19-20 sajand Maailmas (5)

Sarnased õppematerjalid

24

ppt

1905. a. revolustioon Venemaal

1905. AASTA REVOLUTSIOON VENEMAAL  Revolutsiooni põhjused  Soov laiendada kodanikuvabadusi.  Soov reformida senist aegunud riigikorraldust.  Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega.  Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.  Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid- revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne.  Revolutsiooni ajend  Verine pühapäev Peterburis (9. jaanuar 1905. a)  Revolutsiooni käik  Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta.  Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Mõisate põletami

Ajalugu

13

doc

Maailm 20. sajandi algul

sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. · Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni asjast kõrvale jäänud riigid. · Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust). · Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. kolooniate omamine oli prestiine. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine).

Ajalugu

4

doc

USA ja Venemaa 20.sajandi algul

USA ja Venemaa 20.sajandi algul Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: · Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vab

Ajalugu

6

docx

Maailm 20. sajandi algul. Imperialism. 1905. a revolutsioon.

puhkemise tõttu edasi ning see viis iirlased omakorda ülestõusu alustamiseni (1916.a. Lihavõtteülestõus). Majanduses kaotas Inglismaa oma senise juhtrolli, majanduse arengutempos ületasid teda USA ja Saksamaa. Põhjuseks tööstuse vana siseseade ja rahade kulutamine elamiseks. Koloniaalimpeeriumi ülalpidamine nõudis tegelikkuses rohkem kulusid kui tulu tõi. Välispoliitika: · Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. · 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas. Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemuses olevate buuridega ning nõrgendas Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni (näiteks muu maailma toetav suhtumine buuridesse). · Inglismaa peamiseks välisvaenlaseks oli saanud Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni

Ajalugu

11

doc

Venemaa ja NSVL

Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. o ven

Ajalugu

14

doc

Maailm 20.sajandi algul

(Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism ­ marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism ­ suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon ­ rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium ­ emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia ­ poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon ­ pooliseseisev piirkond, ei sõltu nii palju emamaast. Suuremad koloniaalimpeeriumid: *Inglismaa: - dominioon => Kanada, Austraalia, LAV

Ajalugu

11

docx

Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

aga selle kehtima hakkamine lükati Esimese maailmasõja puhkemise tõttu edasi ning see viis iirlased omakorda ülestõusu alustamiseni (1916.a. Lihavõtteülestõus). Majanduses kaotas Inglismaa oma senise juhtrolli, majanduse arengutempos ületasid teda USA ja Saksamaa. Põhjuseks tööstuse vana siseseade ja rahade kulutamine elamiseks. Koloniaalimpeeriumi ülalpidamine nõudis tegelikkuses rohkem kulusid kui tulu tõi. Välispoliitika: Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas. Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemuses olevate buuridega ning nõrgendas Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni (näiteks muu maailma toetav suhtumine buuridesse). Inglismaa peamiseks välisvaenlaseks oli saanud Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni

Ajalugu

1

docx

20.sajandi algus

Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud, vaimulikud, keskklass. Ogustavad asjaolud:klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine.kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil. Imperialsim-Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-. India tehti sõltuvaks ja suruti peale eurooopa haldussüsteemi. Hiinaga sõlmiti ebavõrdsed lepingud.koloniaalpoliitika tagajärjed: Lääne tsivilisatsiooni levitamine,Koloniaalrahvaste traditsioonide hävitamine ja p

Ajalugu

Kommentaarid (5)