesse, ettevõtjate vaba konkurents ja avatud turg. Saksa majandusime- Saksa majanduse kiire kasv

Ajalugu
thumbnail
2
doc

2. maailmasõja lõpp ja tagajärjed (juuniküüditamine), sealhulgas Eestile (inimkaotused jms). Euroopa poliitiline kaart, Pariisi rahulepingud

Ajalugu 2. maailmasõja lõpp ja tagajärjed (juuniküüditamine), sealhulgas Eestile (inimkaotused jms). Euroopa poliitiline kaart, Pariisi rahulepingud. Sõja lõpp seninägematud purustused ja inimkaotused, ligi 60 miljonit hukkunut. Vaatamata Atlandi hartale ei kujunenud õiglast maailmakorda ning kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv ning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. Euroopa ja kogu maailma lõhenemine ning Külm sõja algus. Koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, tekkis juurde 98 uut riiki. Hitleri vastasest koalitsioonist loodi 1945. aastal ÜRO. Euroopa poliitiline kaart Baltimaad NSV võimu all, Soome territoorium väikesem, Saksamaa territooruim jagatud. Juuniküüditamine 14. juuni 1941, küüditati üle 10 000 inimese. Eestile omariikluse häving ning iseseisvuse kaotamine 51 aastaks. Esimene Nõukogude

Ajalugu
thumbnail
15
doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. Marne'i lahing 5-6 september 1914. Saksa väed olid saavutanud edu ning lähenesid Pariisile, mille tagajärjel Prantsuse valitsus evakueerus. Prantsuse ja Suurbritannia väed andsid seejärel Joffe juhtimisel vastulöögi Saksamaale, mille tagajärjel muutus kogu edasine sõjakäik. Tekkis üle 700km pikkune rindejoon ning sai alguse positsiooni ehk kaevikusõda. Sellega oli Schliffeni välksõja plaan läbikukkunud. Tannenbergi lahing 26-30 august 1914. Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-Ungarile kuid Prantsusmaa nõudis hoopis pealelöögi alustamist Ida-Preisimaal. Kuna Venemaa ei suutnud piisavalt rünnakut ette valmistada, ründas Saksamaa neid Hindenburgi ehk tsepeliiniga ja lõi sellega

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Ajalugu 9. klass õpik - paragrahvid 28,29,30

opositsioon. Võidurelvastumine -1950-80.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral. Tähtede sõda - hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Juri Andropov - NSV Liidu poliitik ja KGB pikaaegne juht. 1982. a pärast Breznevi surma valiti uueks NLKP peasekretäriks. Püüdis stagneeruvat NSV Liitu karmide keeldude- käskudega tugevdada, kuid eriti edukaks tema poliitika ei osutunud.

Ajalugu
thumbnail
4
odt

Nõukogude okupatsioon

NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et okupeerida Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Demonstrantidel �

Ajalugu
thumbnail
1
odt

Nõukogude okupatsioon Eestis Teise maailmasõja ajal

Nõukogude okupatsioon Eestis Teise maailmasõja ajal Magnus Lehiste Eesti kaotas omariikluse pärast MoltovRibbentropi pakti sõlmimist Saksamaa ja Venemaa vahel. Venemaa nõudis Eestilt sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks kirjutas Eesti kartuses baasidelepingule alla. 17.juunil 1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti. Peale Eesti okupeerimist korraldas Moskva Eestis töörahva revolutsiooni ning valitsuse eesotsa pandi J. VaresBarbarus. Lisaks kõigele likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei, kohtuasutused ning kehtestati NSVL'i konstitutsioon ja seadused. Kuigi lubatud oli, et Eesti iseseisvus ning riigikord jäävad püsima, kuulutati välja 6. august Eest Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Eestlased olid nõus okupatsiooniga, kuna nad lootsid saada paremale elule ning kartsid tehtud ähvardusi sõja kohta. Eesti rahval puudusid valikuvõimalused, võim ning neil tuli

Ajalugu



Lisainfo

Lühike, umbes poole a4 pikkune kokkuvõte, mis sisaldab rohkelt arvandmeid kaotuste ja võitude kohta, mis kaasnesid 2. maailmasõjaga.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun