19. sajandi I pool

5

docx

Eesti ajalugu - uusaeg

Mõisnikud mõistsid, et see ei olnud lahendus. · Rohkem tähelepanu hakkati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteem, hakati kasvatma uusi põllukultuure. Uuendati ka viinaköökide sisseseadet. · Viina tootmise oluliseks tooraineks sai kartul, sest see oli tunduvalt odavam. · Mõisnikud mõistsid, et teoorjuslik majandamine pole konkurentsivõimeline, ning vana süsteemi püsima jäämine toob kaasa endaga täieliku laostumise. · Sajandi lõpul hakkati lõpule viima agraarümbrtkorraldusi ja raharendi juurutamist. Tööstus ja linnastumine 19.sajandil: · Tööstus arenes tänu raudteele ja linnastumine toimus tänu tööstuse kiirele kasvule. · Suurim tööstuslinn oli Narva tänu oma Kreenholmi Manufaktuurile (1858) · Tööstuseid rajati peamiselt linnadesse, kuid hakkati rajama ka suurematesse asulatesse raudteede ääres.

Ajalugu

7

docx

Rahvuslik liikumine

Tähtsustasid sotsiaalset õigust, astuti vastu sotsiaalse, majandusliku, rahvusliku, eraomandi vastu. Tahtsid uut ja õiglast ühiskonnakorraldust. Jõudis Eestisse haritlaste kaudu Saksamaalt ja levis gümnasistide ja üliõpilaste seas. Kuid levis ka vene tööliste kaudu, kuna selleks ajaks oli Eestis rajatud juba arvestatav tööstus ning siia oli toodud Venemaalt tööjõudu. Mihkel Martna ka kirjanikud: G.Suits, F.Tuglas, E.Vilde. 19.-20- sajandi vahetusel hakatakse kultuuriliste probleemide kõrval tähelepanema ka majanduslikke probleeme: sotsiaaldemokraadid, Teataja. Tuleb välja ka linna haritluskond, kes on saanud juba ülikooli hariduse. 1905. aasta revolutsioon Oli omane nähtus kogu Vene tsaaririigile. Põhjused: 1. Sotsiaal-majanduslikud põhjused (maapuudus, hind on kõrge, töölistel pikk tööpäev, vähe palka, sotsiaalsed garantiid puuduvad nt pension, haigustoetused, puudetoetused) 2

Ajalugu

20

ppt

Ärkamisaeg

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11ÕB Katrin Koger EELÄRKAMISAEG ÄRKSMISAJA TAGANTLÜKKAJAD ÕPETATUD EESTI SELTS KALEVIPOEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT CARL ROBERT JAKOBSON JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 2 SELTSILIIKUMINE I ÜLDLAULUPIDU ALEKSANDRIKOOL PÕLLUMEESTE SELTSID Kurgja talumuuseum SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes

Ajalugu

4

doc

Uusaeg Eestis

kiriku hooldusest. Sergei Sahhovskoi- oli Venemaa riigitegelane, ametiaeg langes kokku keiser Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaaniaga. Tema algatusel asuti ehitama Tallinnasse Toompea lossi (tollane kuberneri residents) vastu Aleksander Nevski katedraali. Samuti rajati tema toetusel Virumaale Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster. Villem Reiman- oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 4.06.1884 1802/04. aasta talurahvaseadused. Talupojad said õiguse vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning sätestati, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib seda oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 04 Liivimaa talupojad said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglastele

Ajalugu