2 maailmasõda (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

txt

2 maailmasõda

AJALUGU Hitleri vastane koalitsioon. Hakkas vlja kujunema Atlandi harta paasil.Sinna kuulusid philiste riikidena USA, Inglismaa ja NSV Liit.NSV Liit ja mned teisedki riigid hinesid Atlandi hartaga ja 42 aasta jaanuaris toimus Washingtonis konverents.Seal osalenud riigid hakkasid ennast nimetama hinenud rahvasteks.Neid hendas vitlus Hitleri vastu.Nad vtsid endale lesandeks videlda kuni Hitleri lpliku purustamiseni,aidata ksteist ja teha koostd.Sja jooksul Hitleri vastane koalitsioon pidevalt laienes,nt hines sellega enamik Kesk-ja Luna-Ameerika riike.Need ei osalenud kll otseselt sja tegevuses,aga aitasid majanduslikult Hitleri vastu videlnud riike.Koalitsioon laienes ka sja lppfaasis kiiresti,kui osa Euroopa riikidest vabanes Hitleri vimu alt.Ja osa Hitleri liitlasi kuulutas talle sja.Nt.Soome ja Bulgaaria,Prantsusmaa,kui ta oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.Sjaliselt oli kige suurem koorem kanda Nukogude Liidul.Kasutati lend-lease ssteem

Ajalugu

6

docx

Kahe maailmasõja vahel (1930ndad)

Kahe maailmasõja vahel (1930ndad aastad) 1. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Selle põhjused ja tagajärjed (USA-s ja Euroopas)  Põhjuseks:  Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut.  Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka.  Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris).  Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse.  Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima.  Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist.  Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi k

Ajalugu

6

doc

Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad)

Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS. (Märkida tuleb ära Saarimaa, Austria, Sudeedimaa, Tšehhi, (Danzig ja Klaipeda võib ka lisada). Tähtis on märkida kuidas liitmine toimus! c) Millal ja kelle vahel sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt? Märgi kaardile mõjusfääride piir ,ja nimeta riigid ja/või territooriumid, mis läksid Saksamaale, mis NSV Liidule. NSVL läks Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina

Ajalugu

6

docx

II maailmasõda

Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1

Ajalugu

Kommentaarid (1)