50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-06-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
skaabo
Õppematerjali autor
tasumine ja kontrollimine peaks olema võimalikult arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Maksuda administreerimine ei tohi olla kallis. Mida keerulisemad süsteemid/maksusüsteemid, seda kallim on administreerida (töötajate koolitus jne), seega peaks olema lihtne, et oleks odavam. NÄITED: · Positiivne on E-maksusüteem deklaratsioonide esitamine, majandusaasta aruannete esitamine, digiallkirjad, ID kaart jne elektroonselt. Aitab hoida ressursse kokku (paberi jne kulu). - Positiivne on ka see, et ühendati Tolli- ja Maksuametid üks maksuhaldur tähendab ressursisäästlikkust tööjõukulu vähenes, bürooruume ja rendihooneid müüdi maha, et kulusid kokku hoida jne. Antud ametid töötavad koos palju efektiivsemalt nt koostööl on tabatud erinevaid kuritegelikke jõuke (narkootikumid, salasigaretid)
Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõju Eestile. Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale
õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes; Täiskoormusega õppes õppiv isik võetakse töötuna arvele, kui ta on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud. Akadeemilisel puhkusel viibimise aeg arvatakse täiskoormusega õppimise aja hulka.ta täidab ajateenistuskohustust; ta saab abikaasatasu välisteenistuse seaduse alusel; ta ei ole Eestis elav Eesti kodanik või alalise või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane või Euroopa Liidu liikmesriigi või Sveitsi või Islandi v'õi Liechtensteini või Norra kodanik või pagulane, ajutise või täiendava rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaigataotleja, kellele on antud õigus töötada. Igas maakonnas on oma tööhõiveamet, vabariiklikult kordineerib neid Tööturuamet. Tööhõive näitab kui palju inimesi töötab. Täistööhõive on olukord, kus kõik, kes soovivad töötada, seda ka saavad ja sellise olukorrani püüdlemine on
räägitakse tavaliselt 50%-lise või kõrgema inflatsioonimäära korral kuus) kontrollitavust. 3. Keskaegne maailmapilt Keskaeg on renessanssiajastu mõistes vähekultuuriline pime aeg, mis jääb antiikaja ja renessanssi vahele. Tegelikult on keskaeg kokkuleppeline mõiste, mis võeti lõplikult kasutusele nn. valgustusajal s.o XVIII saj. Kokkuleppeliselt algab keskaeg 476. a. Keskaeg jaotatakse 3-ks etapiks: 1. Varakeskaeg V-X sajandini-vaesus, poliitiline killustatus. Ainus kindel organisatsioon oli katoliku kirik. 2. Kõrgkeskajaks XI-XIII sajandini- linnade uus sünd, stabiilsus, rikkuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked. 3. Hiliskeskajaks XIV-XV sajandini- katkuepideemiad, elanikkonna vähenemine, muutused ühiskonnas. Keskaja lõpuks peetakse:(vaidlused) 1. Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. 2. Ameerika avastamist 1492. 3. Reformatsiooni e. usupuhastuse algust 1571.
Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii-
riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on eri riikides kas punane nelk või punane roos. Ideoloogia tekkis 19. sajandi lõpupoolel sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas. Rajajaks Austria päritolu juut- Eduard Bernstein. Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Lahknes sotsialimist lõplikult esimese maailmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Majandus allutada ühiskonna huvidele Suur tähelepanu ühiskonna heaolule Tugev haridus, tervishoid Ühesugune valimisõigus Poliitiline, majanduslik võrdsus Riik sekkub majandusse Esikohal tööinimeste probleemide lahendamine Keskne väärtus on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Riik peab tagama
sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid