1960.aastad lootuste ja mässu aeg, kahepooluseline maailm (0)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Aeg pärast II maailmasõda

1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,No

Ajalugu

19

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti

Ajalugu

4

doc

Lootuste ja mässude aeg

· Detsentraliseerimine ­ suuremad õigused liiduvabariikidele · Kosmoselend (Gagarin 1961) · Seitseaastak (1959-1965) NSVL saanud kõige rikkamaks maaks · Majanduslik olukord paranemas · Kommunismi kui ideaalse ühiskobnnakorralduse saabumine 1980. aastaks. Breznev · Seisaku ehk stagnatsiooniaeg · Praha kevad 1968 ­ reformiliikumise mahasurumine Berliini müür · Saksa LV ja demokraatlik maailm ei tunnustanud Saksa DV'd. · 1958. NSVL nõudis, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja hakkaksid pidama läbirääkimisi SDV marionettvalitsusega. · Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli vabalinn · Lääne-Berliin kahe maailmavõimu vastasseisu sümbol, sest julgeolekut tagas vaid lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek.

Ajalugu

10

docx

Külma sõja kriisid

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Osalejad: NSVL ja Lääne-Saksamaa. Põhjus: Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform, mis ei meeldinud NSVLe. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aas

Ajalugu

12

docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitla

Ajalugu

8

docx

Ajalugu KT külm sõda

ideoloogiline järelvalve. Moskva otsustas aga Tšehhoslovakkia eksperimendid jõuga lõpetada. NSVL ei meeldinud, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Leonid Brežnev, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal, see avaldus läks ajalukku kui Brežnevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid. Tšehhid asetasid tankitorudesse lilli, lootes, et hea sõna võidab võõra väe ning, et maailm tüdineb sõjast ja vihkamisest. Lahkuma sunniti reformimeelne juhtkond. NSVL diktaadi järgi seati ametisse uued liidrid. Praha kevade kuulsusetu lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude režiim muutub mõistlikumaks. -> Pettumuse avalduseks oli dissidentluse tugevnemine. Vietnami sõda- (2975). Riik jagatud kaheks, põhi kommunistlik, lõuna läänemeelne. Nixon alustas sõja vietnamiseerimist ja rahuläbirääkimisi

12. klassi ajalugu

8

docx

Ajalugu KT KS

ideoloogiline järelvalve. Moskva otsustas aga Tšehhoslovakkia eksperimendid jõuga lõpetada. NSVL ei meeldinud, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Leonid Brežnev, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal, see avaldus läks ajalukku kui Brežnevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid. Tšehhid asetasid tankitorudesse lilli, lootes, et hea sõna võidab võõra väe ning, et maailm tüdineb sõjast ja vihkamisest. Lahkuma sunniti reformimeelne juhtkond. NSVL diktaadi järgi seati ametisse uued liidrid. Praha kevade kuulsusetu lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude režiim muutub mõistlikumaks. -> Pettumuse avalduseks oli dissidentluse tugevnemine. Vietnami sõda- (2975). Riik jagatud kaheks, põhi kommunistlik, lõuna läänemeelne. Nixon alustas sõja vietnamiseerimist ja rahuläbirääkimisi

12. klassi ajalugu

7

rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. · Tagajärjed: Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. NSVL korjab oma raketid, USA korjab oma raketid Türgist ning ei ründa Kuubat. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Nii lähedal tuumasõjale pole maailm varem ega hiljem olnud. Olukord kainestas. 4. SUESSI KRIIS  · 1956 · Põhjused: 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali (kuulus inglastele)

Ajalugu

Kommentaarid (0)