AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega.
· Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine · Klaasi tootmine Põltsamaal (ka portselan) · Viljakaubandus viin, Peterburg härjad (väetis, praagi sööjad) · Merekaubandus tühistati keelud · Manufaktuuride areng (tööjaotus)
a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda. Balti erikord jäi oma põhiosas püsima, kuni 1881.a Aleksander II valitsusaja lõpuni. Balti kubermangude valitsemine (heida pilk õpikusse lk. 130 joonis!) Olulisim võimuesindaja kubermangus oli kuberner, kes allus senatile, kuid riigiasju tuli ajada siseministriga. Kuberneriga koos töötas asekuberner ning kuberneri kõrvale võidi määrata ka sõjakuberner. Olulisemad asutused kubermangus: kubermanguvalitsus (juhti kubermang, tegeldi kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (juhtis asekuberner, tegeldi majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega korjati makse ning märgiti neid ka üles. Hankis ka riigile toiduained ja materjale), hoolekandevalitsus (tegelesid rahvahariduse, arstiabi, heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega) ja politseivalitsus. 1811.a kohalikud sõjaväekomandodest tehti sisekaitseüksused nende ülesandeks oli korra kaitsmine, vastupanuilmingute mahasurumine
sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas; · 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa. 2. Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa. 2) Kindralkuberner, ülesanded Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine; · Riigiametnike töö kontrollimine; · Raha laekumise ja kulutamise jälgimine;
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias.
· tahtis, et kõik, mida eestlane saavutada soovib, tuleks rahumeelselt · kolis tartusse ja 1864. a rajas ,,Eesti Postimehe" · Jannseni perekonnalgatustel loodi 1865 ,,Vanemuine" Esimene üldlaulupidu · Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas ,,Vanemuine" taotlema laulupeo korraldamist · toimus 18. -20. juuni 1869 Tartus · pidu leidis aset ,,Ressource" aias · peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda astus ette Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust · Lauldi: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" ning ,,Mu isamaa, mu õnn ja rööm" · Laulupidu kasvatas eestlastes ühtsuse tunnet ja andis jõudu tulevikuks Jakob Hurt · Rahvusliku liikumise üks liidritest, elas aastatesl 1839-1907 · Sündis Põlva lähedal Himmastes · Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna · eestlastele: saada suureks vaimult
· Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. · Kindralkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Kindralkuberneri ametikoht püsis kuni 1876. Aastani. Kubermangude valitsemine:
c) soovitati üle minna teorendilt raharendile (mulgid said raha linakasvatusest, põhjas kasvatati kartulit) Tekkisid talurahva omavalitsused vallakogukond. Kogukonna keskmeks sai vallakohus. Vallakohtu ülesanded: a) lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi b) nõudsid võlguolevaid teokoormisi c) karistati ülesastunuid d) valvasid avalikku korda vallas e) haldasid vallalaekaid ja magasiaitu f) jälgisid, et mõisnik ei tõsta talumeest talust välja või ei müü teda ilma maata Magasivili viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Vaeste hoolekanne kogukond pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid, saates neid talust talusse, hiljem ehitati valla vaestemaju Talurahva koormised a) mõisakoormised teorent(nädalategu,hooajatöö), naturaalandamid, rahamaksud b) riiklikud koormised pearaha 1783a, nekrutiandmise kohustus 1796a
Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra
kuni 1917a. isevalitsusele lojaalseks. Talurahva omavalitsus: 1802-04 talurahvaseadused-1802 kinnitas AleksanderI Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi("ggaüks.."), mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, korralikult talu majandanud talupojalt ei tohtinud talu ära võtta, võib selle lastele pärandada. Natuke piirati talupoegade müüki. 1804 kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadusse-talupojad endiselt pärisorjad, aga nende müük, kinkimine, pantimine maast lahus keelustati. Ka liivi tp-d said vallasvarale omandiõiguse, võisid osta maad, talu pärandada. Koormised vastavusse maa suuruse, väärtusega(maa mõõdeti, hinnati, kaardistati). Koormised kirja vakuraamatusse. Võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis oli talupoegadele võrreldes Liivimaa seadusega ebasoodsam:polnud maa mõõtmist, vakuraamatutesse
Lauluseltse, mis tähendasid koori, rajati üle Eesti, eeskätt Lõuna-Eestis. Nendele oli tarvis ka väljundit. Selleks hakkas Jannsen organiseerima üle-Eestilist laulupidu. 1869 oli esimene laulupidu. Seda hakati ette valmistama paar aastat varem. Selleks oli vaja tsaarivalitsuseks luba ja oli vaja põhjust. Põhjuseks leiti, et kuna Lm möödus pärisorjuse kaotamisest 50 a, siis laulupidu taheti pühendada priiuse 50. aastapäevale. Jakobson ja Köhler pidasid laulupeo korraldamist saksikuks ettevõtmiseks ja nad ei toetanud seda. Hurt oli igati selle poolt, ta pidas peokõne seal, kus rõhutas, et eesti mees peab jääma eesti meheks, oma rahvuse säilitamine mitte ümberrahvastumine (saksistumine). Laulupeol oli Tartus üle 800 laulja, üle 12 000 kuulaja. See laulupidu oli uueks tõukeks- tekkis terve rida uusi koore. Janneni Postimehe toimetuses olid kaastöölisteks ja Jakobson ja Hurt, aga nende vaated olid teistsugused
Tänu Perno Postimehele jõudis äratusliikumine ka massidesse. Laulupeo eesmärk oli tugevdada eestlaste ühtsustunnet, pakkuda rahvuslikele tegelastele võimalusi uute sidemete sõlmimiseks. 14. Jannseni vaated. Jannsen kui ,,Postipapa". ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased oleme!" Jannsen rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega samaväärsed ja võttis maarahva asemel kasutusele sõna eeslased. Oli äratusliikumise juht. 15. Jakob Hurt kes ta oli, mida tegi. J. Hurt ja rahvaluule kogumine. Aleksandrikooli liikumine. Äratusliikumise teine juhtfiguur, Otepää kihelkonna pastor. 1860. aastal algatas rahvaluule kogumise aktsiooni. Oli Aleksandrikooli Peakomitee president, koguti raha kõrgetasemelise eestikeelse keskkooli loomiseks. 16. Jakob Hurda vaated ,,Kui eestlased pole suured arvult, peavad nad saama suureks vaimult".
Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. Esimene üldlaulupidu Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud. Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks. 18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. 2 Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" (sõnad
Talurahva lõplik vabanemine talurahvaseaduste uuendused, Mahtra rahutused, talude päriseksostmine ja selle tagajärjed, põllumajanduse areng. - *19 saj. keskpaigal sai seaduste uuendustega seaduslikult vahet teha mõisamaal ja talumaal. Mõisnikud aga said õiguse eraldada juba talupoegade käes olnud maast 17-20% mõisale. Toimus viimast korda talumaade mõisastamine. Uued seadused pakkusid talupojale võimalust asendada teorent raharendiga. Kadus tasuta teotöö. Mõis hakkas ise endale tööjõudu palkama. Liivimaa riigimõisates oli teorent kadunud juba 1860a. Eramõisates olid raharendile üle läinud umbes pooled. Talurahvas pooldas ise raharenti, kuigi see võis põhjustada seda, et talurahvas oli mõisnikule võlgu. Rendimäärad kasvasid, algul maksid talupoeg renti 45-40 rubla, aga 1890ndatel juba 100 rubla. *Tekkisid rahutused, sest talupojad arvasid, et seadus on nad
Hoolitsema pagenenud talupoegade kinninapsamise eest ja nad tagastama; Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid pahandusi ja neid karistama; Maakondades tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ja Liivimaa õuekohtus Tartus TALURAHVA ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD - Olukord enne reduktsiooni talupojad olid sunnismaised ja teoorjad; loonusrent ehk talupojad pidid osa saagist mõisale andma; riigimaksud ihunuhtlus - Reduktsioon ehk riigimaade ja mõisate tagasivõtmine tugev aadlikepoolne vastuseis; alguses Rootsi-aegsed maad ja mõisad, hiljem ka varasemad; Tagasivõetud mõisad anti endisele valdajale rendiks;
Soodsad tingimused. Jäi kehtima senine: maksukorraldus ja seadused luteri usk saksakeelne asjaajamine tollipiir teiste kubermangudega Lisaks ei kehtestatud pearahamaksu ega nekrutikohustust( sõjateenistuse kohustus). Kindralkubernerid ( kubermangu kõrgeim ametnik) olid mittevenelased. Kindralkubernerid ei viibinud tihti kohapeal ning nendeasemel ajas asju valitsusnõunik. Säilis Rootsi aegne haldusjaotus: kaks kubermangu Eestimaa ja Liivimaa. Tegutsesid rüütelkonnad (aadli omavalitsus) Restitutsioon ning aadlimatriklite sissekandmine; Koostati aadlimatriklid, kuhu kanti aadlisuguvõsade nimed. Nii kaitsti oma majanduslikke ja poliitilisi eesõigusi sisserändajate eest. Immatrikuleeriti ( uute liikmete vastuvõtine) vähe. Viidi läbi restitutsioon riik andis tagasi eramõisad nende endistele omanikele, kes siiani pidid maksma renti oma mõisa kasutamise eest. Asehalduskorra ajal toimunud muudatused;
Ülestõus sai alguse Harjumaalt. Ülestõusu käigus jäid eestlased ilma oma eliidist ja nende koormisi tõsteti kuna sakslased hakkasid rohkem mõisasid rajama. Balti erikord Aadlite poolehoiu võitmiseks ei piiratud nende õigusi. Jäeti alles senised seadused ja maksekorraldus. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja tollipiir. Omavalitsust teostasid endiselt rüütelkonnad ja linnades raad. 2) Rahulepingud Jam Zapolski Sõlmiti 1582 Vene ja Poola vahel. Poola sai Liivimaa endale. Pljussa Sõlmiti 1583 Vene ja Rootsi vahel. Rootsi sai Põhja-Eesti endale. Altmargi Sõlmiti 1629 Rootsi ja Poola vahel. Kogu mandri Eesti läks Rootsile. Brömsebro Sõlmiti 1645 Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai kogu Eesti endale. Uusikaupunki Sõlmiti 1721 Venemaa ja Rootsi vahel. Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest. 3) Võrrelge Liivi sõja ja Põhja sõja tagajärgi Eestile. Eestis valitses ikka võõrvõim ja majandus sai kannatada
näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule õiguse tema vabadust piirata ja talle lisakohustusi esitada. - Rahvas pidi ehitama linnuseid, kirikuid, teid. - Kui tekkisid mõisad tekkis ka teotöö kohustus - algul mõned päevad aastas aga siis muudkui rohkem - TALUPOEG: isiklikult vaba, oma maa ja kasutamiseks ka osa küla ühisvaldusest, võis kaubitseda 14.saj - 16.saj - Peale Jüriöö ülestõusu karistati talurahvast laialdaselt. Feodaalid hakkasid vähem arvestama talupoegade õigustega. - 14.saj lõpust võeti omavolilistelt äraminejatelt talupoegadelt trahvi. - Sõnakuulmatuse korral hakati tihedamini kasutama füüsilist jõudu ( ka sõjalist) - 15
võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 2. Miks vene valitsus suhtus Balti erikorda soosivalt? Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele. 3.Milliseid koormisi pidid talupojad kandma mõisa, riigi, kogukonna ja kiriku ees? Mõisa ees teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks. Riigi ees pearaha maksmine, nekrutiandmine (sellest olid vabad taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed) Kogukonna ees magasiaida ja koolide ehitamine, teede korrashoid. Kiriku ees kirikumaksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 4
1. Põhjasõda 1700-1721. 2. Rootsi aeg 1583-1721; Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang; Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. 3. Reduktsioon- mõisate riigistamine; Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia(omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni;Restitutsioon- Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. 4. Pietism Hernhuutlus Ratsionalism Aastad 1720- 1730 1730- 1745 18. saj II pool
venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, 18601880, valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis- lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele
Sealt tuleneb ka Eesti hümn. Eesti rahvuslikus liikumises eristus 2 suunda: 1) Mõõdukas kultuurirahvuslik - pooldasid kokkulepet kodanluse ja kirkuga. Asetas rõhu rahvuskult ja emakeelse hariduse edendamisele. Alusepanijaoks oli usu-ja keeleteadlane J.Hurt. Kinnitas, et eestlaste rahv olemine on tähtis, mitte riiklik kuuluvus. Taotles eesti-saksa ühisrinde loomist kultuurilise venestamise vastu. Sõnastas ka 1780. a. Rahv ülesande. Sinna kuulus ka Jannsen. Hurt töötas välja eesti kultuuri arendamise laiahaardelise kava. 2)Radikaalne poliitiline - C.R.Jakobson, kes oli pedagoog, ajakirjanik ja põllumees. Asutas esimese politiilise ajalehe Sakala ja sõnastas rahv liik majand ning poliitilise programmi. Nõudis Balti erikorra kaotamist, eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi, balti aadli privileegide kaotamist ja Vene seaduste jõustumist Eestis ning Eesti ala ühendamist Vene kubermanguga. Jakobson saatis 1881
· Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused) · Seltsiliikumine ->rahvuslik haritlaskond 2)Sündmused (kümnendite kaupa) 1857 Perno Postimees 1860ndad · Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) · Palvekirjade aktsioon (Köler) · Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) · ,,Vanemuise" ja ,,Estonia" seltside rajamine (1865) · Jakobsoni isamaakõned (1868) · 1869 Esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndad · Põllumeeste seltside rahamine (Jannsen, Jakobson) · Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) · Eesti Kirjameeste Selts (Hurt) · Eesti aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt), kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid, haridusseltsid, pritsimeeste seltsid jne) · Ajaleht ,,Sakala" (Jakobson 1878)
1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati pärisorjus. Talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad- vallad. 1849/1856 -- Talurahvale antakse maad igaveseks pruukimiseks, kuid pärisõigus jääb siiski mõisnikele. Kadus kümnisemaks. Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1866 -- talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1863 – uus passikorraldus seadus, andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Milles seisnes nende seaduste tähtsus? Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused
2) tsaarivõimu seisukoht Tehti vastupidised otsused - riigipööre. Pärisorjus kaotada Baltikumis nö ,,hea isake tsaar" 3) haritlaste seisukohast valgustajad kõik inimesed on sündimisest saati võrdsed, pärisorjus ei käinud enam ajaga kaasas Eesti XIX saj I poolel talurahvaseadused Seaduse väljaandmise aeg Kuidas mõjutas seadus Seadus ja kubermang talupoja elu Talude pärandamise õigus, kui Olid mingilmääral pettunud. 1765 Liivimaa kubermang olid kohustused täitnud, piiratu Usina töö eest said õiglase 1802 Eestimaa kubermang müümist, õigus vallasvarale tasu ning said kindlustunnet (hobusele nt) juurde
....lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15
1864. Aastal hakkas ilmuma "Eesti Postimees". Tartu kujuneski nüüd rahvusliku liikumise tähtsaimaks keskuseks. Lisaks Jannsenile lülitusid aktiivsesse rahvuslikku tegevusse tema tütar Lydia, kes sai tuntuks oma luulega. Jannsenite perekonna initsatiivil oli rajatud ka esimene laulu-ja mänguselts "Vanemuine" 1865. Aastal. "Vanemuise" hoone Tartus sai rahvusliku liikumise südameks ja just seal pidas 1868. Aastal oma kuulsa esimese isamaakõne nor Carl Robert Jakobson. Kokku pidas Jakobson kolm isamaakõnet ja neil oli tohutu mõju. Tema kirglik vastuhakk sakslastele, tema idealiseeriv vaade muistsele iseseisvusajale ja lootus paremale tulevikule erutasid kuulajad ning lugejaid. Kui Jannsen oli eestlastele andnud nime, siis Jakobson andis neile ühtäkki ajaloo. 5.Seltsid 1870. aastal hakkas "Vanemuisele" ja Tallinnas asutatud "Estoniale" ridamisi olulisi seltse lisanduma
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei
kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa Liivimaa 1802 õigus vallasvarale, koormisi ei võinud tõsta ja talu ära 1804 - talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus võtta keelatud. Õigus vallasvarale, võis maad osta jne. Koormised 1804 talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus kirjas vakuraamatutes. keelatud. 1819 kaotati pärisorjus
Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu Vabastas talurahva lõplikult mõisniku eestkostest. Said valida volikogu ja ametimehed. Vald sai oma eelarve. Volikogu määras maksud ja otsustas kuidas raha kulutada. Valla eesotsas seisis vallavanem. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma- vallapoliitikat ajama. Omandasid kogemused mis võimaldasid hiljem riiki juhtida Iseloomusta Jannseni, Hurta ja jakobsoni peamisi seisukohti ja too näiteid nende tegevusest rahvuslikul ärkamisajal Jannsen- Eestlaste eluolu peab paranema, kuid kehtiva korra raames, selleks tuleb jokku leppida valitsuse ja Baltisakslastega.ETTEVÕTMISED Asutas Perno Postimehe 1857a, tema pere algatusel loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine 1865. Korraldas esimese Eesti üldlaulupeo 1869 aastal. Kogus rahvaluulet ja vanavara. HURT-Eesti rahvas on väiksearvuline mistõttu tuleb suureks saada vaimult, see tähendab eestlane
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558
Lisaks võidule Põhjasõjas vallutas Peeter I ka Türgilt Azovi (1696. aastal). Azov kaotati aga Türgi vastasel Pruti sõjakäigul 1711. aastal. Venemaa oli aga sõjas ka Iraaniga (1722-1723). Tänu sellele ühendati Venemaaga Kaspia mere lääne- ja lõunarannik. Peeter I tegevus Eestis: Peeter I tegevust ja mõju Eestile ei saa alahinnata. Kindlasti oli positiivne, et Peeter I tegevus elavdas mõneti Eesti majanduselu. Samuti stabiliseeris Venemaa võit Põhjasõjas Eesti- ja Liivimaa olukorda. Kadus vajadus tugeva müüriga kindlustatud linnade järgi. Ka Tallinnas, hakati suuri ehitisi rajama väljaspool linna müüri. Eeskuju näitas Peeter I näiteks oma Katrioru lossiga, mille autor oli Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti. Peeter I suri 8. veebruaril 1925. aastal. Veel Peeter Esimesest: Peeter I oli tänu üle 2 meetrisele kasvule ja erakordsele jõule äärmiselt võimuka iseloomuga. Peale selle, et ta oli uskumatult energiline ja tahtekindel võis ta olla ka
Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
