zizzle
19.sajandi
lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud .
Eesti
muusikas oli 19.sajandi lõpuni valitseval kohal rahvusliku
koorilaulu harrastus . Vaatamata sellele,et sajandi viimasel
kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge.
IV
üldlaulupeol 1891 .aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid . Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti
heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F. Saebelmann . K.A. Hermann ,
M.Härma,J. Kappel , A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori
kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A. Hermanni soov
näha viiuldajaid üldlaulupeol. ( Just sel eesmärgil oli ta välja
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
zizzle
Õppematerjali autor
Härmal samuti), Martin Lipu, Elise Auna ning Eduard Wöhrmanni sulest, hilisemas loomingus lisanduvad Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Villem Grünthal - Ridala jt. Kuigi Türnpu praktiline tegevus oli seotud aastaid saksa ringkondadega, on saksakeelsele tekstile loodud vaid paar laulu. Suurema osa oma lauludest kirjutas ta esmalt meeskoorivariandis, kuid hiljem on neist tehtud ka segakooriseadeid. Konstantin Türnpu loomingu võib jagada kahte perioodi: 1) Esimene periood hõlmab 19.sajandi lõpu ja 20.sajandi algusest loodut. Sellesse perioodi kuuluvad armastus - ja looduslüürika. "Kevade tunne", "Talvine õhtu", "Luiged". Esimest perioodist pärinevad ka Türnpu esimesed soololaulud - "Üksainus kord", "Tasa,tasa" ... 2) Teine küpsusperiood algas 1916.aastal, mil ta kirjutas koorilaulu "Mu isamaa nad olid matnud" Lydia Koidula tekstile. Üheks olulisemaks oli isamaateema. "Priiuse hommikul" (Marie Heiberg).
Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Johannes Kappel sai algteadmised muusikast oma isalt, kes oli Paide köster ja organist. Lapsena õppis Kappel nii oreli- kui klaverimängu. 1872. aastal sõitis ta Peterburi eesmärgiga tööd leida ja edasi õppida. Tööd sai ta esialgu õpetajana erapansionis. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi prof. Louis Homiliuse oreliklassi. Kuna oreliklassi õpilastel oli võimalik sama õppemaksu eest õppida ka kompositsiooni, siis kasutas Kappel sedagi võimalust. Tema kompositsiooniõpetajaks sai prof. Johannsen. Konservatooriumi lõpetas Kappel 1881. aastal, kusjuures kompositsiooniklassi suure hõbeaurahaga. Seejärel töötas ta elu lõpuni Peterburis Hollandi saatkonna kiriku organistina. Palju aega pühendas ta aga ka Peterburis elavatele eestlastele, juhtides Peterburi eesti seltside koore. Hea dirigendina kutsuti Kappel juhatama Eesti III, V ja VI �
19. SAJANDI LÕPP. ESIMESED KÕRGHARIDUSEGA MUUSIKUD (konspekt) Tähtsamad faktid: Eesti muusikas oli sajandi lõpuni valitseval kohal rahvaliku koorilaul. IV üldlaulupeol 1891. aastal Tartus osalesid esimest korda segakoorid. Järgmistel laulupidudel (1894, 1896) esines üha rohkem erinevaid koore. Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876- 1881 Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis. Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" )
49 tegutses ja 1849 1849>90 Valgas Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant. õppetöö kestis kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetajasoovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 3540 õppematerjalide eest 1015 rubla.Õpetust anti saksa keeles olulised olid muusika ja pedagoogika Aastal 1871 muudeti töökorraldust ja õpilasi hakati vastu võtma igal aastal. Õppeaega pikendati kolmelt aastalt neljale.Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused. 8.Eesti esimesed mittekutselised heliloojad: -Aleksander Kunileid Saebelmann ( 22. XI 1845 27. VII 1875) Helilooja. Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja, kelle koorilaulud olid esimesed eesti heliteosed. Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning
Sajandil muusikahariduse edendajana kantor J. V. Meder? GAGis 14. Kes korraldasid esimese laulupeo Eestimaal? Baltisakslased 15. Kes koostas eesti koorilaulude kogumikud „Wanemuise kandle healed“ I ja II? Aleksander Kunileid 16. Kuidas on Janis Cimze seotud eesti muusikaga? Eestlased said Cimze seminaris õppida muusikat 17. Kus hakati eestimaal 19. Sajandil asutama koore? Kirikute ja koolide juurde 18. Kus õppisid esimesed eesti koorimuusika loojad? Nad olid asjaarmastajad, õppisid ise (?) 19. Mille asutas J. V. Jannsen 1865. Aastal tartus? Vanemuise seltsi 20. Kes osalesid algselt Vanemuise lauluseltsis (üldiselt) Mehed 21. Millele pühendati esimene üldlaulupidu? Pärisorjuse kaotamise 50.le aastapäevale 22. Kes olid esimese üldlaulupeo korraldajad? Vanemuise selts, Jannsen, Kunileid, Willigerode 23. Millised kollektiivid esinesid esimesel üldlaulupeol
Eesti esimesed heliloojad Koostanud: Samuel Põldaru Aprill 2012 Sissejuhatus Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti- ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. Eesti heliloojate esimesse, ärkamisaegsesse põlvkonda kuulusid peamiselt koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude loojad olid elukutselt kooliõpetajad ja köstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Selle põlvkonna nooremad heliloojad, on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel võimalik omandada, mindi peamiselt lähimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal õpiti eelkõige orelit. Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu eest võtta ka kompositsioonitunde
Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 3540 ning õppematerjalide eest 1015 rubla. Õpetust anti saksa keeles, õppeaineteks usuõpetus, rehkendamine, maateadus, laulmine, klaveri, oreli ja viiuli mängimine ning harmoonia. Aastal 1871 muudeti töökorraldust, õpilasi hakati vastu võtma igal aastal ning pikendati õppeaega kolmelt aastalt neljale. Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused. Ärkamisaeg oli üle-euroopaline nähtus, eestlastel oli valida sakslasliku ja veneliku vahel. Ärkamine sai võimalikuks tänu sellele, et Hurt, Jakobson, Jannsen ja Koidula jäid eestlasteks. 1865 asustati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" ning ,,Estonia". 1867. aastal saatis Jannsen võimudele palve laulupeo pidamiseks, loa sai aga suhteliselt hilja. Esimene laulupidu toimus 1869. aastal Tartus.
Pani aluse eesti sümfoonilise muusika esitamise traditsioonile. 1900 1906 -muusikaline kulminatsioon saavutas tulemusi helilooja ja dirigendina. Muusikaline tegevus sisaldab ka muusika kriitikat. Sümfoonia pluss muusika kriitika on uued nähtused eesti muusika kultuuris. Lapsepõlves puutus ta palju kokku viiuli ja lõõtspilliga. Aakre vallakooli Rõngu kihelkonnakooli läks, kuna seal oli keelpillikvartett. 1897 a. Cimze seminari lõpp. Ta töötas Kuhjas kooli õpetajana. 1895 a. läks ta Bresteni konservatooriumi ning õppis seal 1897 a. erialaks oli loori kompositsioon. Ta kirjutas koorilaule koos instrumentaalsaatega. 1900 a. tegutses Tartus koori ja orkestrijuhatajana. Oli ajalehe Postimehe muusika arvustaja, lisaks klaverisolist ja pedagoog. Sakslaste laulu ja mängu selts Bürgermusse. Sajandi algul asutati Eesti Üliõpilaste Selts. 19 novembril toimus esimene sümfoonia kontsert Bürgermusse saalis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid