Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium Moeleksikon Kärt Reedi 9b 2009 1950ndad - Glamuuriajastu See oli aeg, kui juba 18-aastased tüdrukud lõid end üles, et näha välja nagu oma ema. Moes toimusid võrreldes sõjaajaga dramaatilised muutused. Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad:
Riiete ostmiseks oli vaja nii raha kui ka talonge. Inimestel soovitati kasutada vanu kardinaid, voodilinu, villaseid riideesemeid; kõikjal ajakirjadnuses ilmusid soovitused ja nõuanded, kuidas riideid ümber teha. Traditsioonilistele ehetele tuli leida alternatiive, sest väärismetallid võeti tarvitusele sõjaliseks otstarbeks. Sõja-aastatel peeti õmbluskunsti tipuks monumentaalseid õlapaelteta õhtukleite. Viimaseks moekarjeks olid platvormkingad ning kõrge värvliosaga püksid. Meik oli lihtne- hoolitsetud kulmujoon, palju puudrit, lopsakad punased Amori vibuna kaarduvad huuled.Kümnendi lõpul propageeriti loomulikumat välimust. Rõhutati silmi, huuled värviti heledamaks. Hakati tootma kunstripsmeid ja lainereid. Kasutusele võeti karipsmekoolutaja ning moodi tuli kunstsünnimärk. 1950-1960 Selle kümnendi moe põhiteemaks oli naiselikkus. Kübarate, kinnaste, väikeste kotikeste ja tikk-kontsade kandmine eeldas teatud enesekindlust ja väärikat hoiakut
Algusaegadel ei eristatud naiste ja meeste peakatteid. Alles 16. sajandi lõpus saame rääkida peakatetest kui moetrendist, ning see on pärit Itaalia linnast Milanost, kus valmistati parima kvaliteediga kübaraid. 19. sajandi esimesel poolel muutus kaunistuste osakaal peakatete puhul järk-järgult suuremaks. 1920-ndatel aastatel, mil naised hakkasid lõikama juukseid lõhikeseks, eelistasid nad kübaraid mis kataks kiivrina pead. Alates 21. sajandi algusest tegid suurejoonelised kübarad taas ,,comeback'i". Tänapäeval võetakse ajaloost ja lähiminevikust fragmente või tuuakse need sootuks uuel moel poodiumivalgusesse. Üheks eredamaks näiteks oli möödunud aasta 2 sügistalvistes trendiraportites esitletav nahkne lendurimüts (Hermes), mis oli mõne väite kohaselt austusavaldus maailma esimesele naispiloodile Amelia Earhartile, kes traagiliselt ümbermaailmalennul kadunuks jäi.
Kübarad ja muud peakatted: Kreeta kultuuri peetakse kübarate väljamõtlejaks. Terrakotakujukestel on näha peakatte kaht enam levinud tegumoodi, millest üks võiks kuuluda järgulise seelikuga komplekti juurde ja näeb välja nagu tagurpidi pööratud lillepott; teine tuletab meelde baretti. Tekkis ka terve hulk teistsuguseid peakatteid, nagu kõrged, lamedad või teravatipulised kübarad, turbanid ja tanud. Mõnikord oli kübara küljes valgeid või musti kaunistusi. Kultusstseremooniate jaoks kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet. MuinasKreeka. Kreeklased on jäänud ajalukku kui uuendajad paljudel erinevatel elualadel. Kõige
Kübarad ja muud peakatted: Kreeta kultuuri peetakse kübarate väljamõtlejaks. Terrakotakujukestel on näha peakatte kaht enam levinud tegumoodi, millest üks võiks kuuluda järgulise seelikuga komplekti juurde ja näeb välja nagu tagurpidi pööratud lillepott; teine tuletab meelde baretti. Tekkis ka terve hulk teistsuguseid peakatteid, nagu kõrged, lamedad või teravatipulised kübarad, turbanid ja tanud. Mõnikord oli kübara küljes valgeid või musti kaunistusi. Kultusstseremooniate jaoks kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet. MuinasKreeka. Kreeklased on jäänud ajalukku kui uuendajad paljudel erinevatel elualadel. Kõige
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
