Ekspressionism 12. klassile
olekus, tuima ilmega või hoopis näota kujuna
5) Sageli esineb moonutatust, et olla väljendusjõulisem, ekspressiivsem
6) Armastus pole romantiliselt idealiseeritud, vaid sõge võimuvõitlus naise ja mehe vahel, mis toob
kaasa ängistuse.
Muusikas tekkis ekspressionism samuti 20. saj algul, üks varasemaid ilminguid oli Straussi “Salome”
(1905) ja „Elektra” (1909) ja isegi Mahleri hilised sümfooniad, nt 9. sümf (1909). Valdavaks sai siiski alates
1910ndaist, eelkõige Uus Viini koolkonna Schönbergi, Bergi ja Weberni loomingus.
Ekspressionistlikud jooned muusikas:
1) Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine: orkestrikoosseisud kammerlikest
hiigelmõõtudeni, vokaal karjest sosinani, dünaamika vaevukuuldavast äkk-forte-ni
2) Atonaalne helikeel; sellest tulenevalt meloodia- ja harmoonialiinide näiline kaootilisus
3) Vaba vormikäsitlus, vahel taotluslikult laialivalguv, hoomamatu