Facebook Like

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Loo Keskkool


19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE
Referaat

Autor:
Klass: 11



Loo 2011

Contents


1.Sissejuhatus 2
2. Sisu 4
* oskusi majandada valda * õppisid esindajaid leidma/ valima * õppisid koosolekuid pidama *õppisid kohut mõistma *õppisid oma huve kaitsma 5
Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus ja see kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks. 5
Venestamise Kahju eestlastele: *haridustase langes * vähenes nende kaasrääkimine oma maa asjades * kultuuri areng pidurdus 6
*sõjakohtud mõistsid palju vabameelsed eestlased süüdi, nende karistuseks oli näiteks peksmine, vangistus ,sunnitöö, surmanuhtlus. 6
*Paljudel tuli Eestis põgeneda, selleks oli sunnitud ka näiteks Päts. 6
* suleti tähtsamad ajalehed 6
2.1 Kultuuritegelased 7
Kokkuvõte 15
Kasutatud allikad: 15
Lisad 16





1.Sissejuhatus


19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara . Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees . Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust . Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi.
Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen . Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid ning eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega.

2. Sisu


Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp oli baltisakslased – ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute , venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes .
1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel et kõik koormised ja maksud mõisa heaks on täidetud. Määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigust. Järgmiseks vabastati talupojad pärisorjusest (eestimaal 1816, kuramaal 1817 ja liivimaal 1819a). talupojad ei olnud enam mõisnike omand vaid moodustasid vaba talurahvaseisuse. Maa jäi aga mõisnike ainuomandiks ja talupoeg pidi seda rentima ja selle eest tasuma teotööga( teorent ). Talupoegade liikumisvabadus jäi piiramatuks ja neile anti perekonnanimed . Liivimaal 1849a ja eestimaal 1856a algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahvareformidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele.
Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus – vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Magasivili – talupoegade endi kogutud vili, mis oli ühises aidas. Magasivilja sai kasutada ikalduse ja nälja korral. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. Mis seisnes selles et talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed
* valla eesotsas oli vallavanem ning tal oli eelarve
*eelarvet käsutas volikogu

Talupojale andis omavalitsemises osalemine:

* oskusi majandada valda
* õppisid esindajaid leidma/valima
* õppisid koosolekuid pidama
*õppisid kohut mõistma
*õppisid oma huve kaitsma



1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid kuuldused et venemaal antakse kõigile soovijaile tasuta maad. Talupojad uskusid naiivselt et keiser on valmis nende olukorda parandama, kuid mõisnikud on selle vastu, see vallandas 1845.a lõuna-eesti ja läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku, millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks.

Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus ja see kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks.


Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #1 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #2 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #3 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #4 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #5 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #6 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #7 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #8 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #9 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #10 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #11 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #12 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #13 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #14 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #15 19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE #16
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karl sepp Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat: sissejuhatus + 12 lk teksti + 2 lk pilte
rahvuslik liikumine , kultuuritegelased , jannsen , jakob hurt , jakobson , reiman , koidula , kreutzwald , kristjan jaak peterson , faehlmann

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

pyro1240 profiilipilt
karl sepp: Põhjalik
19:15 09-04-2012


Sarnased materjalid

6
docx
Eesti 18 sajandil ja 19 sajandi esimesel poolel
25
doc
Rahvuslik Ärkamisaeg
70
docx
Eesti Uusaeg
72
doc
Eesti uusaeg-1710-1900
44
docx
Eesti uusaeg
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
106
docx
EESTI UUSAEG
24
doc
Eesti ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun