1905. a revolutsioon Eestis (1)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

20.sajandi esimesed aastad

Väljasaadetud vene töölised (nt. M. Kalinin) levitasid neid ka tööliste seas. 20. sajandi algul olid VSDTP (=Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei) ringid paljudes Eesti linnades. 1903 algas Eesti rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng. Tartus hakkas ilmuma ajaleht "Uudised". Selle ümber koondusid noored, intelligents, ka töölisi. Eesmärk oli ­ Venemaast saagu demokraatlik vabariik, vähemusrahvastele tuleb anda rohkem õigusi. vt poliitikute näopilte lk 7-8 II 1905. aasta revolutsioon Eestis 1905. aasta revolutsioon Eestis oli osa 1905.-1907. aasta kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi: töölised talurahvas tsaarivalitsus kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9

Ajalugu

3

doc

Majandus 20. sajandi algul, 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eesti ning I MS

PÕLLUMAJANDUS · Kõige olulisemaks oli teraviljakasvatus. · Teraviljast toodeti piiritust viin müüd Vene armeele. · Lina kasvatus toimus peamiselt Lõuna-Eestis. · Praagaga hakati toitma härgasid. · Põhja-Eestis kasvatati peamiselt kartulit. · Levis piimakarjakasvatus piim tehti peamiselt võiks, sest puudus koht, kus piima säilitada. · Tegeleti seakasvatusega. Seal pidi olema vähemalt 10 cm pekki 1905. AASTA REVOLUTSIOON EESTIS · 1905. aasta jaanuaris algas revolutsioonile liikumine Peterburis, millega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi. · Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid: - kehtestada demokraatlikud vabadused - anda talurahvale maad - anda suuremaid õigusi eestlastele Erinevate sotsiaalsete gruppide eesmärke võib jagada veel: · Tööliste eesmärgid olid: - parandada oma majanduslikku olukorda - saavutada rohkem poliitilisi õigusi

Ajalugu

20

docx

1905. aasta revolutsioon

1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine

Ajalugu

3

doc

1905. aasta revolutsioon Eestis

Saada võim enda kätte, teha suurt poliitikat 2. Rahulolematus · Majanduskriis · Enamarenenud piirkond, tagurlikud seadused · Mõisnike surve · Vene-jaapani sõda 1904-1905, suutmatus sõda võita · Isevalitsus · 9 jaanuar ­ verine pühapäev ­ vallandub revolutsioon 3. Nõudmised · Esialgu majanduslikud nõudmised · Veebruar Nikolai II määrus (koosoleku- ja ettepanekute vabadus) · "Uudised": rahvaesindusorgani valimised, meeste ja naiste valimisõigused, autonoomia mittevene piirkondadele · "postimees" : valimisõigus, vägivallatus, eesti keelele suuremad õigused · "teataja" : selge seisukoht puudus · a/ü, märgukirjad maal, (aadli eesõiguste kaotamine, õiglasemad maamüügi- ja renditingimused)

Ajalugu

4

doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets

Ajalugu

14

odt

Majanduse areng, Eesti poliitiline areng, I MS/ kultuuri areng(1870-1918)

 suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga muutus linnade rahvuslik koosseis - eestlastel oli kindel arvuline ülekaal kujunes rida aleveid (Jõhvi, Otepää, Põltsamaa jt) Ühistegevus selle ajendiks oli piimakarjanduse levik talupojad hakkasid rajama piimaühistuid (esimene 1898.a Restu-Antslas) 1902. Eesti Laenu- ja Hoiuühistus - Eesti esimene rahvuslik pank 38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss • 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann • Uus toimetaja Jaan Tõnisson (elas 1868-1941) • Tõnisson koondas ajalehe ümber rahvuslikult meelestatud haritlasi, nagu August Kitzberg, Karl- August Hindrey, Peeter Põld, Anton Jürgenstein • Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise. Ta astus välja venestumise ja saksastumise vastu

Ajalugu

2

doc

1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed

oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek. Kuigi kuberner polnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. Revolutsiooniliikumise survel kirjutas Nikolai II 17.oktoobril alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis ­ Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE). Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Eesti sotsiaaldemokraadid Peeter Speeki ja Gottlieb Asti eestvedamisel asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ), mis seisis kindlalt rahvuslikul pinnal. 17. oktoobri manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste

Ajalugu

3

docx

Eesti iseseisvumine ja varasemad aastad

pihta tule. Seda nimetatakse 16. oktoobri veretööks. Selle tulemusena sai surma 94 inimest, haavata üle 200. Järgmisel päeval kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Moodustati Eesti esimene partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eduerakonna peamiseks eesmärgiks konstitutsiooniline monarhia, mis ka saavutati. Erimeelsuste ületamiseks kutsusid eesti seltsid 27. novembriks 1905. a Tartusse kokku esimese üle-eestilise rahvaasemike koosoleku. Kohale saabus u. 800 valdade, linnade ja seltside esindajat. Puudus üksmeel ning peeti kaks eraldi koosolekut. Jaan Tõnissoni juhtimisel nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale! Teine pool aga nii vähesega ei leppinud: nemad tahtsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist,

Ajalugu

Kommentaarid (1)