1905. aasta revolutsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
10
1905. aasta revolutsioon
Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress : eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine . Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror .
1905-1907
Revolutsiooni põhjused ja puhkemine
Lüüasaamised Vene Jaapani ( 1904 -1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas.
Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament , konstitutsionaalne monarhia . Rev. juht liberaalne kodanlus ise ( vähemlased ). Ei poolda relv . ülestõusu
Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine , vabariik, mõisnike privileegide ja maavalduse likvideerimine Revolutsiooni juht töölisklass ( enamlased ).
Eesti kodanlusest suurem osa liberaalid , osa aga toetavad radikaalseid meetmeid ja vabariigi kehtestamist
Vene riigiametnike, balti-saksa mõisnike ja pastorite vastu. Revolutsioon on poliitiline, rahvuslik ja agraarne. Eestis rev. suunatud nii isevalitsuse kui ka balti-saksa mõisnike vastu (mõisnike privileegid , maapuudus ja rahvuslik rõhumine). Revolutsioonis osalesid kõik kihid , põhijõuks sotsiaaldemokraatide juhitud suurtööstustöölised, haritlased ja üliõpilased.
Rev. algab 1905. a. 9. jaanuaril “Verise pühapäevaga”. Kadus usk “heasse isakesse tsaari”. Protestina Peterburi tööliste üldstreik. Laieneb teistesse linnadesse.
Jaanuaristreik Tallinnas
12. jaan. Tallinnas Dvigateli tehase streigi algus. Puhkeb ülelinnaline üldstreik. (12 000) Miiting – lendleht “Maha isevalitsus ja sõda! Elagu rahvavalitsus! Elagu sotsialism !” 80-liikmeline delegatsioon nõudmiste esitamiseks : 8-tunnine tööpäev, kaotada trahvid , parandada töö- ja palgaolusid. Ignoreeriti, nõudmised jäävad rahuldamata.. 14.-15. jaan. kasakad töölistele kallale mitmel pool. Jaan. lõpus asusid töölised järk- järgult tööle.
Liikumise laienemine; nõudmised.
Streigid ka Narvas, Pärnus . Kokku 15 000 töölist. Tartus raekoja platsil 13.-14. jaan. poliitilised meeleavaldused (üliõpilased, koolinoored, töölised). Isevalitsuse kukutamisele ja vabariik.
Jaan. lõpus üliõpilasstreik, õppetöö katkeb, ülikooli aula muutub rahvakoosolekute pidamise kohaks.
Veebruaris uued üldstreigid Valgas , Tartus, Tallinnas. Saavutati paljudes ettevõtetes tööpäeva lühendamine 10 tunnile ja palkade tõstmine 10-15%.
Streikima ka mõisatöölised. Enamus Lõuna-Eestis (60 streiki). Mais, juunis ka Põhja-Eestis. Ka renditalupojad. Rahutused ja kokkupõrked Alatskivi, Mooste jt mõisates. Nõuti rendi kergendamist, mõisnike eesõiguste piiramist.
Kevad-suvi
1. mai tähistamine- uus töölisliikumise tõus. Esimesed suured poliitilised meeleavaldused.
24. juunil rahvakoosolek Nõmmel (10 000 töölist erinevatest vabrikutest).
Petitsioonikampaania. – kevad, suvi. „ Postimees “, „ Teataja “ ja „Uudised“ avaldavad tüüpmärgukirjad – riigikorra uuendamine, poliitilised õigused ja vabadused , kohaliku elu ümberkorraldamine demokraatlikel alustel. „Teataja“ üldine valimisõigus ja Asutava Kogu kokkukutsumine.
Politserepressioonid ja „mustasajalised“- mõisnike relvastatud salgad.
Rev. haripunkt 1905. a. sügisel
Ülevenemaaline poliitiline üldstreik 14. okt. (Eestis 20 000).
16. oktoober 1905 Tallinnas Uuel Turul tapatalgud. Sõjaväele oli antud korraldus halastamatult relvi kasutada.
Tsaari 17. oktoobri manifest – kodanikuõigused ja – vabadused ja parlament ( Riigiduuma ), lubada legaalselt tegutseda riigikorrale lojaalsetel erakondadel.
Algasid 8 nädalat kestnud vabaduspäevad, mis kestsid kuni karistusvägede saabumiseni detsembri lõpus.
Sel ajal sõna- ja trükivabadus, ühingute ja koosolekute vabadus, poliitvangide osaline amnestia . Taastati Soome autonoomia . Liberaale see rahuldas ( Tõnisson ).
Kõik eesti parteid ja liikumised nõudsid: demokraatia, kodanikuõigused, venestamise lõpetamine , rahvuslik enesemääramisõigus, autonoomia, omavalitsus .
1905.a. lõpul esimesed Eesti legaalsed erakonnad . Tartus mõõdukad liberaalid (Tõnisson; Reiman , O. Kallas) – Eesti Rahvameelne Eduerakond. Vägivalla vastu, konst . monarhiat , dem. riigikord
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
1905-aasta revolutsioon #1 1905-aasta revolutsioon #2 1905-aasta revolutsioon #3 1905-aasta revolutsioon #4 1905-aasta revolutsioon #5 1905-aasta revolutsioon #6 1905-aasta revolutsioon #7 1905-aasta revolutsioon #8 1905-aasta revolutsioon #9 1905-aasta revolutsioon #10
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Astrid Madsen Õppematerjali autor

Mõisted

Teemad

  • aasta revolutsioon
  • Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine;
  • nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste
  • laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress
  • eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine
  • Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked
  • Karistussalkade terror
  • 1907
  • Revolutsiooni põhjused ja puhkemine
  • Vene riigiametnike, balti-saksa mõisnike ja pastorite vastu. Revolutsioon on poliitiline, rahvuslik
  • ja agraarne. Eestis rev. suunatud nii isevalitsuse kui ka balti-saksa mõisnike vastu (mõisnike
  • privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine). Revolutsioonis osalesid kõik kihid, põhijõuks
  • sotsiaaldemokraatide juhitud suurtööstustöölised, haritlased ja üliõpilased
  • Rev. algab 1905. a. 9. jaanuaril “Verise pühapäevaga”
  • üldstreik
  • Jaanuaristreik Tallinnas
  • jaan. Tallinnas Dvigateli tehase streigi algus. Puhkeb ülelinnaline üldstreik. (12 000)
  • tunnine tööpäev, kaotada trahvid, parandada
  • töö- ja palgaolusid
  • Liikumise laienemine; nõudmised
  • Streigid ka Narvas, Pärnus. Kokku 15 000 töölist
  • Isevalitsuse kukutamisele ja
  • vabariik
  • Jaan. lõpus üliõpilasstreik
  • uued üldstreigid
  • Streikima ka mõisatöölised
  • Nõuti rendi
  • kergendamist, mõisnike eesõiguste piiramist
  • Kevad-suvi
  • mai tähistamine- uus töölisliikumise tõus. Esimesed suured poliitilised meeleavaldused
  • juunil rahvakoosolek Nõmmel (10 000 töölist erinevatest vabrikutest)
  • tüüpmärgukirjad – riigikorra uuendamine, poliitilised õigused ja vabadused, kohaliku elu
  • üldine valimisõigus ja Asutava Kogu
  • kokkukutsumine
  • Rev. haripunkt 1905. a. sügisel
  • Ülevenemaaline poliitiline üldstreik 14. okt. (Eestis 20 000)
  • oktoober 1905 Tallinnas Uuel Turul tapatalgud
  • Tsaari 17. oktoobri manifest
  • mis kestsid kuni karistusvägede saabumiseni
  • detsembri lõpus
  • demokraatia, kodanikuõigused, venestamise
  • lõpetamine, rahvuslik enesemääramisõigus, autonoomia, omavalitsus
  • mõõdukad liberaalid
  • Vägivalla vastu, konst. monarhiat, dem
  • riigikord, Asutav Kogu
  • Reformid, mis oleks
  • Nõudis talude väljaostmist kindlaksmääratud
  • hinnaga, kroonumaade jaotamist taludeks. Kaitses eraomandi põhimõtet maakasutuses
  • radikaalid ei moodustanud parteid
  • Eesti
  • Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. See ei olnud ametlikult partei
  • Vene riigi föderaliseerimine, Eesti autonoomne osariik. Sotsiaaldemokraatlik
  • kuid rahvusküsimust esile tõstev. Rahvaste üheõiguslikkus, keelte võrdõiguslikkus, emakeelne
  • asjaajamine, õpetus emakeeles
  • Balti Konstitutsiooniline Partei (Eestimaa kubermangus nimeteti
  • Balti autonoomia,baltisakslaste
  • juhtiv osa, konst. monarhia, valimisõigus, kodanikuvabadused, tugev tsaarivõim, talumaade
  • väljaostu suurendamine, õppekeele valiku vabadus, kohalike elanike maapäevadele lubamine
  • Noor-Eesti
  • esseerid
  • Eestlaste jaoks oli
  • oluline see, et esseerid olid ainsad, kes taotlesid Venemaa föderaliseerimist
  • Sotsiaaldemokraadid-tsentralistid (VSDTP), oli alates 1902.a Eestis kohal
  • vasakäärmuslased ehk bolševikud
  • menševikud
  • Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused
  • nende elluviimine
  • November 1905 – neli Tartu eesti seltsi kutsuvad kokku ülemaalise rahvaasemike
  • kongressi
  • Algas 27. nov. 1905
  • võitlema
  • kõikide abinõudega valitsuse vastu, moodustama rev. omavalitsusi nii linnas kui maal. Maa ja
  • tootmisvahendid ühiseks omanduseks. Need rev. omavalitsused (kutsuti ka rev. komiteed) pidid
  • ´+09ˇ
  • sendama vana impeeriumi isevalisuslikku riigivõimu,kelle esindajaid ja ametnikke tuli
  • boikoteerida, üldine valimisõigus. Uuendatud omavalitsuse esmased ülesanded: rahvavägi
  • maksud, kohtud, koolid, autonoomse baltimaa põhiseadus, asutava kogu saadikute valimine
  • konstitutsiooniline kord, üldine
  • valimisõigus, rahvuslik enesemääramine, sõjaseaduse kaotamine. Eestlaste asualade
  • ühendamine autonoomia vormis, fõderatiivne Venemaa, Ametlikus asjaajamises eesti keel, -ˇ
  • koolides ja Tartu Ülikoolis eesti keele mõju järk-järgult suurendada, rajada eesti keele ja
  • kirjanduse professuur
  • valiti valdade uued omavalitsused
  • vabariikideks
  • rahvakoosolekud
  • Komiteed
  • Osa komiteesid tegutsesid aga ka väljaspool vallaorganeid
  • Novembris 1905 tekkis mõte kutsuda kokku Eestimaa valdade kongress
  • eesti ühiskonna üldine rahulolematus
  • rüütelkondade maaomavalitsuste reformikavadega
  • protestiti mõisnike plaanide vastu, otsustati paluda valitsuselt luba
  • valdade esindajate koosolekuks, mis pidi esitama oma ettepanekud
  • Teataja“ avaldas
  • järjekindlalt maaomavalitsuse reformi teemalisi artikleid
  • Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked
  • hävitada mõisad. 10. dets. sõjaseisukord Tallinnas ja Harjumaal
  • dets
  • Sama päeva õhtul peeti „Volta“ tehase keldris valdade
  • saadikute ja Tallinna tööliste esindajate koosolek
  • Kutsuti üles vägivalda kasutama, aga otsust ei võetud
  • vastu, sõjavägi ajas koosoleku laiali. 12. detsembril tööliste esindajad maale, liitusid
  • talupojad
  • 20. dets. mõisate põletamine ja rüüstamine - kokku u. 130 mõisat, arvatud aga 161
  • põletati ca 65 peahoonet) mõisat
  • Mõisate ründamise laine
  • Maaleläinute arv väga väike. Rahutused külas muutis massiliseks kohaliku maarahva
  • osavõtt ja üleüldine käärimine
  • Mitmesuguseid tegutsemismotiive
  • Paljudes kohtades mõisate ründamises kolm faasi
  • Seal, kuhu jõudsid Tallinna tööliste salgad, asus peamine mõisate ründamise areaal
  • Seal kus oli radikaalne kohalik aktiiv
  • oli hävitustöö põhjalikum
  • Kuid vaevalt oleks üldse nii laiaulatuslik aktsioon saanud alata ilma
  • Tallinna tööliste osaluse ja õhutuseta
  • Mõisate põletamine ei kulgenud sünkroonselt komiteede ebaseaduslike moodustamisega
  • valdades, mis oli pikaajaline ja rahumeelne protsess
  • Mõisnike vara massiline hävitamine ei olnud põhjalikult ette valmistatud ja planeeritud
  • Kaitseväe asutamist ja püsside muretsemist vallakassa rahaga
  • kavandati mitte mõisate, politsei ja sõjaväe ründamise eesmärgil, nagu
  • võim ja mõisnikud hiljem väitsid, vaid enesekaise eesmärgil „mustsaja“ jõukude
  • tagasitõrjumiseks
  • Enne linnameeste tulekut ei kõneldud kohtadel mõisate põletamisest
  • Impulss mõisa vara rüüstamiseks ja hävitamiseks tuli kindlasti linnast
  • kuigi tegelikud põletajad polnud igal pool sugugi linlased
  • Mõisate ründamist ei saa siduda ühegi konkreetse ideoloogia või parteiga
  • Mõisate rüüstamisel Eestis oli aga rohkem või vähem näha ka poliitiline külg
  • sõjaseisukord
  • Balti
  • piiramatu sõjalis-poliitiline diktatuur ja terror
  • spetsiaalset karistussalka
  • Karistussalkade eriline tegutsemine 1905 detsembris ja 1906
  • karistussalkade üldjuht
  • Von Sievers
  • ja alles novembris 1906 anti korraldus lõpetada talude põletamine ja
  • Maha lasti u.400 inimest, vangi, ihunuhtlust, väljasaatmine
  • Teemant
  • ja Päts mõisteti tagaselja surma
  • Tulemused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

4
doc
1905-a revolutsioon Eestis
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
147
docx
Eesti XX sajandi algul
222
doc
Nõukogude Liidu ajalugu
86
doc
Eesti uusima aja ajalugu
83
doc
Eesti ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
56
doc
Eesti ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !