muutumisel. Pööriselektrivaljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Sellibe elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse Elektromagneetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1Wb=1T*1m^2 1H=1Wb/1A 1henri Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tôöd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse langu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega.
Katlale ja keskkonnale. · Kütuse niiskus, jaguneb sisemiseks(hüdroskoopne) ja välimiseks(poorides) niiskuseks · Mineraalosa mida rohkem mineraalosa seda rohkem tuhka jääb. Mineraalosadeks loetakse: savi, liiv, sulfaadid, karbonaadid. · Tuha sisalduse järgi: Tuharikkad(põlevkivi) ja tuhavaesed(antraksiit) kütused. · Lendosade ja koksi sisaldus lendosad eralduvad ja põhiaeg põleb koks. · Kütuse kütteväärtus Soojushulk, mis eraldub 1ruutmeetri gaasi või 1kg vedel või tahke kütuse põlemisel. Kõikide kütuste põhiline karakteristik. 75. Kütuse põlemine. Täielik ja mittetäielik põlemine. Homogeenne ja heterogeenne põlemine. Põhilised põlemisreaktsioonid. Liigõhuteguri mõiste. Kütuse põlemiseks nimetatakse keemilist-füüsikalist protsessi mille käigus kütus viiakse kokku hapendajaga(O, hapnikuga, oksüdeerijaga) ja selle tagajärjel kütuse põlevelemendid ja
Katlale ja keskkonnale. Kütuse niiskus, jaguneb sisemiseks(hüdroskoopne) ja välimiseks(poorides) niiskuseks Mineraalosa mida rohkem mineraalosa seda rohkem tuhka jääb. Mineraalosadeks loetakse: savi, liiv, sulfaadid, karbonaadid. Tuha sisalduse järgi: Tuharikkad(põlevkivi) ja tuhavaesed(antraksiit) kütused. Lendosade ja koksi sisaldus lendosad eralduvad ja põhiaeg põleb koks. Kütuse kütteväärtus Soojushulk, mis eraldub 1ruutmeetri gaasi või 1kg vedel või tahke kütuse põlemisel. Kõikide kütuste põhiline karakteristik. 75. Kütuse põlemine. Täielik ja mittetäielik põlemine. Homogeenne ja heterogeenne põlemine. Põhilised põlemisreaktsioonid. Liigõhuteguri mõiste. Kütuse põlemiseks nimetatakse keemilist-füüsikalist protsessi mille käigus kütus viiakse kokku hapendajaga(O, hapnikuga, oksüdeerijaga) ja selle tagajärjel kütuse põlevelemendid ja
Kasvatamine - Vajab niiskemat mulda, talub poolvarju. Toas saab kasvatada nii potis kui vesikultuuris. Viimasel juhul pannakse madala veenõu põhja mitmekordselt kokkupandud marli ja seemned külvatakse selle peale. Vett lisatakse vastavalt vajadusele. Taim on külmakindel, niiskuse armastaja, kannatab ka varju! Väga kuuma ilma korral muutuvad lehed karedaks. Eelistab viljakat mulda. Külvatakse taim varakevadel, 0,5-1cm sügavusele. Normaalne külvamise suhe oleks: 0,8-1,2g seemneid 1ruutmeetri kohta. Ridade vahe 10- 15cm. Peale istikute ilmumist(2-3 päeva pärast)tuleb nad harvendada nii, et jääks taimed iga 5-7cm tagant. Külvi korratakse uuesti 10-15 päeva pärast enne põuaperioodi ja uuesti veel suvel. Taime hooldus seisnebki ainult harvendamises ja kastmises. Paljundamine - Seemned külvatakse pinna peale, või väga väikse lohu sisse. Temperatuuri 16- 18kraadi juures tulevad taimed välja kuskil 3 päeva pärast.
annaabi.ee 
